lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-2330/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 03.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-2330/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-27
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-26
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-08-17
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-06-10
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-04-15
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-01-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 362 lg 1, 3Liisinguandja kohustusedVÕS § 367 lg 1, 2, 3Ülesütlemise tagajärjedVÕS § 217 lg 1Asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-2330/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.11.2007

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Jare10098201(Kostja)Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-2330

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Meelika Aava

Tsiviilasi

AS Hansa Liising Eesti hagi AS Jare vastu 196 618,46 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Jare apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20.03.2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 15039) esindaja Eliza Lainela Kostja AS Jare (registrikood 10098201, Kastani 24-34, Haapsalu, 90508) esindaja Meelis Tomson

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 16.11.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta kostja AS Jare kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue

1.AS Hansa Liising Eesti ja AS Jare sõlmisid 07.02.2002 kasutusrendi lepingu nr 0033280L, mille esemeks oli maastur Toyota Land Cruiser 90 3.0. Lepingust tulenevalt sai kostja vara enda valdusse ja kasutusse ning kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja jättis makseid süstemaatiliselt tasumata. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise kohta tähitud kirja, milles palus võlgnevuse tasuda ja vara tagastada hiljemalt teatises nimetatud tähtajaks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja lõpetas lepingu ühepoolselt ja ennetähtaegselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 361Liisingulepingu mõiste
VÕS § 365 lg 1Müüja vastutus
2.Lepingust tulenevalt kohustus kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vara hagejale viivitamatult tagastama. Kostjalt saadud info kohaselt on vara ilmselt välismaal ja seetõttu ei ole vara tagastamine võimalik. Seetõttu taotles hageja vara jääkmaksumuse hüvitamist rahas.
3.Vara jääkmaksumus on 220 367,81 krooni ja debitoorne võlgnevus 4 073,14 krooni. Kokku moodustab võlgnevus 224 440,95 krooni. Poolte vahel olid veel sõlmitud kapitalirendileping nr

007972L, millest tulenev kostja võlgnevus oli 50,62 krooni ja kapitalirendileping nr 009967L, võlgnevusega 61 109,94 krooni. Vara võõrandati hinnaga 88 983,05 krooni ja võlgnevus tasaarvestati. Pärast tasaarvestuste tegemist on võlgnevus 196 618,46 krooni, mille hageja palus kostjalt 17.01.2007 esitatud hagis välja mõista. Kostja vastuväited

4.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Sellist sõidukit, nagu oli liisingulepingu esemeks, ei ole kunagi toodetud. Seega ei saanud lepingu eset kostjale üle anda. Selle asemel anti kostjale ärandatud sõiduk, mille VIN-koodi oli muudetud. Sõiduk ärandati uuesti ja nüüdseks on politsei selle sõiduki algsele omanikule tagastanud. Poolte vahel sõlmitud tehing on tühine algusest peale, kuna seadusega on vastuolus liisida eset, mida ei ole olemas. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 196 618,46 krooni. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja kindlustuslepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 7.02.2002 koostatud vara üleandmise – vastuvõtmise akti kohaselt volitas AS Hansa Liising Eesti kostjat müüjalt GRUNDBERG OÜ vara, milleks oli maastur Toyota Land Cruiser 90 3.0 tehasetähisega VIN JT111GJ9500128911, vastu võtma.
6.TsMS § 438 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud hagihinna vara jääkmaksumuse 220 367,81 krooni alusel, mis kasutusrendi üldtingimuste p 1.1. kohaselt tähendab lepingu tähtaja suvalisel ajahetkel rentniku poolt rendileandjale vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamata osa. VÕS § 367 lg 2 kohaselt lähtutakse kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Asjaoludest ilmneb, et vara ei ole liisinguandjale üle antud.
7.Hilisemalt on selgunud, et maasturit Toyota Land Cruiser 90 3.0 tehasetähisega VIN JT111GJ9500128911 ei ole valmistatud (t.lk 42), nimetatud tehasetähis oli muudetud ja varastatud sõiduk on tagastatud omanikule. VÕS § 361 ja lepingu üldtingimuste järgi kohustub liisinguvõtja maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus leidis, et kostja vastuväited liisingulepingu tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Liisinguandja on krediteerija ega pea VÕS § 362 lg–st 3 ning §-st 365 tulenevalt kandma ostetud eseme osas antud riski. Asjas esitatud dokumentidest ilmneb, et liisingueseme valis välja kostja seaduslik esindaja, samuti on pooled lepingu üldtingimustes kokku leppinud vara üleandmise tingimused. Üldtingimuste p 3.1.2 kohaselt vara ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel on rentnikul õigus ja kohustus tutvuda vara tehnilise seisukorraga, hoolikalt kontrollida vara õigusliku staatust, müüja omandiõigust varale, jms. Kostja on esitanud tõendi, millest nähtub, et on tehtud järelepärimine tootjafirmale, kuid ei ole põhjendanud, miks vastavaid järelepärimisi ei ole läbi viidud enne lepingu sõlmimist. Kohus leidis, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ning puudub alus esitatud asjaolude põhjal tuvastada liisingulepingu tühisust. VÕS § 362 lg 3 kohaselt üldjuhul liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakenduse osas, VÕS § 362 lg 1 järgi kohustub liisinguandja tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse. VÕS § 365 lg 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest, tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitada liisinguandjale kui

krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused VÕS § 367 lg 1 järgi. Hagetava summa suurust ei ole kostja vaidlustanud. Apellatsioonkaebus

8.Kostja AS Jare esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kohus rikkus materiaalõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti protsessinorme.
9.Vaidlusalune tehing on algusest peale tühine, kuna seaduse ja heade kommetega on vastuolus liisida eset, mida ei ole olemas. Järelikult puudub hagejal võimalus sellise tehingu alusel tekkinud võlgnevust nõuda. Samuti ei saanud hagejal tekkida omandiõigust olematule või varastatud esemele.
10.Kohus on valesti tõlgendanud VÕS § 362 lg 3. Nimetatud säte eeldab eseme olemasolu. Menetluses on tuvastamist leidnud, et eset, mis oleks tulnud lepingu alusel üle anda, ei ole kunagi olemas olnud.
11.Kohus ei ole kostja esitatud väidete ega põhjenduste osas seisukohta võtnud ega andnud neile hinnangut. Otsusest nähtub, et olematu sõiduki liisimine ja selle asemel varastatud sõiduki üleandmine ja selle eest liisingumaksete võtmine on igati seaduslik tegevus. Otsusega on loodud olukord, kus kostjale pannakse peale ebamõistlikult suur maksekohustus. Nimelt on ka varastatud sõiduki omanik õigustatud kostjalt seaduse alusel nõudma sõiduki kasutamise eest renti. Seega annab kaevatav kohtuotsus õigusliku aluse nõuda ühe ja sama sõiduki eest kasutusrenti mitmel korral. Kohus rajas otsuse hageja väidetele ja viimase poolt esitatud tõenditele, jättes hindamata kostja esitatud tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja AS Hansa Liising Eesti vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtuotsus on õige ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Liisinguleping ei olnud tühine. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
14.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kaebuses väidetud õigusnormi ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Vaidlusaluse vara müüja kohustus müügilepinguga andma üle vara valduse ja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Müügilepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et müüja ei ole müüdava asja omanik, s.t müügilepingu võib sõlmida ka võõra asja müümiseks. Kui müüja ei suuda oma müügilepinguga võetud omandi üleandmise kohustust täita, siis ei ole leping mitte kehtetu, vaid müüja on oma kohustust rikkunud. Hageja liisinguandjana ei kanna ostetud eseme osas VÕS § 362 lg-st 3 ja §-st 365 tulenevat riski. Vaidlust ei ole selles, et lepingu esemeks olnud vara valis välja kostja ja kostja taotlusel omandas vara hageja. Kokku lepiti ka vara üleandmise tingimused ehk kostja oli volitatud vara hageja esindajana vastu võtma. Üldtingimuste p 3.1.2 kohaselt oli kostjal (rentnikuna) õigus ja kohustus vara ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel tutvuda vara tehnilise seisukorraga, hoolikalt kontrollida vara õiguslikku staatust, müüja omandiõigust varale jms. Seega puudus alus tuvastada liisingulepingu tühisus. VÕS § 365 lg 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud

müügilepingut. Kostjal saavad tekkida nõuded müüja vastu, kui viimane rikkus müügilepingut, mitte hageja kui liisinguandja vastu, kes oli vaid krediteerijaks. Seega ei olnud müügileping tühine, kuna müüjal puudus omandiõigus varale, vaid kostjal tekkis sellest tulenevalt nõue müüja vastu, kes rikkus liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Nimetatud asjaolu ei oma automaatselt mõju liisingulepingule. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti VÕS § 362 lg-t 3, kuna kostja sai enda valdusesse liisingulepingusse märgitud üldistele tingimustele vastava sõiduki, mille kasutamise eest ta tasus kaks aastat liisingumakseid. Seega oli vara olemas, kuid tegemist oli VÕS § 362 lg-st 3 tuleneva vara lepingutingimustele mittevastavusega.

15.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus jättis hindamata tema poolt esitatud tõendid. Samas ei ole aga esile toodud, milline tõend on jäänud hindamata ja mis sellest tulenes. Ringkonnakohus peab kaebuse väidet alusetuks. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning vastab TsMS § 442 lg-s 8 esitatud nõuetele. Kostja väitis kaebuses, et kaevatava kohtuotsusega luuakse olukord, kus talle pannakse ebamõistlikult suur maksekohustus, kuna kohtuotsus annab õigusliku aluse nõuda ühe ja sama sõiduki eest kasutusrenti mitmel korral. Selline oletuslik väide ei anna alust otsuse tühistamiseks, vaid kinnitab veelkord, et kostja saaks esitada nõuded müüja vastu, kes rikkus oma kohustust omandiõiguse ülekandmisel.
16.Kuna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust, tuleb TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda.

U.Loonurm

M.Merimaa

M.Aava

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja