lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-71824/18

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-71824/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2747
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 329 lg 1Avalduste esitamise õigeaegsusTsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamineVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 186

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-71824/26Tallinna Ringkonnakohus22.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-71824

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2009. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-71824

Tsiviilasi

AS D hagi OÜ R vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2008/7589

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

797 783.46 krooni Hageja AS D (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi H Indela (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid; Tornimäe 2, 10145 Tallinn) Kostja OÜ R (registrikood xxx, asukoht xxx) 27. mai 2009. a -

hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi H Indela

-

hageja nõustaja P Keres

-

kostja seaduslik esindaja AK

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas 03.11.2008. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2008/7589.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
3.
Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäitur EVilippuse poole täiteasja nr 022/2008/7589 menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29. juunil 2009. a. Kaebus 1(6)

2-08-71824 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.31.10.2008. a esitas AS D Harju Maakohtule hagi OÜ R vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2008/7589. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-30381 AS D (edaspidi hageja) OÜ R (edaspidi kostja) kasuks välja 797 783.46 EEK. Harju Maakohtu otsus jäeti järgnenud apellatsioonimenetluses jõusse ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 22.09.2008. a. määrusega nr 7-1-2-298-08. 06.10.2008. a esitas kostja täitmisavalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks. 17.10.2008. a. esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma nõude summas 1 149 393.30 EEK OÜ R vastu täies ulatuses OÜ R nõudega AS D vastu. Tasaarvestuse tegemisega lõppes kostja nõue hageja vastu kooskõlas VÕS § 186 p 2 ning nõude sundtäitmine muutus lubamatuks vastavuses TMS § 221 lg 1. Hageja nõue kostja vastu tulenes alljärgnevatest asjaoludest. AS D ja OÜ R sõlmisid 03 08 2005 töövõtulepingu nr 79/05, mille lahutamatuks osaks oli kostja poolt tehtud hinnapakkumine. Lepingu p 9.1. kohaselt oli tööde lepingujärgsete teostamise tähtaeg alates 08.08.2005. a. kuni 08.11.2005. a. Kooskõlas Lepingu p 9.2. lepiti tööde kogumaksumuseks kokku 6 000 000 EEK. Tööde teostamisega sattus OÜ R viivitusse, mille eest on AS D õigus kooskõlas lepingu p 9.8 õigus nõuda leppetrahvi summas 6 000 000 x 0,2%/100 = 12 000. Leppetrahvi nõue esitati kostjale 31.05.2006. a. ja 17.07.2006. a. Kostja, olles pidevalt viivituses tööde teostamisega ning keeldudes alates 04.04.2006. a. põhjendamatult töid jätkamast, rikkus oluliselt hagejaga sõlmitud töövõtulepingut. Seetõttu taganes AS D lepingust ning 11.04.2006. a. fikseeriti aktiga seni kostja poolt teostatud tööde maht. Aktis sisalduvad ammendavalt kõik kostja poolt lepingu alusel tehtud tööd. Kuigi lepingu kohaselt (vt lepingu lisaks olev hinnapakkumine) pidi kostja tegema objektidel Välja tn 2, 4, 6 ja 8 ehitustöid, mis koosnes 16 nimetusest, suutis kostja teostada (ning sedagi puudulikult) töid üksnes 6 nimetuse ulatuses. Vastavalt hageja poolt kostjale lepingu täitmisena tasutud töövõtutasu kogusummale koostas hageja kostja poolt teostatud tööde rahalise analüüsi, mille kohaselt hageja oli tasunud kostjale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele kokku summa 2 986 108 EEK. Vastavalt 11.04.2006. a. aktile teostas kostja ehitustöid aga reaalselt väiksemas ulatuses. Kostja poolt teostatud tööde tegelik väärtus vastavalt lepingule ja 11.04.2006. a. aktile oli 2 672 619 EEK. Saadud tasu ja reaalselt AS le D üle antud tööde väärtuste vahe oli seega 326 489 EEK. Kuigi kostja jättis tööd õigeaegselt ja täies mahus töövõtulepingu rikkumisega tegemata, oli hagejal siiski kohustus oma tellijate ees anda üle lepingule vastav töö. Kostja poolt teostamata tööde üleandmiseks pidi hageja seega tellima tööd teistelt töövõtjatelt. Täiendava töövõtu korras on hageja tellinud töid OÜ E , P AS , C AS , C E OÜ ning HC B AS . Kokku pidi hageja tasuma asendustöövõtjatele 128 064.30 EEK enam iga objekti kohta, võrreldes maksumusega, mille eest oleks sama resultaadi pidanud lepingu järgi saavutama kostja. Kokkuvõttes kujunes nende tööde teostamine hagejale kulukamaks 128 064.30 x 4 = 512 257.20 EEK võrra. Koos käibemaksuga kujunes tööde tegemine kallimaks 604 463.49 EEK võrra. Need nimetused kajastavad kahju, mille kostja tekitas hagejale tööde teostamisega puudulikus mahus ning mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama kooskõlas VÕS § 115 lg
1.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel pidi kostja teostama kõik lepingus kokkulepitud tööd hiljemalt 08.11.2005. a, kuid reaalselt valmisid tööd objektidel Välja 2, 4, 6, 8 alles 2006. aasta lõpus. Sellega seoses pidi hageja kandma täiendavaid kulusid seoses prügiveoga, välikäimlate ja töövahendite pikemajalisema üürimisega ning valvemeeskonna pidamisega objektidel. Lisakuluks seoses kostja poolse rikkumisega kujunes 43 737.45 EEK kõikide 2(6)

2-08-71824 objektide kohta (ilma käibemaksuta). Kostja vastutab täiendavate kulude hüvitamise eest, mida hageja pidi kandma seoses kostjapoolse lepingurikkumisega. Hageja kogukulutused seoses kostjapoolse lepingurikkumisega on 810 904.30 EEK (koos käibemaksuga). Hageja arvates on sundtäitmine lubamatu, kuna hageja on temalt 22.09.2008. a. jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud nõude 17.10.2008. a. tasaarvestanud ja seega kõrvaldanud kohtulahendi (täitedokumendi) täidetavuse. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2008/7589.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2.Kostja oma 07.01.2009. a kohtule saadetud vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole kostjal hageja ees võlga. Töövõtuleping lõpetati võlaõigusseaduse (VÕS) 652 alusel, millest teavitati hagejat suuliselt märtsis 2006. a ja 04.04.2006. a kirjalikult. Hageja, rikkudes lepingu nr 79p/05 p1.2 ei esitanud spetsifikatsiooni ja projektdokumentatsiooni, mille tulemusel ei saanud lepingut täita hageja süül. OÜ R hagi AS D vastu (ts asi nr 2-06-30381) kohtulikul arutamisel ei esitanud AS D vastuhagi, järelikult ei omanud mingeid pretensioone kostja suhtes. 15.01.2009. a. Harju Maakohtu määruses toodud hagivastuse puuduste kõrvaldamiseks teatab kostja, et tasaarvestust kostja ei tunnista. Ehituse töövõtuleping on lõpetatud kostja initsiatiivil. Kohtuotsusega on kostja kasuks hagejalt välja mõistetud võlg 797 783 krooni. Vastuse täienduste järgi ei tunnista kostja hagi, sest 03.05.2005. a. töövõtulepingu järgi on lepingu lahutatuks osaks hageja poolt tööde teostamise projekti esitamine. Projekti esitatud ei ole ja lepingut ei saanud täita hageja süül. Kostja ei saanud lepingulisi kohustusi täita, sest hageja ei esitanud projekti. Poolte vahel allkirjastatud 11.04.2006. a objektide üleandmisevastuvõtu aktis hageja ei märkinud, et tal on materiaalseid pretensioone kostjale. Kui tal oleks olnud materiaalseid pretensioone, siis oleks pidanud need esitama vastuhagina R OÜ poolt hageja vastu esitatud hagi arutamisel Harju Maakohtus ja ringkonnakohtus. Hageja oli teadlik hagis toodud alustest enne kohtulahendi tegemist.

