Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. aprill 2008 kell 15.00, Tallinn, Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-40620
Tsiviilasi
Aktsiaselts xxx avaldus osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku osaühingu xxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja aktsiaselts xxx (registrikood xxx; xxx); võlausaldaja seaduslik esindaja, juhatuse liige Gennadi Makarov (xxx); võlausaldaja lepinguline esindaja Katrrin Allmäe; võlgnik osaühing xxx (registrikood xxx; xxx; võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige Jelena Melis (xxx); võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, Tallinn 10141); ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (kontaktaadress Pepleri 32, 51010 Tartu).
esindajad ning ajutine pankrotihaldur
Kohtuistungi toimumise aeg
Istungil osalenud isikud
võlausaldaja lepinguline esindaja Katrrin Allmäe; võlgniku seaduslik esindaja Jelena Melis; võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova; ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk.
2-07-40620
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud osaühingu xxx kanda.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud ja menetluse käik
2-07-40620 võlgniku maksejõuetust sellega, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 10.10.2007 kohtumäärusega on kohus AS xxx avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtnud. 19.10.2007 esitas OÜ xxx juhatuse liige avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-07-44103). Harju Maakohtu 05.11.2007 määrusega liitis kohus mõlemad pankrotiasjad ühte menetlusse.
2-07-40620
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik väitnud, et 2007.a raamatupidamisandmed on kustutatud, mistõttu võrdlusmaterjale ei saanud kasutada 2007.a näitajaid. Võlgnik on alates 2004.a tegutsenud kahjumiga, kuid omakapitali määr langes alla nõutava taseme alles 2006.a. 2007.a mais lahendati probleem, kui osakapitali suurendati rahalise sissemaksega 1 400 000 krooni võrra. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus tekkis 2006.a lõpuks, kuid 2007.a osakapitali suurendamisega võlgniku maksevõime tõenäoliselt taastus. Maksejõuetus tekkis uuesti ajavahemikul mai-september 2007.a. Võlgniku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks veoautode halb seisukord ja xxx poolt sooritatud ebaseaduslik vara võõrandamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla veoautode halb seisukord, kui see ei võimalda tegeleda igapäevategevusega või kui hädavajalik remont neelab suurema osa sissetulekutest. Võlgniku raamatupidamisdokumentide põhjal suurenes võlgniku müügikäive 2007.a suvel võrreldes varasemate kuudega. Samuti ei saa öelda, et veoautode remondiks kulus tegevusest saadav tulu, kuna laekunud tulu oli liiga väike, kuna võlgnikuga seotud äriühing ei tasunud teenuste eest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on just viimatinimetatu asjaolu võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Ka xxx poolt sõiduauto Toyota LC 120 müügikahjum 110 322.65 krooni ei ole sellise ulatusega, et sellega saaks põhjendada äriühingu maksejõuetust. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgnikul töötajatega töölepingud lõpetatud. xxx väidetel ei ole temaga töölepingut lõpetatud. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud dokumenti, mis kinnitaks, et xxx on tööleping lõpetatud. Võlgnikul on vara kokku raamatupidamislikus väärtuses 4 705 432 krooni, sellest on debitoorne võlgnevus 4 523 125.50 krooni. Ajutisele pankrothaldurile ei ole teada, kas deebitorid tunnustavad nõudeid ja milline on nende maksevõime. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole deebitoride suhtes algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlusi. R. Širokovi hinnangul on mitmed laekumised ebatõenäolised, sest MB Logistics on pankrotis ja osadel juhtudel on nõude aluseks pretensiooni. Kui sellise hinnanguga nõustuda, oleks debitoorsete võlgnevuste väärtuseks 3 245 032.65 krooni. Võlgnikul võib olla kahju hüvitamise nõue endise juhatuse liikme xxx vastu. 09.12.2005 sõlmisid OÜ xxx ja AS SEB Ühisliising kapitalirendileping, mille objektiks oli Toyota Land Cruiser 120 3,0 D4D. Esimene sissemakse oli 127 483.90 krooni. 20.04.2007 (mõnedel andmetel 05.06.2007) avaldas OÜ xxx juhatuse liige xxx aktsiaseltsile (AS) SEB Ühisliising, et OÜ xxx soovib liisinglepingut ennetähtaegselt lõpetada ning anda rendiobjekti omandamise võimalus OÜ-le xxx (registrikood 10546639). AS SEB Ühisliising ja OÜ xxx sõlmisid 05.06.2007 müügilepingu. Samal päeval väljastas AS SEB Ühisliising OÜ-lexxx Retlos arve 289 517.32 krooni (väljaostuhinna ennetähtaegne tasumine). Müügihind ja arve tasaarveldati osaliselt ja AS SEB Ühisliising kandis OÜ-le xxx üle 69 202.68 krooni. OÜ xxx esitas prokuratuuri avalduse, milles palus algatada kapitalirendilepingu lõpetamisega seonduvalt I. xxx suhtes kriminaalasi. Prokuratuur jättis kriminaalasja algatamata. Nõude suurus I. xxx vastu sõltub sõiduauto väärtusest selle liisingule tagastamise ajal. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid sõiduauto väärtuse kohta. Arvestada tuleb, et xxx võib olla vastunõue võlgniku vastu saamata jäänud tasu osas (raamatupidamise kohaselt 115 492 krooni). Samuti võib võlgnikul olla nõue isiku vastu, kelle valduses on võlgniku mööbel, kontoritehnika ja muu vara. Võlgniku väitel on see xxx valduses, xxx eitab seda. Kuna ajutine haldur ei ole nimetatud vara näinud ja tal ei ole muid andmeid selle seisukorra kohta, ei ole hetkel võimalik selle nõude võimalikku väärtust kindlaks määrata. Võlgnikul võib olla nõudeõigus OÜ xxx
2-07-40620 vastu, kes allkasutajana kasutas võlgniku veolube kuni detsembrini 2007.a. Samas väidab allkasutaja, et tasus sel ajavahemikul võlgniku kulusid. Seega võlgniku nõude olemasolu ja suurus on esialgu veel ebaselge. Võlgnikul on kohustusi kokku 4 702 914.88 krooni. võlgniku raamatupidamisregistrite andmetel on võlgnikul võlausaldajaid rohkem kui võlanimekirjas. Seega vajab võlgniku võlgade põhjendatus täiendavat kontrolli. xxx OÜ xxx andmetel on võlgnikul kehtiv tasuline rahvusvahelise autoveo tegevusluba. Lisaks on võlgnikule 2008. aastaks eraldatud neli CEMT veoluba (kvootide alusel väljastatav veoluba vedude teostamiseks Venemaal) ja EMÜ veoluba. Nende lubade alusel väljastab ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon) TIR lube. xxx sõnul tunnistatakse kõik nimetatud veoload pankroti väljakuulutamisega automaatselt kehtetuks. ERAA ei ole veel vastanud ajutise halduri järelpärimisele veolubade ja nende kehtetuks tunnistamise tõenäosuse kohta. Erinevatel andmetel võib eespool kirjeldatud veolube omav äriühing maksta 500 000 – 700 000 krooni eeldusel, et sellisel äriühingul ei ole võlgu. xxx kinnitas ajutisele haldurile, et ta on valmis andma üle talle kuuluva võlgniku osa selliselt, et osa müügist saadav tulu läheks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. See annab võimaluse osalus võlgniku äriühingus ja müügist saadud rahast rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seda oleks mõistlik teha ajutises pankrotimenetluses, sest ajutise halduri näol on tagatud väline kontroll võlgniku üle, samas kui veolubade kehtivus ei lõpe. Seejuures tuleks püüda saavutada võlausaldajate vahel võlaõigusseaduse järgse kompromissi sõlmimine, millega võlausaldajate nõuded vähendatakse selliselt, et ostja omandab ilma võlgadeta äriühingu. Kompromissiläbirääkimiste ajal tuleks ajutise halduri hinnangul jätkata võlgniku tegevust, sest ainult sel viisil on võimalik veolube säilitada. Samas tooks tegevuse jätkumine ka tulu. Nimelt on ühekordseid veolube võimalik teatud tingimustel allkasutusse anda. Ajutise halduri andmetel on sellise vahendusteenuse tasu ca 3000 krooni, loa saamise kulud ca 900 krooni. R. xxx andmetel andis OÜ xxx ajavahemikul 1.09.2007–31.12.2007 CEMT+TIR komplektluba edasi 45 korral. Ajutise halduri poole on pöördunud kolmandad isikud, kes on huvitatud sellise koostöö jätkumisest OÜ-ga xxx. Selline tulu (ca 2000 krooni ühekordse kompleksloa kohta) on liiga väike, et sellest rahuldada kõik OÜ xxx võlausaldajate nõuded, kuid kombineerides seda võlaõigusseaduse järgse kompromissi ja osaluse müügiga, võiks see anda võlausaldajatele paremad võimalused oma nõuete rahuldamiseks. Kuna võlausaldajad kompromissi sõlmimises kokkuleppele ei jõudnud, esitas ajutine pankrotihaldur 19.03.2008 täiendava aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi vahendeid 182 993 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, s.t võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2-07-40620 II Kohtuotsuse põhjendused ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja AS xxx on 02.10.2007 esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud liisinglepingud, mille alusel rahvusvahelise transpordiga tegelev võlgnik kasutas IVECO veokeid koos järelhaagistega ning kohustus võlausaldajale igakuiselt tasuma liisinglepingutes kokkulepitud makseid. OÜ xxx ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud liisinglepingutest tulenevaid kohustusi ja seisuga 14.09.2007 on võlgnikul tasumata kohustusi summas 1 925 915 krooni. 07.04.2006 leppisid pooled kokku lepingu lõpetamises ja võla tasumise graafikus. Võlgnik kokkulepitud kohustust ei täitnud. Võlgniku seaduslik esindaja on 19.03.2008 toimunud kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet võlgniku vastu summas 1 925 915 krooni. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud liisinglepingutest, vara üleandmise-vastuvõtmise aktidest, kokkulepetest liisinglepingu ennetähtaegse lõpetamise ning võla tasumise kohta, tasumata arvetest jm (I kd, tl 4-91; 94-222), võlgniku seaduslik esindaja on 19.03.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust ning ajutise pankrotihalduri istungitel antud selgituste ja tema aruande kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks pankrotiavalduses näidatud 1 925 915 krooni, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 14.09.2007 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (I kd, tl 92-93), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel
2-07-40620 kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku seaduslik esindaja on eel- ja kohtuistungil tunnistanud pankrotihoiatuse kättesaamist. 19.10.2007 esitas OÜ xxx juhatuse liige avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks OÜ xxx pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna äriühingu kohustused on vähemalt 5 035 788 krooni ja varad võlgnikul puuduvad. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetus on püsiv. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige selgitas kohtuistungitel, et võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuste tasumiseks ning tunnistas, et on alust pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri täiendava aruande ja 19.03.2008 toimunud kohtuistungil antud selgituse kohaselt on ajutise pankrotimenetluse ajal laekunud võlgnikule rahalised vahendid summas 182 276.46 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on seisuga 19.03.2008 vara kokku 4 705 432 krooni, millest debitoorne võlgnevus kokku on 4 523 125.50 krooni ja kohustusi 4 754 214.88 krooni. Vastavalt võlgniku 2006.a majandusaasta aruandele (II kd, tl 184-205) on seisuga 31.12.2006 võlgniku omakapital 10 642 krooni. Vastavalt võlgniku põhikirjale oli võlgniku omakapitali suuruseks 30.05.2001 – 08.05.2007 220 000 krooni. Seetõttu ei vastanud võlgniku omakapital nii põhikirja, kui ÄS § 176 nõuetele. Vastavalt võlgniku 2005. a ja 2006. a majandusaasta aruannetele on võlgniku 2005. a majandusaasta kahjum on olnud – 770 691 krooni, võlgniku 2006.a kahjum on olnud – 791 022 krooni (II kd, tl 169-205). Võlgniku 2007.a raamatupidamise andmed on kustutatud. Kohus jagab ajutise pankrotihalduri arvamust, et 2007. a võis võlgniku maksevõime ajutiselt taastuda, kui võlgniku uus omanik OÜ xxx tegi mitterahalise sissemakse 2007. a mais summas 1 400 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tekkis maksejõuetus uuesti ajavahemikul maiseptember 2007. a. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku tegevus lõppenud 2007. a septembris. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgnikul on vara 4 705 432 krooni, millest debitoorne võlgnevus kokku on 4 523 125.50 krooni ja kohustusi 4 754 214.88 krooni; võlgnik on kahel järjestikkusel majandusaastal (2005. a ja 2006. a) tegutsenud kahjumlikult, võlgniku omakapital ei vastanud juba seisuga 31.12.2006 ÄS § 176 sätestatud nõuetele (2007. a omakapitali suuruse kohta kohtul andmed puuduvad) ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on pankrotimenetluse kulude katmiseks rahalisi vahendeid summas 182 276.46 krooni, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks veoautode halb seisukord ja xxx poolt sooritatud ebaseaduslik vara võõrandamine. Ajutise pankrotihaldur on nimetatud seisukoha ümber lükanud, kuna võlgniku raamatupidamisdokumentide põhjal suurenes võlgniku müügikäive 2007. a suvel võrreldes varasemate kuudega, ja ei saa öelda, et veoautode remondiks kulus tegevusest saadav tulu, kuna laekunud tulu oli liiga väike, sest võlgnikuga seotud äriühing ei tasunud teenuste eest. Ka xxx poolt sõiduauto Toyota LC 120 müügikahjum 110 322.65 krooni ei ole sellise ulatusega, et sellega saaks põhjendada äriühingu maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnikuga seotud äriühing ei tasunud võlgniku poolt osutatud teenuste eest. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Kohus leiab, et põhjendatud on ajutise pankrotihalduri seisukoht, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suur debitoorne võlgnevus. Vastavalt ajutise pankrotihalduri esitatud andmetele on võlgnikul seisuga 19.03.2008 vara kokku 4 705 432 krooni, millest debitoorne võlgnevus kokku on 4 523 125.50 krooni ja kohustusi 4 754 214.88 krooni. Järelikult koosneb enamus võlgniku varast debitoorsetest nõuetest, mille laekumist võlgniku
2-07-40620 seaduslik esindaja peab oma 15.01.2008 toimunud kohtuistungil antud selgituste kohaselt (III kd, tl 3) ebatõenäoliseks, kuna mitmed võlgnikud on maksejõuetud. Ka ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad tal andmed selle kohta, kas deebitorid tunnustavad nõudeid ning milline on deebitoride maksevõime. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on andmeid võimaluste kohta OÜ xxx pankrotimenetluses esitada vara tagasivõitmise ja muid nõudeid, kuid mitme nõude olemasolu ja suurus on veel ebaselge. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus selgitama välja võimalikud vara pankrotivarasse nõudmise või tagasivõitmise võimalused ja nimetatud võimalused realiseerima. Kuna OÜ xxx pankroti väljakuulutamise seisuga puuduvad kohtul täpsed andmed maksejõuetuse põhjuseks olnud kuritegude või raskete juhtimisvigade kohta, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus eelnimetatud asjaolud välja selgitama ja esitama selle kohta kohtule kirjalikult andmed. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Katrin Prükki, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.