Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-07-28836 Tsiviilasi OÜ Estmilk Production’i hagi RUMI s.a.r.l vastu 1 962 807,30 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Estmilk Production (reg.nr 10935387, Rapla, Viljandi mnt 91E), hageja esindaja vandeadvokaat Taivo Saks, kostja RUMI s.a.r.l (asukoht 1,rue de la Corderie-Centra 312, 94586 RUNGIS
Resolutsioon Välja mõista RUMI s.a.r.l 2 414 987,80 krooni ja edasiulatuvalt viivis 32,48 EUR-i päevas kuni võlgnevuse tasumiseni OÜ Estmilk Production kasuks. Edasikaebamise kord RUMI s.a.r.l võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja on enam kui nelja aasta vältel tootnud ning müünud kostjale piimatooteid, peamiselt võid, lõssi- ja piimapulbrit. Täpsemad ostu-müügi kokkulepped sõlmiti selliselt, et hageja tegi kostjale soovitud kauba kohta hinnapakkumise ning kostja saatis hagejale faksi teel tellimuse kinnituse. Seejärel teatas hageja, millal toodang valmib ning kostja organiseeris kaubale transpordi. Kaup tarniti Eestist erinevatesse riikidesse l lähtuvalt kostja soovist. Sarnaselt toimus müügitehingu vormistamine ka 08.01.2004 tellimuse nr 1 A 7393 alusel. Toodang anti kostjale üle perioodil märtsist juunini 2004 ning koos kaubaga väljastati ka arved. Arvestades siinjuures, et võlgnevus jäi üles üksnes viimasena esitatud arvete eest, ei pea hageja esialgu vajalikuks kogu tellimusega (300 t) seotud materjale lisada, seda enam, et kostja ei ole kauba kättesaamist kunagi eitanud. Niisiis omab antud asjas tähtsust tellimuse nr 7393 alusel väljastatud arved nr 162, 167, 168, 169 koos kauba kvaliteeti ning üleandmist tõendavate dokumentidega. Nimetatud arvete summa moodustab kokku 139 725.-
EUR-i. Kostja tasus kõnealustest arvete summast 07.03.2005 vaid 89 625.- EUR-i, märkides panga maksekorralduse selgitusse tasutud arvete numbrid ning märkuse 50 000 euros. See on summa, mille kostja osundatud arvete summast tasumata jättis (139 725 – 50 000 = 89 725; 100 EUR-i on arvestatud panga ülekande tasuks). Hoolimata võlgnevusest jätkas aga pooltevaheline koostöö endiselt. Nimelt oli kostja ka varasemalt mõned arved vaid osaliselt tasunud ning hiljem puuduolevad osad juurde maksnud. Hilisematest tellimustest omab käesolevas tähtsust tellimus nr 3 A 1977, mille kostja esitas hagejale 22.02.2006. Kaup anti üle 27.02.2006 ning 01.03.2006. Kauba kohta väljastati arved nr 660024 ja 66026, kokku summas 75 446,25 EUR-i. Kõnealused arved on kuni käesoleva ajani täies ulatuses tasumata. Tallinna Äripanga väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hagejale viimase makse 21.02.2006. Nagu ka selgitatud, oli kostja ka varem niiviisi käitunud, et mingitest arvetest on esialgu tasunud üksnes osa ning seejärel on puuduolevad summad hiljem maksnud. Seetõttu ei osanud hageja aimata, et kostja ei kavatsegi oma võlgnevusi likvideerida. Kostja on niisiis jätnud hagejale tasumata kokku 125 446,25 EUR-i. Kostja põhjendused: Nagu ka eespool selgitatud, jättis kostja tellimuste nr 7393 alusel väljastatud arvete eest tasumata 50 000.- EUR-i. Hageja saatis 15. ja 20.06.2005 kostjale e-kirja, milles palus asjade käigu kohta selgitusi. Kostja vastas hageja päringutele 09.08.2005, milles selgitas muuhulgas, et nende raamatupidamine on korrast ära ning lisaks on tal tekkinud kahtlused Alžeeriasse tarnitud piimapulbri kvaliteedi osas. Vahemärkusena tuleb selgitada, et hageja kirjas nimetatud summa 56 888 EUR-i hõlmab muuhulgas ka pangaülekannetest ning varasematest maksetest tekkinud puudujääke, mille kostja on praeguseks tasunud (tasus 05.07.2005). Seetõttu on kirjavahetuses nimetatud summad hagis toodud summadest erinevad. Ka oma 08.09.2005 vastuses viitas kostja piimapulbri halvast kvaliteedist tuleneda võivatele kahjudele, kuid midagi täpsemat ta ei selgitanud. 12.01.2006 saatis hageja kostjale järjekordse päringu, mille peale kostja vastas, et annab probleemi lahendusest teada veel samal päeval, s.o 12.01.2006. Täpsema selgituse andis kostja aga alles 20.01.2006, kui ta saatis hagejale kirja, milles ta esmalt tunnistab oma võlgnevust hageja ees vaid 38 000.- EUR-i ulatuses ning selgitab lisaks, et tema arvates on Alžeerias ilmnenud probleemide põhjuseks puudused hageja poolt valmistatud toodangus. Samas kirjas lubas kostja anda hagejale esimesel võimalusel üle ka kõik asjassepuutuvad tõendid, kuid siiani ei ole ta seda teinud. 07.03.2006 saatis kostja hagejale e-kirja, milles esitas omapoolse versiooni tekkinud kahjude kohta. Kostja asub oma kirjas seisukohale, et ta on kandnud 110 712 EUR-i kahju ning selle peab hüvitama hageja. Nagu ka eespool selgitatud, jätkus pooltevaheline koostöö ka vaidluse ajal ning kostja tellis hagejalt piimapulbrit edasi. Maksete teostamine erinevate tellimuste eest nähtub ka lisatud pangakonto väljavõttest. Tellimuse nr 1977 alusel väljastati 27.02. ja 01.03. 2006arved kokku summas 75 446,25 EUR-i, mille kostja jättis täies ulatuses tasumata. Pooltevahelises telefonivestluses tegi kostja hagejale ettepaneku, et ta tuleb probleemi lahendamise eesmärgil Tallinnasse. Samas keeldus aga kostja uusi arveid tasumast, mistõttu teatas hageja oma 09.03.2006 ekirjas, et kui kostja soovib kohtuda üksnes selleks, et teatada oma maksmisest keeldumisest, siis ei ole sellisel kohtumisel mõtet. 13.03.2006 saatis hageja kostjale järjekordse pretensiooni, milles palus tal oma varasema võlgnevuse ära tasuda. Kostja aga saatis hageja esindajale 26.03.2006 vastuse, milles jäi muuhulgas oma 07.03.2006 saadetud kirja juurde ning leidis, et temale väidetavalt tekkinud kahju peab hüvitama hageja. 24.05.2006 saatis kostja hagejale 17.05.2006 kuupäeva kandva arve, millest nähtuvalt nõuab kostja hagejalt 110 000.- EUR-i tasumist. 2006.a juuni algul toimus
poolte vahel kohtumine, kus vaidlusalune probleem arutlusele võeti. Kohtumisel arutatu kohta tegi hageja kokkuvõtte ning saatis selle 05.06.2006 kostjale temapoolse seisukoha saamiseks. Muuhulgas lepiti kokku, et kostja tasub hagejale 2006.a märtsist tasumata arved ning ülejäänu osas kujundavad pooled oma seisukohad hiljem, kuid kostja pole siiani mingisuguseid makseid teinud. Rõhutada tuleb asjaolu, et kuigi kostja on seda oma kirjades lubanud, ei ole ta kuni käesoleva ajani esitanud hagejale mitte mingisuguseid dokumente, milles kajastuks objektiivselt piimapulbri nõuetele mittevastavus nagu kostja seda väidab. Seetõttu ei saa hageja esitada ka omapoolseid seisukohtasid toodangu kvaliteedile. Arvestades, et kostja pole kuni käesoleva ajani oma võlgnevust hageja ees likvideerinud, leiab hageja, et vaidlus tuleb lahendada kohtus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on kauba kätte saanud. Antud kontekstis on oluline, muuhulgas ka kohtualluvuse seisukohalt, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt organiseeris kauba transpordi kostja. ÜRO konventsiooni ART 31. p-i b järgi seisnevad müüja tarnekohustused selles, et ta valmistab toodangu ja annab selle kostjale samas kohas üle. Seega on hageja omapoolsed kohutused täitnud. Mis puutub kostja väidetesse toodangu mittevastavuse kohta, siis tuleb märkida esmalt seda, et kostja ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi dokumenti selle kohta, et piimapulbril üldse oli mingi viga. Hageja ei ole seda ka kunagi tunnistanud. Tema arvates on kostja sellekohased väited jäänud paljasõnalisteks. Nagu ka esitatud kirjavahetusest nähtub, on kostja püüdnud järjepidevalt leida võimalusi maksmisega viivitamiseks või sellest vabanemiseks, tuues esmalt põhjenduseks probleemid raamatupidamises ning seejärel toodangu kvaliteedis. Kauba saatedokumentidele lisatud sertifikaatidelt nähtuvalt vastas aga piimapulber kõikidele esitatud normidele. Seega ei ole kostja väited piimapulbri kvaliteedile mittevastavuse kohta tõesed ning tal on ÜRO konventsiooni Art 53 kohaselt kohustus selle eest tasuda. Kooskõlas ÜRO konventsiooni Art 61 p 1 alap-ga a ning Artikliga 62 võib hageja nõuda kostjalt eelkõige hinna tasumist. Nagu ka eespool toodud, on käesoleval hetkel kostja võlgnevus hageja ees 125 446,25 EUR-i. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on keeldunud vabatahtlikult oma võlgnevust likvideerimast, siis tuleb see temalt kohtu kaudu välja mõista. ÜRO konventsiooni Art 61 p 2 järgi võib müüja kasutada lisaks kohustuse täitmise nõudmisele ka teisi õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kahju hüvitamist. ÜRO Konventsiooni Art 78 järgi võib kahjustatud lepingupool nõuda tekkinud kahjude hüvitamiseks teise poole poolt tasumata jäetud summalt intresse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2000/35/EÜ, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul sätestab viivise arvestamise printsiibid, millega liikmesriigid peavad oma seadused kooskõlastama. Hageja on seisukohal, et kuna osundatud direktiivis toodud põhimõtted on liikmesriikide õiguses kohaldamiseks kohustuslikud, tuleb ka käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda samadest põhimõtetest. Direktiivi Art 3 p 1 alap a) kohaselt tuleb maksta intressi alates maksetähtaja lõppemisele järgnevast päevast. Hageja poolt 2004.a esitatud arvetel ei ole maksekuupäeva märgitud, kuid kauba saatmise aluseks olevatel tellimuse kinnitustel on märgitud, et maksmine toimub koheselt peale kauba kättesaamist. Seega , kuna täpset maksekuupäeva ei ole märgitud, tuleb Direktiivi Art 3 p 1 alap-de b) i ja ii järgi hakata viiviseis arvestama 30 päeva peale seda, kui ostja arve või kauba kätte sai. Direktiivi Art 3 p 1 d) järgi kujuneb 2004.a juulis kohaldatavaks intressimääraks 9% ning 2006.a märtsis kohaldatavaks intressimääraks 9,75% aastas. Juhindudes Direktiivis toodud 30 päevasest tähtajast tuleb hakata viivist arvestama alates kaubapartii tarne 30 päeva
möödumisest. Arvutuste lihtsustamiseks ei pea hageja vajalikuks arvestada viivist igalt arvelt eraldi, vaid arvestab maksetähtaja vastava tellimuse viimase partii kostjale tarnimise aja järgi, vähendades sellega nõutava viivise kogusummat kostja kasuks. Niisiis nõuab hageja tasumata summadelt viivist alljärgneva arvutuse alusel: arve nr 162 väljastamise kuupäeva 13.05.2004 summas 39 375.- EUR-i, tasumise tähtaeg 13.06.2004; arve nr 167 väljastamise kuupäev 14.06.2004 summas 30 350 EUR-i, tasumise tähtaeg 14.07.2004; arve nr 168 väljastamise kuupäev 14.06.2004 summas 35 000.- EUR-i, tasumise tähtaeg 14.07.2004; arve nr 169 väljastamise kuupäev 14.06.2004 summas 35 000.- EUR-i, tasumise tähtaeg 14.07.2004. Kostja tasus osundatud arvete eest üksnes 89 625 EUR-i ning alles 07.03.2005, jättes 50 000.EUR-i üldse tasumata. Seega tuleb hilinemisega tasutud summalt arvestada tasumisega viivitamise eest viivist kuni 07.03.2005 ning täielikult tasumata osalt kuni käesoleva hetkeni. Viimane maksetähtaeg oli 14.07.2004, mis tähendab, et tasudes 89 625 EUR-i alles 07.03.2005, viivitas kostja selle summa tasumisega 235 päeva: 0,09x89625=8066,25 EUR-i aastas ehk 22,1 EUR-i päevas; 235x22,1EUR-i=5193,50 EUR-i. 50 000 EUR-i tasumata jätmisest tuleneb viivisesumma alljärgnevalt: 0,09x50 000=4500 EUR-i aastas ehk 12,33 EUR-i päevas; seisuga 06.08.2007 on viivitatud 1117 päeva x 12,33 EUR-i = 13 772,6 EUR-i. Viivise summa on seega 06.08.2007 seisuga 5193 + 13 772,6 = 18 965,60 EUR-i. Hageja leiab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2000/35/EÜ Art 3 p 1 alapunktiga a) tuleb kõnelaust viivist summas 12,33 EUR-i päevas arvestada edasiulatuvalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Arve nr 660024 väljastamise kuupäev 27.02.2006 summas 37 950 EUR-i, tasumise tähtaeg 29.02.2006; arve nr 660026 väljastamise kuupäev 01.03.2006 summas 37 496,25 EUR-i. Osundatud maksetähtajast kuni käesoleva hetkeni on möödunud 493 päeva, mis tähendab, et viivise summa on 06.08.2007 seisuga 493x20,15=9934 EUR-i. Hageja leiab, et ka osundatud arvete tasumisega viivitamise eest tuleb arvestada viivist 20,15 EUR-i päevas kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kokku moodustab hageja poolt nõutav viivise summa seisuga 06.08.2007 niisiis 28 899,60 EUR-i. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Saks palub ÜRO Konventsiooni Artiklite 62, 74, 78 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõla summas 125 446,25 EUR-i, s.o 1 962 807,30 kr; 2) viivise summas 28 899,60 EUR-i, s.o 452 180,50 kr; 3) viivise edasiulatuvalt 32,48 EUR-i päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.03.2008. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Hagiavaldus oli kostjale edastatud Justiitsministeeriumi kaudu. Justiitsministeeriumi teatel edastas kohtutäitur dokumendid kostjale postiga 12.12.2007, kuna isiklikult ei õnnestunud tal kostja esindajaga kohtuda. Kohtuotsuse põhjendus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta Art 31 p b sätestab, et kui müüja pole kohustatud tarnima kaupa mõnes teises kindlaksmääratud kohas, seisnevad tema tarnekohustused kui
juhtudel, mille kohta ei kehti eelmine alapunkt, puudutab leping kindlate individuaalsete tunnustega kaupa või individualiseerimata kaupa, mida tuleb võtta kindlatest varudest või valmistada või toota ja pooled lepingu sõlmimise hetkel teadsid, et kaup asub või tuleb valmistada või toota kindlaksmääratud kohas, - kauba andmises ostja käsutusse selles kohas. CISG art 53 sätestab, et ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. CISG art 61 p 1 alap a sätestab, et kui ostja ei täida mõnda kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib müüja teostada 62-65.artiklites ettenähtud õigust. CISG art 62 sätestab, et müüja võib ostjalt nõuda hinna tasumist, tarne vastuvõtmist või muude kohustuste täitmist, juhul kui müüja pole pöördunud õiguskaitsevahendi poole. CISG art 74 sätestab, et kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga, mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma. CISG art 78 sätestab, kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda 74.artikli alusel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2000/35/EÜ 29.06.2000 hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul Art 3 p 1 alap a sätestab, et liikmesriigid tagavad punkti d kohast intressi tuleb maksta alates päevast, mis järgneb lepingus fikseeritud maksekuupäevale või maksetähtaja lõpule. Direktiivi art 3 p 1 alap b alap-d i ja 11 sätestavad, et kui maksekuupäev või tähtaeg ei ole lepingus kindlaks määratud, tuleb intressi hakata maksma automaatselt ilma, et selleks oleks vaja meeldetuletust 30 päeva pärast kuupäeva, mil võlgnik sai kätte arve või samaväärse maksetaotluse või kui arve või samaväärse maksetaotluse kättesaamise kuupäev ei ole kindel, siis 30 päeva pärast kauba või teenuste kättesaamist. Direktiivi Art 3 p 1 alap d sätestab, et hilinenud maksmise intressimäär, mille võlgnik peab tasuma, on Euroopa Keskpanga enne kõnelause poolaasta esimest kalendripäeva toimunud hiliseimate refinantseerimistoimingute puhul kohaldatud intressimäära ja vähemalt seitsme protsendipunkti summa, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.