MENETLUSE KÄIK

3.04.05.2009. a esitas hageja lepinguline esindaja kohtule arvamuse kostja 20.04.2009. a. vastusele. Esitatud arvamuse kohaselt ei kanna hageja projektdokumentatsiooni puudulikkuse riisikot. Väide puuduste kohta ehitusprojektis ei ole õige ega õigusta kostjat keeldumaks tööde teostamisest, seega tööde lõpetamine aprilliks 2004. a. ilma kokkulepitud resultaati saavutamata, on töövõtulepingu rikkumine.
4.27.05.2009. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja kostja vaidles sellele vastu.

KOHTU SEISUKOHAD

5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb juhinduda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-test 1 ja
2.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg 2 on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks kohtulahend, tuleb käesoleva asja lahendamisel hinnata, kas hageja vastuväide, mille tõttu hageja leiab, et kostja poolt täitemenetluses realiseeritav nõue on lõppenud, on tekkinud pärast kohtuotsuse, mis on täitedokumendiks, jõustumist.
6.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: 3(6)

2-08-71824 Harju Maakohtu 17.09.2007. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-30381 mõisteti AS D OÜ R kasuks välja 797 783.46 krooni. Harju Maakohtu 17.09.2007. a. otsus jõustus 22.09.2008. a. Asjaolu nähtub märkest kohtuotsusel ja kohtute infosüsteemist; • 07.10.2009. a. alustas kohtutäitur EVilippus 06.10.2009. a. OÜ R avalduse ja Harju Maakohtu 17.09.2008. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-06-30381 alusel täitemenetluse (täiteasi nr 022/2008/7589). Asjaolu on tõendatud täitmiseteatega (tl 22, I kd); • 17.10.2008. a. esitas AS D OÜ R tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas oma nõude summas 1 149 393.30 krooni 797 783.46 krooni ulatuses, sh poolte vahel 03.08.2005. a sõlmitud töövõtulepingu nr 79/05 rikkumise tõttu esitatud leppetrahvi nõude summas 12 000 krooni; poolte vahel 03.08.2005. a sõlmitud töövõtulepingust nr 79/05 taganemisega kaasnevast tagastusvõlasuhtest tulenev enamtasutud töövõtutasu nõude summas 326 489 krooni; 03.08.2005. a sõlmitud töövõtulepingu nr 79/05 rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõude summas 810 904.30 krooni. Asjaolu on tõendatud AS D 17.10.2008. a. tehtud tasaarvestusavaldusega (tl 39-40; I kd); • OÜ R sai 17.10.2008. a. tasaarvestusavalduse kätte samal päeval s.o. 17.10.2008. a kohtutäituri EVilippuse büroos. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 185, II kd); • AS D on teatanud OÜ R, et nõuab OÜ R leppetrahvi Asjaolu on tõendatud 17.07.2006. a. kirjaga OÜ R (tl 52, I kd); • AS D on nõudnud OÜ R, et viimane maksaks AS D poolt tasutud ja OÜ R poolt teostatud tööde maksumuse vahe summas 326 489 krooni AS D arveldusarvele 5 pangapäeva jooksul antud pretensiooni kättesaamise hetkest. Asjaolu on tõendatud 17.07.2006. a. kirjaga OÜ R (tl 52, I kd); • AS D oli tellinud töid ja teenuseid OÜ E , P AS , C AS , C E OÜ ning HC B AS , RK E OÜ , L S OÜ , P T OÜ , C OÜ ja C AS ajavahemikus detsember 2005. a. kuni detsember 2006. a. Asjaolu on tõendatud AS D ja AS E OÜ vahel 11.05.2006. a. sõlmitud töövõtulepinguga (tl 88-90, I kd), AS E OÜ AS E OÜ AS D esitatud arvetega (tl 63-75, I kd 78-87, I kd), 28.08.2006. a. AS D esindaja ja AS E esindaja allkirjastatud aktidega (tl 91-93, I kd), AS P AS le D esitatud arvetega (tl 100-1325, I kd), AS C E AS D esitatud arvetega (tl 135-151, I kd), C E OÜ AS le D esitatud arvetega (tl 155-159, tl 162, I kd) HC B AS AS le D esitatud arvetega (tl 175-184, 189- 199, I kd), RK E OÜ poolt AS le D esitatud arvetega (tl 201-213, I kd), L S OÜ ja AS D vahel 23.12.2005. a. sõlmitud vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse valve ja kaitse mehitatud valve leping nr 021 (tl 224- 227, I kd), C OÜ poolt AS le D esitatud arved (tl 252-256, I kd), C AS AS D esitatud arvetega (tl 261-262, I kd).

