2-06-35233/11 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-06-35233 Kostjate elamise ajal ülalmärgitud registreerimiskohas, hageja osutab kostjatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostjad ei keeldunud osutatavatest teenustest ning tarbisid neid teenuseid. Seega hageja ja kostjate vahel tekkinud õiguslikeks suheteks on müügileping, millede esemeks on külm vesi, reovee ärajuhtimine ning selle puhastamine. Hageja täitis heausklikult lepingu tingimusi – varustas regulaarselt kostjaid veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostjad ei tasu täies ulatuses vee ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostjad võlgnevad, seisuga 01.10.2006.a. hagejale 1 568,22 krooni. Kostjad ei tasu vabatahtlikult teenuste ostuhinda. Juhindudes Võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 ja 208 palub hageja välja mõista kostjatelt, A. E.`ilt ja L.E.`ilt, hageja AS-i N.V. kasuks põhivõlg, summas 1 568,22 krooni. Riigilõivuna tasutud 250 krooni menetluskulusid ning hagiavalduse ettevalmistamisega seotud 350 krooni õigusabikulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastus Kohtule 28.12.2006.a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Kostjatel on olemas külma vee mõõtmise arvesti ning kostjad tasusid tarbitud vee eest hagejale selle arvesti näitude järgi ja tähtaegselt. Hageja ei teatanud kostjatele mitte kordagi, et viimastel on suur võlg tarbitud vee eest. Nii 21.01.2005.a teatises hageja on määranud, et seisuga 31.12.2004.a kostjate võlg on 0.01 krooni. 01.03.2006.a hageja poolt oli tehtud kostjate külmveearvesti kontroll ning hageja aktis on määranud ainult see, et veearvesti tuleb taadelda. Kostjad andsid kohe külmveearvesti taatlemiseks ning 12.04.2006.a said kätte otsuse, et külmveemõõtmise arvesti on õige. 05.04.2006.a hageja on kostjatele teatanud, et nende veetarbimise leping lõpetatakse ning kostjad pidid maksma veetarbimise eest kuni 04.05.2006.a. Kontrollakti ja lepingu lõpetamise teatise eksemplarides, mis on väljastatud kostjatele hageja poolt, ei ole määratud, et kostjatel on mingi võlg hageja ees. Seoses sellega kostjad üldse ei saa aru, mismoodi neil on tekkinud võlg hageja ees ja kostjad paluvad kohut kohustada hagejat põhjendama ja tõendama, millise perioodi eest tekkis kostja võlg summas 1 568,22 krooni ja esitada võla täpne arvestus. Hageja seisukoht 25.01.2007.a esitas hageja esindaja vastuse kostjate vastuväidetele, milles teatas, et alates 1995 aasta märtsist kuni 10.03.1999.a toimus tasu arvestamine kostjate poolt kasutatud vee eest vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tariifidele ja normidele. Vaidlust tasu osas selle ajavahemiku eest ei ole. 10.03.1999.a paigaldasid kostjad veemõõturid ning tasusid vee tarbimise eest need summad, mis on märgitud kohtule esitatud tõendis. Nimetatud summasid kostjad ei vaidlusta. Veemõõturite paigaldamise hetkel arvestas hageja kostjatele ettemaksu 33,95 krooni. Pärast veemõõturite paigaldamist tasusid kostjad alates 10.03.1999.a kuni jaanuar 2004.a 989,34 krooni. Võttes arvesse olemasolevat ettemaksu, tasusid kostja hagejale kuni jaanuarini 2004.a 1023 krooni 29 senti. Võttes arvesse kuni 01.01.2004.a kehtinud veetariifi 9,43 krooni kuupmeeter, tasusid kostjad 108,5 kuupmeetri vee tarbimise eest. (1023,29 : 9,43 = 108,5). Alates 01.01.2004.a kehtestati uus tariif. Ühe kuupmeetri hind moodustab 11,46 krooni. Alates 01.01.2004.a on kostjad tasunud vee tarbimise eest 213,64 krooni, s.t on tasunud 18,64 kuupmeetri vee eest (213,64 : 11.46 = 18,64). Seega, pärast veemõõturite paigaldamist tasusid kostjad hagejale 127,15 kuupmeetri vee tarbimise eest. Veemõõturite näitude kontrollimisel 01.03.2006.a tehti kindlaks järgmised näidud: külm vesi 00170 kuupmeetrit, soe vesi 00207 kuupmeetrit. Mõõturite näidud on kinnitatud kostjate poolt (01.03.2006.a. akt). Võttes arvesse, et külma vee mõõturi algnäit oli null, sooja vee mõõturi algnäit oli aga 112 kuupmeetrit, on kostjad pärast veemõõturi paigaldamist tarbinud 265 kuupmeetrit vette (170 + 207 - 112 = 265). Nende poolt on sama ajavahemiku eest tasutud 127,15 kuupmeetrit vette. Seega on kostjatel tasumata 137,85 kuupmeetri vee eest., mis moodustab 1 579,75 krooni (137,85 x 11.46 = 1 579,75). 06.03.2006.a. kirjaga teatati kostjatele võlgnevusest. 05.04.2006.a näitude kontrollimisel tehti kindlaks järgmised näidud: külm vesi 00174 kuupmeetrit, soe vesi 00210 kuupmeetrit, s.t. kostjad kasutasid veel 7 kuupmeetrit vett (4 + 3) tasumisele kuulub 80,20 krooni (7 x 11,46 = 80,20). Seega kuulus seisuga 05.04.2006.a tasumisele 1 659,95 krooni. Kahe kontrollimise vahelisel

2-06-35233 ajavahemikul tasusid kostjad hageja kassasse 91,70 krooni. Võlajääk on 1 568,22 krooni. Kostjate seisukoht Kohtule 15.02.2007.a esitatud seisukohas jäi kostjad oma vastuväide juurde ning hagi ei tunnista. Hageja poolt esitatud seletusest järeldub, et veemõõtja paigaldamise hetkest perioodist 1999.märtsist kuni 2006.märtsini ei teinud hageja kontroll mõõtmist kostjate korteris. See ei vasta tõele. Hageja tegi veemõõtmise näidute kontrolli ja tarbitud vee maksmise õigsuse ning mitte kordagi ei esita kostjatele pretensiooni tarbitud vee maksmise kohta. Nii 21.01.2005.a teatises uue tariifi kohta määras hageja, et seisuga 31.12.2004.a kostja võlg ainult 0,01 krooni. Kostja pöörab kohtu tähelepanu, et 01.03.2006.a ja 05.04.2006.a akti koostamisel samuti ei määranud hageja võla olemasolu. Kohtusse aga esitas hageja 06.03.2006.a kirjaliku teatise, mis ta nagu saatis kostjale. Kuid kostja ei saanud kätte nimetatud võla olemasolu teatist. Peale selle leiab kostja, et nõude esitamise tähtaeg 1999.a perioodi eest on möödunud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ning jäi ka varem esitatud arvamuste ning väljendatud arvestuste juurde. Kostja esindaja on esitanud 10 kviitungit selle kohta, et kostja on kandnud maksed Narva Elamuvaldus arvelduskontole. Kolm kviitungit, nimelt 27.02.2002.a ja 04.11.2002.a ja 11.12.2002.a ja nendes olevad summad on AS N. V. poolt arvestatud. Veel 18.09.2002.a ja 02.04.2002.a kviitungid, neid N.V. arvesse võtta ei saa, sest nendel ei ole näha, mille eest summad on ülekantud. On näha, et summad on ülekantud Narva Elamuvaldusele. 23.11.2001.a kviitungist tuleb välja, et kostjad maksid sooja vee eest Narva Elamuvalduse kontole, kuid kostjad pididki maksta kuni 01.12.2001.a Narva Elamuvaldusele. See tähtaeg on tõendatud kokkuleppega N.V. ja Linnaelamuvalduse vahel. Peale selle tähtaja kostjad maksid jällegi Narva Elamuvalduse arvelduskontole külma vee soojendamise eest ja selle kohta on 31.10.2002.a, 27.02.2002.a, 02.12.2002 ja 11.12.2002.a kviitungid. Kuna sellist teenuste Narva Elamuvaldus on osutanud, siis kostjad on õieti maksnud teenuste eest Narva Elamuvaldusele. Kuid ikkagi sooja vee tarbimise eest pidid kostjad maksma N.V. kontole. Seega need 4 kviitungit ei saa N.V. arvestada kui N. V. teenuse eest maksmist. Peale selle isegi summade järgi on näha, et tasutud summad on suuremad kui oleksid tasutud nimetatud vee koguse eest, kui kuupmeetrei vaadata. Näiteks, 31.oktoobri kviitung näitab, et kostjad maksavad 4 kuupmeetri eest. Kui vaadata tol ajal kehtiva tariifi, siis oleks tasu olnud 3 772 krooni, aga tasutud summa on rohkem. Nagu nähtub ka praktikast külma vee soojendamine maksab rohkem kui lihtsalt külm vesi. Igal korteriühistul on oma tariif. See sõltub sellest soojuse kogusest, mis tuleb soojuse võrgust. Hageja esindaja toetas hageja nõuet ja palub hagi rahuldada ning välja mõista kostjatelt 1 568,22 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja menetluskulud on 600 krooni, millest 250 krooni on riigilõiv ja 350 on tasu osutatud õigusabi eest. Kostja väide selle kohta, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kui paju täpselt tarbitud vett see ei vasta tõele. 01.03.2006.a aktis on täpselt kirjas mõõturi näidet ja need näidet on kinnitatud kostjate allkirjadega. Kokkulepe hageja ja kostjate vahel kehtis kuni maini 2006.a, see on tõendatud seega, et kostja maksis hageja arvet. Viimast korda tasus kostja 05.04.2006.a. Kui need suhted lõppesid, teostati veemõõturi kontrolli mais 2006.a. Pärast seda kontrolli selgitati välja, et kostjatel on võlgnevus seisuga märts 2006.a. Sellepärast aegumisetähtaeg ei ole veel möödunud. Kostjate esindaja avaldas, et kostjad ei teadnud, et Narva Elamuvaldus ja N.V. vahel on sõlmitud kokkulepe. Jätkasid maksmist Narva Elamuvaldusele, nad ei teatanud, et summad on suuremad. Elamuvaldus tegi niimoodi, et võttis summad vee soojendamise eest ja kõik, mis oli ülejäänud, arvestatakse teenuste eest ettemaksena. Narva Elamuvaldus ega N.V. ei teinud õigeid arvestusi selle kohta, kui palju vett on tarbitud. Kokkuleppest, mis on hageja kohtule esitanud, on näha, et kostja ja N.V. vahel olev vahendaja ei täida oma kohustusi, mis seisnes selles, et ta pidi hoiatama kostjat, et alates 01.12.2001.a on vaja maksta vee eest AS-ile N. V.. Selle perioodi eest, mitte Narva Elamuvaldus ega N.V. kontrollmõõtmed ei teinud, ega kontrollinud kostjate veemõõturid. Seisuga 01.12.2002.a kostjatel ei olnud võlgnevust Narva Elamuvalduse eest. 2002.a, isegi 2003.a

2-06-35233 sooja vee eest maksid kostjad Narva Elamuvaldusele. 2003.a asutati KÜ ja kostja on fikseerinud märtsi 2003.a mõõturi näidud, külm vesi 00150 ja sooja vesi 00186. Arvestades seda, et võlgnevuse väljamõistmise tähtaeg on 3 aastat, seega hagejal on õigus nõuda võlgnevust 01.03.2003.a – 01.03.2006.a. ajavahemiku eest, kui selline võlg on olemas, siis kostjad on valmisid maksma, kuigi kostjad arvavad, et võlgnevust nendel ei ole. Arvestades seda, et hageja ikkagi ei esitanud täpseid andmeid kostjatepoolse vee tarbimise kohta, siis ei ole alust nõuda võlgnevuse maksmist ajavahemiku alates 1999.a kuni 2006.a. Seetõttu, et hageja ei ole õieti kontrollinud veemõõtjaid sellel ajavahemikul kui lõppes N. V. ja Narva Elamuvaldus leping ja asutati korteriühistu, siis on pandud kostjad sellisesse olukorda, et nad ei saa hagi esitada Narva Elamuvalduse vastu, sest aegumistähtaeg on möödas. Kostjad ikka arvavad, et need summad, mis nad on Narva Elamuvaldusele maksnud, tuleb arvestada, sest kostjad lihtsalt ei teadnud, et tuleb maksta N.V. AS-ile. Viide ajalehele ei ole ka põhjendatud, sest kostja rohkem kui pool aasta elab suvilas. Kostjad ei ole saanud mingisugust teated selle kohta, et peavad maksma AS-i N.V. ja ei pea enam maksma Narva Elamuvaldsele. Sellest teatist ei olnud. Mõõturi näitu kostjad ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a. enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse eene 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Hageja on esitanud kohtule nõude 1568.22 krooni väljamõistmiseks kostjatelt, milline nõue tuleb poolte vahelisest lepingust alates 10. märtsist 1999.a. Kostjad hagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et kostjatele kuulub korteriomand aadressiga xxx ning, et hageja osutas kostjatele veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust, ning kostjad võtsid pakutud teenuse vastu ja maksid saadud teenuste eest hagejale. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 3 sätestab, et ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatud kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu esme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuoalus eseme olemusega. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud vee ning kanalisatsiooniteenuste müügileping. Hageja osutas kostjatele nende elukohas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid ja kostjatel oli kohustus tasuda hagejale osutatud teenuste eest. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad on täitnud oma kohustuse tasuda veevarustus ning kanalisatsiooniteenuste eest.

2-06-35233 VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ei vaidle, et 01. märtsi 2006.a. seisuga läbi viidud veemõõturite kontrolli tulemusena külma vee veemõõturi näit oli 00170 m3 ja sooja vee veemõõturi näit 00207 m3. Kostjad on esitanud hagile vastuväited, et neil ei olnud võlgnevust AS N. V. ees, mida kinnitab ka AS N.V. saldoteatis 21. jaanuarist 2005.a., mille kohaselt kostja võlg oli 0.01 krooni. Hageja on kohtule veenvalt põhjendatud, et saldoteatise näol on tegemist raamatupidamise dokumendiga, mis ei ole koostatud veemõõturi näitusid kontrollides ja AS N.V. arvestab vee hinna kliendi nimetatud arvestite alusel. Kohus nõustub hageja väitega. Kohus leaib, et tarbitud vee tasumise või mittetasumise kindalkstegemisel tuleb veehinna koguse arvestamisel aluseks võtta veemõõturite näidud, mille üle pooled ei vaidle. Kuna vee tarbimist tuleb arvestada veemõõturi näitude alusel, siis ei oma ka tähtsust kostja väited, et teatud ajavahemikul nad ei elanud korteris ja ei kasutanud vett. Kostjad on esitanud hagile ka aegumise vastuväite, kuid kuna kohus esitatud tõendite kohaselt ei saa kindlaks teha, mis ajavahemiku eest konkreetselt on hageja nõue vee eest esitatud, siis kohus ei saa aegumist käesolevas vaidluses kohaldada. Pooled ei vaidle, et hageja nõue tuleb 01. märtsi 2006.a. veemõõturi alusel kindlaks tehtud näitudest. Pooled ei vaidle, et alates 1995 aasta märtsist kuni 10.03.1999.a toimus tasu arvestamine kostjate poolt kasutatud vee eest vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tariifidele ja normidele. 10.03.1999.a paigaldasid kostjad veemõõturid (t.l. 89 ja 90) ning tasusid vee tarbimise eest need summad kokku 4513.98 krooni, mis on märgitud kohtule esitatud tõendis (t.l 7-10). Nimetatud summasid kostjad ei vaidlusta. Veemõõturite paigaldamise hetkel arvestas hageja kostjate ettemaksu 33.95 krooni. Pärast veemõõturite paigaldamist tasusid kostjad alates 10.03.1999.a kuni jaanuar 2004.a 989.34 krooni. Võttes arvesse olemasolevat ettemaksu, tasusid kostja hagejale kuni jaanuarini 2004.a 1023 krooni 29 senti. Võttes arvesse kuni 01.01.2004.a kehtinud veetariifi 9.43 krooni kuupmeeter (milline hind oli kehtestatud Narva Linnavolikogu otsusega 20.01.1999 nr 191/38 alates 01.02.1999.a.), tasusid kostjad 108,5 kuupmeetri vee tarbimise eest. (1023,29 : 9,43 = 108,5). Alates 01.01.2004.a kehtestati uus tariif (Narva Linnavolikogu otsused 29.08.2001.a. nr 331/43 ja 13.12.2002.a. nr 546/5). Ühe kuupmeetri hind moodustab 11,46 krooni. Alates 01.01.2004.a on kostjad tasunud vee tarbimise eest 213,64 krooni, s.t on tasunud 18,64 kuupmeetri vee eest (213,64 : 11.46 = 18,64). Seega, pärast veemõõturite paigaldamist tasusid kostjad hagejale 127.15 kuupmeetri vee tarbimise eest. Veemõõturite näitude kontrollimisel 01.03.2006.a tehti kindlaks järgmised näidud: külm vesi 00170 kuupmeetrit, soe vesi 00207 kuupmeetrit. Võttes arvesse, et külma vee mõõturi algnäit oli null, sooja vee mõõturi algnäit oli aga 112 kuupmeetrit (t.l 94) on kostjad pärast veemõõturi paigaldamist tarbinud 265 kuupmeetrit vette (170 + 207 - 112 = 265). Kostjate poolt on sama ajavahemiku eest tasutud 127.15 kuupmeetrit vette. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et kostjatel on tasumata 137.85 kuupmeetri vee eest., mis moodustab 1 579,75 krooni (137,85 x 11.46 = 1 579.75). 06.03.2006.a. kirjaga teatati kostjatele võlgnevusest. 05.04.2006.a näitude kontrollimisel tehti kindlaks järgmised näidud: külm vesi 00174 kuupmeetrit, soe vesi 00210 kuupmeetrit, s.t. kostjad kasutasid veel 7 kuupmeetrit vett (4 + 3) tasumisele kuulub 80,20 krooni (7 x 11,46 = 80,20). Kostja hageja arvutust ei vaidlusta. Seega tegi kohus kindlaks, et seisuga 05.04.2006.a tuli kostjatel tasuda vee eest 1 659,95 krooni. Kahe kontrollimise vahelisel

2-06-35233 ajavahemikul tasusid kostjad hageja kassasse 91.70 krooni. Kohus tuvastas, et kostjatel on tasumata hagejale osutatud teenuste eest 1 568.22 krooni. Kostja on esitanud hagile vastuväited, et ta tasus vee eest AS Narva Elamuvaldusele. AS N.V. ja AS Narva Elamuvaldus vahel 19.10.2001.a. sõlmitud kokkuleppe C/779 kohaselt võttis AS N.V. AS Narva Elamuvalduselt üle soojaveearvestite andmebaasid ja hakkas AS N.V. veevarustuse teenust osutama alates 01.12.2001.a. AS Narva Elamuvaldus kirja kohaselt 23.01.2007.a. nr 291 edastati veemõõturite näitude üleandmisel seisuga 01.12.2001.a. aadressil Kreenholmi 26-60 näidud 112 m3, mille eest on tasutud AS Narva Elamuvaldus pangakontole. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et summad, mida kostja on panga ülekannetes tasunud AS N.V. arveldusarvele 27.02.2002.a. (tl 100) , 04.11.2002.a. (t.l. 104) ja 11.12.2002.a. (t.l. 105) on hageja arvesse võtnud, mida tõendab ka hageja koostatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse arvestus (tl. 9). Kohus nõustub hageja väitega, et kostja poolt esitatud maksekorraldustega kuupäevadest 18.09.2002.a. (t.l. 102) ja 02.04.2002.a. (t.l. 101) Narva Elamuvaldus AS arveldusarvele ei saa lugeda tõendatuks, et kostjad on tasunud vee eest, ses nimetatud maksekorraldustest ei nähtu, mille eest on ülekanded teostatud. 23.11.2001.a. maksekorraldusest (t.l. 97) on näha, et kostjad tasusuid sooja vee eest Narva Elamuvalduse AS-le, kuid vastavalt AS N.V. ja Narva Elamuvaldus AS kokkuleppele (t.l. 91) pididki kostjad kuni 01.12.2001.a. tasuma sooja vee eest Narva Elamuvaldu AS-le, seega ei ole tõendatud, et AS N.V. peaks selle kostjate poolt tasutud summa veelkord eraldi sooja vee eest lugema tasutuks. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostjate poolt tasutud summad maksekorraldustel 31.10.2001.a. (t.l. 103), 27.02.2002.a. (t.l. 99), 02.02.2002.a. (t.l. 98) ja 11.12.2002.a. (t.l. 106) ei tõenda, et kostjad oleksid tasunud sooja vee eest AS-le N. V.. Hageja on veenvalt põhjendanud, et nimetatud summad tasuti Narva Elamuvaldus AS-le külma vee soojendamiseks, mitte AS-le N.V. vee eest, tasutud summad on ka liigselt suured, mida oleks pidanud muidu tarbija maksma vee eest ja sellest järeldub, et tasuti Narva Elamuvaldus AS-le külma vee soojendamise eest. Seega ei ole kostjad tõendanud, et nad on tasunud vee eest AS-le N.V. või et nad tegid seda ekslikult s.t. mitte teades, et sooja vee eest tuleb tasuda alates detsembrist 2001.a. AS-le N.V. ja mitte Narva Elamuvalduse AS-le. Kostja fikseerinud märtsi 2003.a mõõturite näitude kohta külm vesi 00150 ja soe vesi 00186 tõendeid esitatud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et kuna on tuvastatud, et vee eest on kostjatel tasumata 1 568.22 krooni, siis tuleb see summa välja mõista kostjatelt solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama §-I lg 3 järgi kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus ei arvesta tõendina AAS N.V. akti veemõõturi väljavahetamise kohta 12. aprillist 2006.a., sest sellel ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust kuna pooled ei vaidle, et veemõõturid on välja vahetatud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.