OÜ Rotang Grupp hagi AS Deljuan vastu 986 402,90 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Deljuan apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Rotang Grupp (registrikood 10954999; asukoht Pärnu mnt 102, Tallinn 11914), seaduslik esindaja Andrei Konstantinov ja lepinguline esindaja Igor Popov Kostja AS Deljuan, (registrikood 10236092; asukoht hageja andmetel Türi 10c, Tallinn 11313; registrijärgne asukoht Rästa põik 8, Tallinn 13425), seaduslik esindaja Ljubov Sõrovatenko, lepinguline esindaja Martina Proosa
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 17.09.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Esimese astme menetluskulud jätta AS Deljuan kanda 80% ja OÜ Rotang Grupp kanda 20% ning apellatsioonimenetluse kulud jätta AS Deljuan kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.23.10.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2005.a novembris suulise töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks Harku vallas Tiskre külas Välja 1, 3 ja 5 ning Liiva tee 7. Pooled leppisid kokku ka tööde hindades ning jõudsid kokkuleppele, et tööde eest tasutakse vastavalt hageja poolt esitatud teostatud tööde aktidele ja nende alusel koostatud arvetele. 30.11.2005 akti nr 1 alusel koostatud arve nr 20053011/1 ja 01.01.2006 akti nr 2 alusel antud arve nr 20060101/2 tasus kostja täies ulatuses. 31.01.2006 akti nr 3 alusel koostatud arve nr 20063101/2 summas 349 454,95 krooni tasus kostja osaliselt summas 349 454,95, jäädes võlgu 23 519,40 krooni. Lisaks on kostjal täielikult tasumata veel kolm arvet. Töövõtulepingu-järgne võlgnevus moodustab kokku 795 294,90
krooni. 4.04.2006 teavitas hageja kostjat kirjalikult tööde lõpetamisest vastavalt VÕS §-le 652. Kostja tahtis pidada tööde jätkamise kohta läbirääkimisi, kuid korduvad kohtumised positiivset tulemust ei toonud ning pooled ei jõudnud kompromissini.
2.Hageja tegi kostjale ettepaneku teostada ehitusekspertiis, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja keelas hagejal ehitusterritooriumile siseneda. Tööde teostamise käigus tõi hageja objektide territooriumidele abimaterjale 191 108 krooni väärtuses. Need materjalid kuuluvad hagejale ning nende maksumust ei ole arvestatud ehituse hinna sisse. Kostja ei ole vaatamata hageja pretensioonile materjale tagastanud ega nende väärtust kompenseerinud. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 986 402,90 krooni, s.o 795 294,90 krooni töövõtulepingu-järgse võlgnevuse eest ning 191 108 krooni kostja poolt omavoliliselt omastatud materjalide eest. Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagi on esitatud alusetult. Arve nr 20063101/2, mille summaks on hagiavalduses märgitud 372 974,40 krooni, oli tegelikult esitatud summas 349 454,35 krooni. Arveid nr 20060301/2, 20060316/2 ja 20060330 kostjale esitatud ei ole.
4.Kostja poolt tööde vastuvõtmist saavad tõendada vaid kostja allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Hageja esitatud tööde vastuvõtmise aktid nr 4-6 ei ole kostja poolt allkirjastatud. Neid akte kostjale ei esitatud. Kostja ei ole saanud ka aktidele vastavaid arveid nr 20050301/2, 20060316/2 ja 20060330/2.
5.Ka pärast seda, kui hageja oli tööd õigusvastaselt lõpetanud, püüdis kostja konflikti lahendada, pidades hagejaga heauskselt läbirääkimisi ning vastates tema kirjadele. Kostjal ei ole tekkinud VÕS §-st 637 tulenevat tasu maksmise kohustust.
6.Hageja väide, et kostja valduses on hagejale kuuluvad ehitusmaterjalid väärtuses 191 108 krooni, on paljasõnaline. Hageja ei ole tõendanud nimetatud materjalide olemasolu ega asukohta, rääkimata nende rahalisest väärtusest. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud, et kostja võlgneb temale 986 402,90 krooni. Hageja on nõuet esitades käitunud pahauskselt. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 797 783,46 krooni hageja kasuks, millest 26 008 krooni moodustab ehitusmaterjali maksumus ja 771 775,46 krooni tööde maksumus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises mahus oli hageja lepingu ülesütlemise ajaks teostanud töövõtulepingus kokkulepitud töid, mille eest kostja on kohustatud tasuma. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ja millised hagejale kuuluvad ehitusmaterjalid jäid tööde katkestamisel kostja valdusesse. Pooled vaidlevad akti nr 3 koostamise ja selle alusel antud arve osas, mille kostja on enda arvates täies ulatuses tasunud. Akte 4 – 6 ei ole kostja sõnul talle allakirjutamiseks kunagi esitatud. Kostja väidetel enne 2006.a märtsikuud hageja kostjalt tööde vastuvõtmist ei nõudnud.
8.Kostja aktsepteeris 1.03.2006 akti nr 3 ja tasus selle akti alusel koostatud arve nr 20060301/2 järgi 349 454,98 krooni. Kostja väitel saadeti nimetatud akt ja arve kostjale 7.03.2007 elektrooniliselt hageja seadusliku esindaja Andrei Konstantinovi e-posti aadressilt. Kostja raamatupidamise käibesaldo andmiku väljavõttest (t.lk. 36) nähtub, et kostja on 10.03.2006 tasunud hagejale 1.03.2006 arve nr 20060301/2 katteks 349 454,98 krooni. Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja kostja poolt 10.03.2006 arve nr 20060301/2 alusel tasutud 349 454,98 krooni 31.01.2006 kuupäevaga vormistatud akti nr 3 alusel 31.01.2006 koostatud arve nr 20063101/2 summas 372 974,40 kr katteks. Samas sisaldub hageja nõudes ka 1.03.2006 arve nr 20060301/2 summas 364 873,70 krooni (t.l. 9), kuid hagiavalduse kohaselt on nimetatud arve antud 28.02.2006 koostatud akti nr 4 alusel (t.l. 15) ning on kostja poolt siiani tasumata. Hageja ei osanud selgitada, miks on kostja poolt 1.03.2006 arve nr 20060301/2 alusel tasutud summa arvestatud teise numbri ja kuupäevaga arve katteks. Seega on hageja erinevatel kuupäevadel ja erinevate tööde mahtudega koostanud kaks akti nr 3. Erinevate aktide alusel on hageja andnud kaks arvet sama kuupäeva ja sama numbriga, kuid erinevate summadega. Hageja eitab kostjale e-posti teel akti ja arve saatmist, viidates, et väidetavalt e-postiga
saadetud arvel on hageja nimetus Rotang Grupp OÜ erineva šriftiga võrreldes hageja poolt hagile lisatud arvetega. Hageja seaduslik esindaja A. Konstantinov ei osanud aga kohtuistungil seletada, kes ja mil viisil võis nimetatud arve ja akti koostada ja saata kostjale A. Konstantinovi e - posti aadressilt.
9.Kohus leidis, et hageja väited e-postiga arve ja akti kostjale mittesaatmise osas on paljasõnalised. Ei ole alust kahelda kostja poolt esitatud e-kirja õigsuses. Hageja on küll viidanud hageja nimetuse erinevale kirjatüübile arvetel, kuid ei ole esitanud tõendi võltsituse vastuväidet. Kostja on e - postiga saadud arves nimetatud summa tasunud ning kostja raamatupidamises kajastub summa tasumine viitega e-posti teel saadud arve numbrile ja kuupäevale. Hageja ei ole kohtule esitanud oma raamatupidamises kajastatud kostjale esitatud arvete ja võlgnevuse arvestust, millest nähtuks üheselt, milliste arvete järgi on kostjale võlgnevust arvestatud ning kas ja mille alusel on arve nr 20060301/2 alusel tasutu arvestatud arve nr 20063101/2 katteks. Samas selgitas hageja kohtuistungil, et on kostja soovil vastutuleku korras vormistanud akte ja arveid ümber, vähendades nendes kajastatud tööde mahtusid ja tasumisele kuuluvaid summasid. Asjaolu, et hageja ise on kostjale esitatud arvete osas segaduses, kinnitab hageja 21.02.2007 kirjalik vastus kohtule, milles hageja märkis, et kostja poolt esitatud arve nr 20063101/2 oli eelarve ja seetõttu hageja poolt alla kirjutamata. Hageja sõnul lõplik arve on lisatud hagiavaldusele. Tegelikult lisas kostja oma vastusele arve nr 20060301/2 (t.l. 35). 1.03.2006 kuupäeva kandev arve ei saanud kuidagi olla 31.01.2006 arve eelarveks. Eeltoodu kinnitab kohtu arvates veenvalt, et hageja, tulles vastu kostja soovile, vormistas akti nr 3 ja selle alusel antud arve ümber, eksides seejuures arve numbri kirjutamisel. Arve ümbervormistamine tühistas varasema arve ja selle tasumise kohustust ei tekkinud. Kohus leidis, et kostja on 1.03.2006 tööde vastuvõtmise akti nr 3 alusel antud arve täies ulatuses tasunud. 31.01.2006 arvet nr 20063101/2 ei ole kostjale tasumiseks esitatud ning hageja nõue selle arve järgi 23 519,40 krooni saamiseks on alusetu.
10.Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on aktid nr 4 – 6 koostatud vastavalt 28.02.2006, 16.03.2006 ja 30.03.2006. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et enne 2006.a märtsikuud hageja kostjalt vaidlusaluste tööde vastuvõtmist ei nõudnud. Tunnistaja L. S. märgib, et need aktid, mida kostja aktsepteeris, on tema poolt alla kirjutatud ning edaspidised aktid jäeti alla kirjutamata, sest nendes aktides näidatud tööde maht ei vastanud tegelikkusele. Seega oli kostja seaduslik esindaja tutvunud aktide sisuga ning paljasõnalised on kostja väited, et talle akte nr 4 – 6 kostjale allkirjastamiseks ei ole esitatud.
11.Pärast lepingu ülesütlemist keelas kostja hagejale juurdepääsu ehitusobjektile, mistõttu hagejal ei olnud võimalik kostja nõusolekuta korraldada ekspertiisi teostatud tööde kindlakstegemiseks. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja taotles teostatud tööde mahtude kindlakstegemiseks ekspertiisi läbiviimist, kuid kostja keeldus sellest. Seejuures on mõistetamatu kostja esindaja selgitus, et ekspertiisi tegemisest keelduti lootuses saavutada kohtuväline rahumeelne kokkulepe. Kohus leidis, et olukorras, kus pooled ei suuda tööde mahtudes omavahel kokku leppida, oleks just erapooletu ekspertiis aidanud kaasa vaidluse lahenemisele ja kokkuleppe saavutamisele.
12.Alusetu on kostja väide, et kuna aktid on kostja poolt alla kirjutamata, siis ei ole kostja töid vastu võtnud ning tal ei tekkinud maksmise kohustust. Kostja on pidanud võimalikuks võtta vastu aktis nr 3 nimetatud tööd ja tasuda nende eest, kuigi akt saadeti kostjale e-kirja teel ja on mõlema poole poolt alla kirjutamata.
13.Kostja esitas kohtuistungil uue asjaolu, et kostja ei võtnud tööd vastu, sest töö oli ebakvaliteetne. Kostja selline väide on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Hageja kinnitusel ei ole kostja tööde ebarahuldava kvaliteedi kohta ühtegi märkust teinud. Kohtule esitatud pooltevahelises kirjavahetuses ei ole tööde ebakvaliteetsust ja nõuetele mittevastavust sõnagagi mainitud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning et kostja on hagejale VÕS § 644 lg 1 kohaselt teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest.
14.Kostja, jättes kasutamata võimaluse erapooletu ekspertiisiga teha objektiivselt kindlaks teostatud tööde mahud, võttis enda kanda riski tõendada, et hageja esitatud aktides tööde mahud ei vasta tegelikkusele. Kohus leidis, et kostja ei ole lükanud ümber hageja väiteid aktides nr 4 – 6 nimetatud tööde teostamise kohta lepingu ülesütlemise ajaks. Kostja esitatud 5.05.2006 akti projekti ei ole pooled alla kirjutanud, mistõttu see ei saa olla kostjapoolseks tõendiks tegelikult teostatud tööde kohta. Hageja eitab akti projekti saamist ning usaldusväärsed andmed akti projekti hagejale saatmise kohta puuduvad. Kostja ei teostanud lepingu ülesütlemise järel ehitusobjekti ülevaatust ega fikseerinud teostatud tööde seisu nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus aktis.
15.Kohus leidis, et kostja väide, et hageja on aktides 4-6 kajastanud töid ebareaalses mahus, on põhjendamata. Kostja on aktide allakirjutamisest ja tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunud ning kostja tuleb VÕS § 638 alusel lugeda aktides nr 4 – 6 nimetatud tööd vastu võtnuks. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja akti nr 4 alusel 1.03.2006 koostatud arve nr 20060301/2 järgi 364 873,70 krooni, akti nr 5 alusel 16.03.2006 koostatud arve nr 20060316/2 järgi 211 904,40 krooni ning akti nr 6 alusel 30.03.2006 koostatud arve nr 20060330/2 järgi 194 997,36 krooni, kokku 771 775,46 krooni.
16.Hageja taotles ka kostjalt lepingu ülesütlemise järel ehitusobjektile jäänud hagejale kuuluva ehitusmaterjali maksumuse väljamõistmist kokku 191 108 krooni ulatuses. 11.04.2006 Välja tn 2, 4, 6, 8 objektide kohta koostatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil on L. S. oma allkirjaga tõendanud, et objektil on 12 alust Silbeti plokke ja 7 tk Fibo silluseid. Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid, et nimetatud akt ei tõenda ehitusmaterjalide jäämist vaidlusalusele ehitusobjektile, sest on koostatud paarismajade kohta. Kohus leidis, et tunnistaja V.L.i ütlustega on veenvalt tõendatud, et sisuliselt oli tegemist Harku järve ääres Tiskre külas asuva ühtse ehitusobjektiga. Kostja ei ole seda fakti vaidlustanud ega ümber lükanud. Tunnistaja L., kes töötas objektil hageja brigadirina, ei olnud teadlik, et paarismajade ja paaritute majade juures tööde teostamiseks on pooled sõlminud kaks eraldi lepingut. Tunnistaja kinnitas, et ehitusmaterjale tellis ta nagu ühele objektile, vastavalt vajadusele ja kavandatavatele töödele. Tunnistaja L. seletas, et kui lepingu ülesütlemise järel tööd objektil lõpetati, keelas kostja hageja töötajatele pääsu objektile. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Põhjendamata on kostja väide, et 11.04.2006 koostatud akt ei tõenda ehitusmaterjalide jäämist kostja valdusesse, kuna see akt on koostatud paarismajade kohta. 11.04.2006, mil koostati lõppakt paarismajade kohta, olid mõlemad lepingud üles öeldud ning hagejal puudus juurdepääs kostja ehitusobjektile. Objektile jäänud hagejale kuuluva ehitusmaterjali maksumuse nõue ei ole seotud teostatud tööde eest tasu saamise nõudega, mistõttu ei oma tähtsust, kas ehitusmaterjal oli ladustatud paaris või paaritute numbritega hoonete poolel. Kuna akti koostamise ajal hageja vaidlusalusel ehitusobjektil enam töid ei teostanud ning tal puudus objektile ka juurdepääs, on kergplokkide ja silluste osas alusetud kostja väited, et objektile jäänud ehitusmaterjal võidi ära kasutada. Ülejäänud osas ehitusmaterjali kostja ehitusobjektile toomine ja lepingu ülesütlemise järel objektile jäämine on tõendamata. Hageja leidis, et materjalide kostja valdusesse jäämine on tõendatud materjali soetamist tõendavate dokumentidega (t.lk. 83 – 90). Kohus nõustus kostja vastuväitega, et ehitusmaterjali ostudokumendid tõendavad materjalide ostmist, kuid ei tõenda materjali toomist ja jäämist kostja ehitusobjektile. Samuti ei ole ainuüksi ostudokumentide põhjal võimalik välistada, et ostetud materjale ei kasutatud ehitustegevuse käigus ära samal või mõnel teisel objektil. Kohus leidis, et hagi ehitusmaterjalide maksumuse hüvitamiseks on tõendatud Silbeti kergplokkide ja Fibo silluste osas, s.o kokku summas 26 008 krooni. Ülejäänud hagis nimetatud ehitusmaterjali jäämist kostja valdusesse hageja ei ole tõendanud ja kohus jättis hagi selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus
17.Kostja AS Deljuan esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkus oluliselt menetlusnorme.
Kohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kaldus kõrvale poolte võrdsuse printsiibist.
18.Vaatamata sellele, et tööde vastuvõtmise aktid nr 4, 5 ja 6 olid kostja esindaja poolt allkirjastamata ja aktsepteerimata, leidis kohus, et alusetu on kostja väide, et kuna aktid on kostja poolt alla kirjutamata, siis ei ole kostja töid vastu võtnud ning tal ei ole tekkinud maksmise kohustust. Samas on kohus kahe sarnase tõendi hindamisel jõudnud täiesti vastupidistele seisukohtadele. Kui kostja esitatud 5.05.2006 akti projekt ei tõendanud kohtu arvates teostatud tööde mahtu põhjusel, et hageja akti saamist eitas ning see oli allkirjastamata, siis aktide nr 4, 5 ja 6 puhul tekkis kohtu hinnangul kostjal kohustus neis märgitud tööde eest tasuda vaatamata asjaolule, et need aktid olid samuti alla kirjutamata. Sellega rikkus kohus tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise kohustust.
19.Kohus tuvastas, et erinevused hageja ja kostja hinnatud tööde mahtude puhul on suhteliselt väikesed. Kohus ei ole üldse hinnanud, kui suur on mahtude erinevus rahalises väärtuses. Kohus leidis, et kuna erinevused tööde teostuse protsendi puhul hageja ja kostja esitatud aktides on väheolulised, siis on kohtu arvates aktis toodud tööd ka tegelikult teostatud. Selline järeldus on ekslik. Kohus ei andnud hinnangut aktidele nr 4, 5 ja 6, mis on sisuliselt hageja ainsaks tõendiks. Kohus rajas otsuse asjaolule, et kostja ei suutnud tõendada, et vaidlusaluseid töid ei ole teostatud. Seega ei ole kohtuotsus TsMS § 436 lg 1 alusel seaduslik ega põhjendatud.
20.Kostjale jääb selgusetuks, milline tunnistaja L. ütlustest tõendab ehitusmaterjalide objektile jätmist. Tunnistaja sõnul jäid objektile rakised, armatuur ja lauad. Samas ei ole tunnistaja teadlik, et tegemist oli kahe objektiga ning tööde ja materjalide arvutus toimus erinevate objektide kohta eraldi. Kohus jõudis üllatuslikule järeldusele ja luges tõendatuks, et 11.04.2006 aktis märgitud fiboplokid ja sillused olid seotud vaidlusaluste objektidega. Kohus ei hinnanud tunnistaja ütlusi igakülgselt ning jõudis seetõttu valele seisukohale. On üldteada asjaolu, et silbeti kergplokke ega silluseid ei kasutata fassaadi- ega katusetöödel, vaid hoopis müüriladumisel. Seega ei olnud need materjalid üldse vaidlusaluse objektiga seotud. Sellest tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks materjalide jätmist objektile.
21.Kohus jagas tõendamiskoormust poolte vahel ebaõigesti. Kohus järeldas ekslikult, et kostja peaks tõendama tööde teostamist. Samas jättis kohus täielikult tähelepanuta asjaolu, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Mitte kostja, vaid hageja tugines asjaolule, et tööd on teostatud ja on seetõttu õigustatud nende eest tasu saama. Seega oleks hageja pidanud selle kohta ka tõendeid esitama. Otsus ei ole TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 alusel seaduslik ega põhjendatud.
22.Kohus rajas otsuse asjaolule, et kostja ei ole suutnud ümber lükata hageja väiteid, et aktides 4, 5 ja 6 nimetatud tööd olid hageja poolt teostatud ning et kostja jättis kasutamata võimaluse erapooletu ekspertiisiga teha objektiivselt kindlaks teostatud tööde mahud, võttes enda kanda riski tõendada, et hageja esitatud aktides esitatud tööde mahud ei vasta tegelikkusele. Sisuliselt rajas kohus otsuse asjaolule, et kostja keeldus ekspertiisist ning ei lükanud ümber hageja väiteid tööde teostamise kohta. Seega jaotas kohus tõendamiskoormuse teisiti, kui see on sätestatud TsMS § 230 lg-s 1. Kohus ei juhtinud kohtumenetluse ajal kordagi tõendamiskoormuse muutumisele poolte tähelepanu ega andnud neile võimalust seisukoha avaldamiseks.
23.Menetlusosalistel ei olnud võimalik sellise kohtulahendi tegemist ette näha. Oluliselt oli ka riivatud menetlusosaliste võimalus teostada TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud menetlusõigusi. Seega rikkus kohus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
24.Kohus kohaldas vääralt VÕS § 638, milles on sätestatud, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna vaidlusaluses asjas ei ole aktides nr 4, 5 ja 6 märgitud töid teostatud ning kostja on seisukohal, et tööde teostamine ei ole ka tõestatud, ei ole VÕS § 638 võimalik kohaldada, sest see sätestab valmis töö vastuvõtmise kohustuse. Kostja ei võtnud töid vastu
põhjusel, et neid töid hageja tegelikult teostanud ei olnud. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning tuleb seetõttu tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja Rotang Grupp OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellandi esindaja kaebust ja selgitas, et ta vaidlustas kohtuotsust osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi 797 783,46 krooni väljamõistmise osas.
27.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et pooled on sõlminud 2005.a novembris suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus ehitama Harku vallas Tiskre külas Välja 1, 3 ja 5 ning Liiva tee 7 asuvate elamute katuse ja tegema fassaaditööd. Pooled olid kokku leppinud, et kostja tasub tööde eest pärast üleandmise - vastuvõtmise akti vormistamist ja hageja poolt esitatud arvete alusel. Pooled olid kokku leppinud tööde üleandmises ja nende eest tasumises osade kaupa. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kaks arvet täielikult ja kolmanda osaliselt tasunud.
28.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
29.TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väidab, et on töö nõuetekohaselt teinud ja tellijale üle andnud. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud aktid (t.lk.12-17). Hageja väidab, et töö on tehtud kvaliteetselt. Kostja väidab, et töö oli ebakvaliteetne. Maakohus pidi lahendama küsimuse tööde vastavuse kohta kokkulepitule. Kohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada töös puuduste olemasolu. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus valesti jaganud tõendamiskoormist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjal lasus kohustus tõendada puuduste olemasolu töös. Arvestada tuleb, et poolte suhted olid pärast hageja poolt lepingu ülesütlemist konfliktsed. Kuigi hageja tegi kostjale ettepaneku teha ehitusekspertiis teostatud tööde kindlakstegemiseks, ei pidanud kostja seda vajalikuks ja keeldus. Kostja on hageja poolt tehtud ekspertiisi ettepanekut tunnistanud ja sellest keeldumist on tunnistaja L.S. kohtus tunnistanud (t.lk.130). Kuna hagejal ei olnud pärast lepingu ülesütlemist võimalik pääseda ehitusobjektile, ei olnud tal võimalik kostja nõusolekuta korraldada tööde mahu kindlakstegemise tuvastamist. Seega on õige maakohtu seisukoht, et vaidlusalused tööde tegemine
leidis tuvastamist, sest kostja ei ole hageja töös puuduste olemasolu tõendatud ja kostja väited on tööde ebakvaliteetsuse kohta on paljasõnalised. Ekslik on apellandi väide selle kohta, et kohus on ekspertiisist keeldumist käsitlenud omaksvõtuna. Maakohus on oma seisukoha kujundanud kõiki tõendeid kogumis hinnates ja ei ole rikkunud TsMS § 232 lg-s 2 sätestatud põhimõtet. Maakohus on arvestanud ka asjaolu, et kostja ei ole hagejale teatanud töö lepingutingustele mittevastavusest, millise nõude sätestab VÕS § 644 lg 1, vaid on esitanud selle asjaolu vastuväitena alles kohtus. Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus nõustub sellega, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et aktides nr 4-6 nimetatud tööd on tehtud. Lisaks töö tegemise tuvastamisele on vajalik tuvastada, et kostaja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult (Riigikohtu lahend 3-2-1-1-08 p 13). Kostja on esitanud erinevaid vastuväiteid, miks ta ei ole tööde eest tasunud: esiteks, et talle ei ole esitatud akte ja teiseks, et talle ei esitatud arveid ja kohtuistungil väitis, et tehtud töö ei olnud kvaliteetne. Tunnistaja L.S. ütlustega on tõendatud, et aktid, mida kostja aktsepteeris, on tema poolt alla kirjutatud ja milledel kajastatud tööde maht ei vastanud tegelikkusele, jättis kostja alla kirjutamata (t.lk 130). Sellest tegi maakohus õige järelduse, mille kohaselt olid aktid kostjale esitatud ja tuginemine aktide mitteesitamisele ei ole õige. Maakohus tuvastas, et kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest ja kostja poolt tuleb lugeda VÕS § 638 alusel aktides nr 4-6 nimetatud tööd vastuvõetuks. Eeltoodust tulenevalt kohus aktide alusel esitatud arvete alusel 771 775,46 krooni väljamõistmine.
30.Hageja teine nõue käsitles ehitusobjektidele jäänud hageja materjali maksumuse hüvitamist. Vaidlust ei olnud selles, et kostja ei võimaldanud hagejale juurdepääsu pärast lepingu ülesütlemist ehitusobjektile. Hageja tunnistaja brigadir V.L. kinnitas, et pärast tööde lõpetamist ei lubanud kostja hageja töötajaid objektile hagejale kuulunud materjali äraviimiseks (t.lk 127). Kuigi tunnistaja kinnitas osa ehitusmaterjali jäämist objektile, ei rajanud kohus otsust tunnistaja ütlusele, nagu ekslikult väidab apellant, luges ehitusmaterjali objektile jäämise tõendatuks 11.04.2006 koostatud aktiga, mille kohaselt oli objektil 2 alust Silbeti plokke ja 7 tk Fibo silluseid (t.lk.81-82). Kohus ei arvestanud põhjendatult kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole 11.04.2006 akt kohane tõend, kuna see koostati paarismajade kohta. Tunnistaja V.L. ütlustel oli tegemist ühtse objektiga, mis koosnes 8 majast ja ta ei teadnud ka erinevate lepingute olemasolust majade kohta ning brigadirina tellis ta materjale korraga. Kohus tegi õige järelduse selle kohta, et tähtsust ei oma, milliste majade juurde ehitusmaterjal ladustatud oli, sest akti koostamise ajal hageja enam objektil töid ei teinud. Kohtu poolt hagi rahuldamine osaliselt 26 008 krooni ulatuses on põhjendatud.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud vastavuses TsMs § 232 lg-le 1 ja puudub alus teha uuritud ja hinnatud tõenditest maakohtust erinevaid järeldusi. Kohus ei ole asja lahendamisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme. Et kaebaja ei arvestanud maakohtule esitatud nõude osalise rahuldamise võimalikkusega, ei anna iseenesest alust heita kohtule ette menetlusnormide rikkumist. Kohtuotsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus.
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
U.Loonurm
M.Merimaa
M.Aava
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.