7.Käesolev hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel ning vastav norm näeb hagi rahuldamise eeldusena ette selle, et nõue, mille täitmiseks täitemenetlus algatati, on lõppenud või on nõude maksmapanek täitemenetluses välistatud. Käesoleva asja raames palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks tuginedes vastuväitele, et hageja on temalt 22.09.2008. a. jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud nõude tasaarvestanud, mistõttu on kostja nõue lõppenud. TMS § 221 lõikes 2 on aga sätestatud oluline piirang kohtulahendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus ning TMS § 221 lg-s 1 nimetatud näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväited on lubatud siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus kontrollib, kas hageja tasaarvestuse vastuväide on TMS § 221 lg 2 järgi TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lubatav. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esitas pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist kostjale 17.10.2008. a. tasaarvestuse avalduse, mille viimane ka sama päeval kätte sai (vt käesoleva kohtuotsuse p 6).
8.Kohus leiab, et vaidlusaluses täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastavalt TMS § 221 lg 2 pidi tasaarvestuse alus tekkima pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohtu arvates tuleb tasaarvestuse kui vastuväite alusena TMS § 221 •

4(6)

2-08-71824 lg 2 tähenduses käsitleda tasaarvestuse olukorra esinemist. Kuna TMS § 221 sisalduvad normid on võrreldavad Saksa Zivilprozessordnung [ZPO] § 767 sätetega ning Saksa õiguskorra puhul on tegemist on Eesti õiguskorraga sarnase õiguskorraga, siis pidas kohus võimalikuks juhinduda TMS § 221 lg 2 tõlgendamisel saksa õiguse pinnalt kujunenud õigusemõistmisest (Paulus, C.G. Tsiviilprotsessiõigus. Tallinn: Kirjastus Juura, 2002, lk 252-253). Kohus juhindub nimetatust seetõttu, et kohtule teadaolevalt Eestis vastav Riigikohtu praktika puudub.

9.Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (VÕS § 197 lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (VÕS § 198). Kohus leiab, et määravaks on kujundusõiguse tekkimise aeg s.o. käesoleval juhul aeg, millal hagejal tekkis tasaarvestuseks kasutatud nõudeõigus ja mitte kujundusõiguse teostamise tahteavalduse tegemine (ja seega kujundusõiguse lõpuleviimine). Seega tulenevalt TMS § 221 lg-test 1 ja 2 tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks juhul, kui hagejal tekkis tasaarvestuseks kasutatud nõue pärast täitedokumendi jõustumist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tekib tasaarvestuse õigus ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil hagejal kui tasaarvestaval poolel oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostjal oli nõue hageja vastu. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p s 6 tuvastanud, et hageja kasutas tasaarvestuseks leppetrahvi nõuet, enamtasutud töövõtutasu nõuet ja kahju hüvitamise nõuet. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p s 6 ka tuvastanud, et hageja on teatanud kostjale kavatsusest nõuda leppetrahvi ning nõudnud 326 489 krooni tasumist kostjalt. Kuna hageja esitatud 31.05.2006. a. kiri (tl 54, I kd) ja 17.07.2006. a. (tl 52, I kd) kiri näitavad, et hageja oli teatanud nii leppetrahvi nõudmisest kui ka esitanud töövõtulepingu järgi justkui ülemääraselt üle antud raha tagastamise nõude enne täitedokumendi jõustumist, siis on järelikult ka ilmne, et tal olnuks õigus neid nõuda sellel ajal. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pidi hageja väidetav kahju hüvitamise nõue olema tekkinud lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumise ning täiendavate kulutuste tegemise alusel. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p s 6 tuvastanud, et hageja on tellinud OÜ E , P AS , C AS , C E OÜ ning HC B AS , RK E OÜ , L S OÜ , P T OÜ , C OÜ ja C AS ajavahemikus detsember 2005. a. kuni detsember 2006. a. Osundatust saab teha järelduse, et kõikide asendustehingute alusel tehtud tööd on teostatud ja kulutused on tehtud enne täitedokumendi jõustumist 22.09.2008. a., mistõttu pidi hagejal tasaarvestuseks kasutatav kahjuhüvitise nõue olema olemas juba enne täitedokumendi jõustumist. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja poolt tehtud tasaarvestuse eeldused olid olemas, st tasaarvestusolukord esines enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, puudub alus käesolevas asjas sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kuna hagi jääb seetõttu rahuldamata, siis ei analüüsi kohus sisuliselt seda, kas hagejal tasaarvestuseks kasutatavad nõuded on olemas või mitte ega hinda, kas hageja nõue on tasaarvestusega tasaarvestatud osas lõppenud.
10.Vastuseks hageja seisukohtadele TMS § 221 lg 2 tõlgendamise kohta justkui ei välistaks osundatud säte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena sellist olukorda, kus tasaarvestuse olukord oli olemas enne kohtuotsuse jõustumist, ent tasaarvestuse avaldus esitatud pärast kohtuotsuse jõustumist, märgib kohus järgmist. TMS § 221 lg 2 sätestatud normi eesmärk on kohtu arvates sundtäitmise lubamatuks tunnistamist piirata. Kui tõlgendada osundatud sätet selliselt, et määravaks vastuväite alusena on tasaarvestusavalduse tegemine mitte tasaarvestusolukord, siis kaotaks säte mõtte ning võimaldaks võlgnikule sundtäitmise efektiivset, kuid sissenõudja suhtes ebaõiglast venitamist. Tasaarvestuse tegemise puhul on tegemist võlgniku poolt subjektiivse õiguse teostamisega ning kuna tasaarvestuse eelduseks 5(6)

2-08-71824 olevad asjaolud on teada võlgnikule, on õiguse teostamine täielikult tema mõjusfääris ja sissenõudja ei saa sellesse sekkuda. TMS § 221 lg 2 mõtteks vastuväidete esitamise piiramisel on kaitsta sissenõudjat, kellel on õigus saada jõustunud kohtulahendi alusel oma nõue rahuldatud, kuid kel samas puudub võimalus tasaarvestuse tegemise mõjutamiseks ja sellega järgneva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse (ka sellega kaasnevate kulude) vältimiseks. Õige on hageja väide, et ükski materiaalõigus- ega menetlusnorm ei pane täitedokumendi saamisele eelnenud kohtumenetluses kostjale tasaarvestamise tegemise kohustust, isegi kui tasaarvestuse eelduseks olev materiaalõiguslik olukord on tekkinud. Samas paneb TsMS § 329 lg 1 (ka hea usk) ja õiguskindluse põhimõte, mis väljendub muuhulgas TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangus, kohustuse esitada kõik kohtumenetluse ajal olemas olevad vastuväited hageja nõudele selle kohtumenetluse kestel. Kui seda kohustust ei täideta, siis tuleb sellest samast õiguskindluse põhimõttest see, et vastuväite esitamata jätmise tagajärjel peab taluma sundtäitmist. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

11.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr 022/2008/7589 täitemenetlus peatada (TsMS § 386 lg 4)].
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).

Kaija Kaijanen Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium