2-07-51679
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. aprill 2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-51679
Tsiviilasi
AS T hagi OÜ Rvastu 129 976.09 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS T (registrikood XXX, asukoht XXX ) Hageja esindaja – SV- juhatuse liige Kostja – OÜ R(registrikood XXX asukoht: XXX) Kostja esindaja – AM– juhatuse liige
12.12.2007.a. on Harju Maakohtusse hageja poolt esitatud ja 19.12.2007.a. kohtumäärusega menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.05.2007.a. ostumüügilepingu nr 117-2007 (leping), mille kohaselt hageja müüb ja kostja ostab kaupu ning kostja kohustub saadud kaupade eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu punkt 5.1 kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest arve(te) alusel 28 kalendripäeva jooksul alates kauba üleandmisest. 10.08.2007.a. müüs hageja kostjale kaupu kogumaksumusega 164 256 krooni, mille kostja on arve –saatelehe nr 266 kohaselt vastu võtnud, hageja esitas kostjale arve nr 1514, mille kostja oli kohustatud tasuma 07.09.2007.a. Hageja saatis kostjale 09.11.2007.a. meeldetuletuseks arve nr 1514 tasumiseks, kuna kostja ei olnud 07.09.2007.a. arvet tasunud. 20.11.2007.a. tagastas kostja hagejale oma võla katteks osa kaupa, kokku väärtusega 54 752 krooni. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustub ostja maksma lepingust tuleneva maksekohustuse mittetähtaegsel täitmisel viivist 0,15% kalendripäevas tähtajaks tasumata summalt, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud maksetähtaja pikendamises. Lepingu punkti 5.3 järgi loetakse võlgnevuse korral kõigepealt tasutuks leppetrahvid ja viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Kostja põhivõlgnevus hagi esitamise hetkel on 129 976.09 krooni, millele lisandub viivis 2486.06 krooni, seega kokku 129 976.09 krooni. 01.04.2008.a. esitas hageja kohtule teatise, mille kohaselt on OÜ RAS-i T arveldusarvele tasunud 25 000 krooni. Seega jääb hageja nõudeks kostja vastu 104 976.09 krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on menetlusdokumendid kostja (AM) isiklikult kätte saanud 09.01.2008.a. ja kostjal oli vastamiseks aega 30 päeva so. kuni 08.02.2008.a. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud 01.05.2007.a. sõlmitud ostu-müügilepingust nr 1172007. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas ka lepingust. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolet vahel sõlmitud lepingu kohaselt võttis hageja endale kohustuse müüa kostjale kaupu ja kostja võttis endale kohustuse tasuda saadud kauba eest hageja poolt esitatud arve alusel 28 kalendripäeva jooksul alates kauba üleandmisest. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Antud juhul on pooled kohustuse täitmise tähtpäeva kindlaks määranud ja kokku leppinud, et kostja tasub saadud kauba eest 28 kalendripäeva jooksul alates kauba üleandmisest. Kostja pidi täitma rahalise kohustuse ja VÕS § 91 lg 1 kohaselt tuleb rahaline kohustus täita sularahas, kui muud täitmise viisi ei ole pooled kokku leppinud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §101 lg 1 punkt 1 kohaselt võib kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja punkt 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 5.2 kokku leppinud, et intressimäär on 0,15% kalendripäevas tähtajaks tasumata summalt, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud maksetähtaja pikendamises. Ülalkirjeldatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist poolte vahel kokku lepitud ulatuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.