KÜ Vikerlase 17 hagi Svetlana Burakova vastu korterisse pääsu tagamiseks ja veetorustiku ümbervahetamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Burakova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Vikerlase 17 (reg.kood 800637533, asukoht Vikerlase 17-33, 13616 Tallinn) esindajad Aleksei Karlõšev ja adv Gennadi Kull Kostja Svetlana Burakova (IK XXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX, XXX XXXX , esindaja adv Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.11.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellandi Svetlana Burakova kohtukulud jätta tema enda kanda.
3.Välja mõista Svetlana Burakovalt KÜ Vikerlase 17 kasuks õigusabikulude katteks 4720 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.2000.a märtsis alustas kostja oma korteris Vikerlase 17-5 remonti, millega planeeris ümber eluruumid. 22.03.2000 anti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni ehitusloaga nr 23957 luba korteri ümberplaneerimiseks. Projekt ei näinud ette veevarustustorustiku vahetust ega torude ümberpaigaldamist, kuid vaatamata sellele nimetatud toiminguid tehti.
2.17.05.2004 ekspertarvamus selgitab, et seoses torude tootja sertifikaadi puudumisega ei ole võimalik määratleda paigaldatud torude kõlblikkust korterite joogiveega varustamiseks. 2001.a
jaanuaris ja veebruaris vahetas korteriühistu raudtorustiku plastmasstorustiku vastu, mis vastas standardile. Korteris nr 5 ei ole torustikku vahetatud, kuna korterisse ei ole juurdepääsu. Korteriühistute seaduse (KÜS) § 13 lg-s 4 on sätestatud, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
3.03.06.2004 esitatud hagis palus hageja kohustada kostjat tagama tema korterisse juurdepääs, et teostada tehnilist kontrolli korteri ümberehitustööde vastavuse osas projektile ja kohustada kostjat vahetama vastavalt maja projektile vasktorud saksa firma WEFA PLASTIC plastmasstorude vastu, kuna korteri ümberplaneerimisprojekt ei näe ette neid töid, mis on teostatud korteris nr 5. Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Korterisse paigaldatud vasktorud on kvaliteetsed ja nendel on kvaliteedisertifikaat. Millegagi ei ole tõendatud, et vasktorud ei vasta standardile ega nõuetele joogiveega varustamiseks.
5.Kuna torude vahetamine eeldab majas vee kinnikeeramist ja seda otsustab hageja, siis tähendab see, et hageja oli veetorustiku vahetamisega nõus. 29.03.2000 andis hageja kostjale kviitungi nr 38, mille kohaselt toimub kostja korteris vee kinnikeeramine. Seega oli hageja teadlik torude vahetamisest ja nõustus sellega. 26.04.2000 väljastas hageja kostjale kviitungi nr 52 veemõõtjate plommimise kohta. See tähendab, et pärast torude vahetust vaatas hageja tööd üle ja nõustus torude vahetusega. Kostja andmetel ei ole Tervisekaitseinspektsioon ega AS Tallinna Vesi teinud mingeid ettekirjutusi selle kohta, et majas on veel halb kvaliteet kostja poolt vahetatud torustiku tõttu.
6.Hageja nõue tagada juurdepääs kostja korterisse on vastuolus põhiseaduse §-ga 33, mille kohaselt kodu on puutumatu. Tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 4 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-le 2, oli kostjal õigus teostada oma korteris asja säilitamiseks vajalikke toiminguid, st vahetada vananenud raudtorustik uue vastu, sest hageja seda 2000.a ei teinud ning hageja oli sellega ka nõus. Maakohtu otsus
7.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat võimaldama hageja KÜ Vikerlase 17 õigustatud isikutel temale kuuluvasse korterisse Vikerlase 17-5 sissepääs, et teostada tehnilist kontrolli korteri ümberehitustööde vastavuse osas projektile. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat vahetama vastavalt maja projektile vasktorud saksa firma WEFA PLASTIC plastmasstorude vastu.
8.KÜS § 13 lg-s 4 on sätestatud, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ Vikerlase 17 kodukorra p 2.9 kohaselt on korteriomanik (või majaelanik) kohustatud lubama sissepääsu korterisse ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike ja seadmete tehnilise seisukorra kontrollimiseks ja remontimiseks ning kontrollima veemõõtja plommide korrasolekut. Eelnevast järeldub, et korteriühistu liikmetel tuleb ühistu õigustatud isikutele võimaldada sissepääs korterisse seaduses ja KÜ Põhikirjas sätestatud juhtudel elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellega ei rikuta kostja põhiseadusest tulenevat õigust kodu puutumatusele.
9.Ekspert Aasa Kaldmetsa 17.05.2004 arvamuse kohaselt Vikerlase 17-5 AS Eesti Projekt töö nr 12632-00 on sisuliselt korteri ümberplaneerimise projekt, mis ei sisalda torude vahetust, nende asukoha muutmist ega soovitavate torude materjali valikut. Asja materjalide kohaselt ei ole kostjal väidetavalt säilinud vasktorude sertifikaat (t.lk 45), seega ei ole võimalik selgitada, kas tegemist on vasktorudega, mida on võimalik kasutada joogiveetorustikena või on tegemist vasktorudega, millede kasutamiseks joogiveetorustikena on kehtestatud piirangud. Õige on kostja vastuväide, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et elamus Vikerlase 5 oleks joogivesi kõlbmatu või et kostja korteris nr 5 olevad vasktorud ei ole kõlblikud joogiveega varustamiseks, see on üksnes hageja kahtlus. Tallinna
tervisekaitsetalituse 25.08.2005.a kirjast nähtuvalt on kasutuses ka vasktorud sertifikaadi numbriga 1757-2003-AQ-HEL-FINAS, mille kasutamisel piiranguid ei ole. Seega tuleb esmalt selgitada, millist liiki vasktorud on paigaldatud korterisse nr 5 ja kas need on kõlblikud kasutamiseks joogiveetorustikuna. Seejärel on võimalik otsustada vajadus joogiveetorustiku vahetamiseks korteris nr 5 või mitte.
10.Kostja leidis, et hageja pidi nõustuma kostja korteris veetorustiku vahetamisega, sest hageja oli nõus kostja korteris vee kinnipanemisega seoses torustiku vahetusega. Kohus möönis, arvestades seda, et hageja on võtnud kostjale osutatud teenuste eest raha, et hageja pidi teadma, millisel otstarbel oli kostjal vajalik sooja ja külma vee kinnipanemine, ja kuna hageja seda teenust võimaldas, võis kostja eeldada, et tema tegevus ei ole keelatud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kohustada kostjat vahetama vastavalt maja projektile vasktorud saksa firma WEFA PLASTIC plastmasstorude vastu ei ole piisavalt põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
11.Kohus nõustus kostjaga selles, et temal on õigus teostada oma korteris asja säilitamiseks vajalikke toiminguid, kuid eeldusel, et need ei kahjusta teisi korteriomanikke ja nende omanduses olevat korteriomandit. Ekspert Aasa Kaldmets on arvamusel, et vaidlusaluses korteris toimunud ulatuslikud ümberehitused tingivad pikaajalist järelevalvet ehituskonstruktsioonide seisukorra üle ülemistel korrustel ning seda olmes tekkiva müra ülekandumisel naaberkorteritesse sanitaarkabiini konstruktsioonide eemaldamise ning sellega seoses heliisolatsiooni nõrgenemise tõttu. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kohustada kostjat võimaldama tema korterisse sissepääs teostamaks tehnilist kontrolli korteri ümberehitustööde vastavuse osas projektile on põhjendatud ja tuleb rahuldada, et tagada ühistu eesmärgipärane tegevus, s.o elamu ühine majandamine ja elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemine. Apellatsioonkaebus
12.Kostja Svetlana Burakova esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse osaliselt tühistada otsuse resolutsiooni p 1 osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
13.Kostjal oli seaduslik alus remonditööde tegemiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja korteris oleks 2000.a tehtud ehitustöid vastuolus ehitusplaani ja ehitusloa tingimustega.
14.Hageja volitatud ekspert ei tuvastanud kostja korteris tehtud ehitustöödes kõrvalekaldumisi, vaid möönis, et ehitusprojektis ei olnud kajastatud torude vahetust. Hageja ei ole selgelt välja toonud, mis on muutunud alates 2004 kostja korteri ehitustöödes ning mis tingiks ehitustööde korduva ülevaatuse. Kostja on seisukohal, et kui kohaliku omavalitsuse pädevad organid ei ole kostjale esitanud pretensioone ega nõudmisi seoses tehtud ehitustöödega, siis tähendab see sisuliselt seda, et ehitustööd vastavad projektile.
15.Otsuse resolutsiooni p 1 ei ole arusaadav. Selles punktis on määratlemata, kes on hageja õigustatud isikud, kui kauaks peab kostja võimaldama hageja õigustatud isikutel viibimist oma korteris ning kui palju neid õigustatud isikuid võib olla. Samuti on arusaamatu, kuidas toimub ehitustööde tehniline kontroll. Hageja esitatud nõue ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus esitatud nõuetele. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
16.Korteri ülevaatamine ei ole otstarbekas. Ehitustööd teostati 2000.a, s.o apellatsioonkaebuse läbivaatamise momendiks juba 8 aastat tagasi. Selle aja jooksul ei ole toimunud mingeid konstruktiivseid negatiivseid muutusi Vikerlase 17 elamuhoone konstruktsioonis. Seega vastasid teostatud ehitustööd projektile. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et seoses kostja korteris tehtud töödega oli raskendatud, takistatud või võimatuks tehtud elamu ühine majandamine.
Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja KÜ Vikerlase 17 vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat vahetama vastavalt maja projektile vasktorud plastmasstorude vastu. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes osas, milles kohus kohustas kostjat võimaldama hagejale sissepääs Vikerlase 17-5 korterisse tehnilise kontrolli teostamiseks seoses korteri ümberehitustööde projektile vastavuse kontrollimisega.
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Apellant on kaebuses korranud põhilises osas maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Vaidlust ei ole selles, et kostja vahetas oma korteris veetorustiku ja 22.03.2000 ehitusluba korteri ümberehituseks seda tööd ei käsitlenud. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine (Riigikohtu 11.05.2005 lahendi 3-2-1-85-05 p 18). Kuivõrd ka korteriühistu võib olla vastutav teatud asjaoludel korteriomanike kaasomandis olevate elamusiseste püstikute rikkest põhjustatud kahju eest, oli hageja nõue seaduslik ja maakohtu poolt selle rahuldamine põhjendatud ja õige.
21.Hagejal on seadusest tulenev kohustus hooldada elamu tehnosüsteeme, s.h kontrollida korteriomanike ühist omandit. KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt peab korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Hageja on 18.02.1999 üldkoosolekul võtnud vastu KÜ Vikerlase 17 kodukorra, mis on korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (I kd, lk-37-38). Kodukorra p 2.9 kohaselt on korteriomanik kohustatud lubama korterisse ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike ja seadmete tehnilise seisukorra kontrollimiseks ja remontimiseks. Ringkonnakohus leiab, et ühistu kohustus hooldada korteriomanike ühist omandit on pidev kohustus ja seega ei ole asjakohased kaebuse väited, et torustikke ei pea pärast väidetavat korteriremonti üle kontrollima ja et otsuses peaksid olema nimeliselt märgitud isikuid, keda kostja oma soovil valikuliselt lubaks korterisse torustiku tehnilist kontrolli teostama. Asjakohased ei ole viited põhiseaduse väidetavale rikkumisele ühistu poolt oma ülesannete täitmisel seoses korteriomanike ühise omandi hooldamisel. Omandi korrashoid on kooskõlas põhiseadusega ja kostja peab tegema omalt poolt kõik mõistliku hea usu põhimõttest tulenevalt, et võimaldada ühistul tagada korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel. Kaebaja arutlus
korteri väidetava ülevaatamise otstarbekuse kohta ei ole kooskõlas seadusega ja on vastuolus ühistule seadusega pandud kohustuste täitmisega. Kuna ükski kaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt kohtukulud apellandi kanda.
U.Loonurm
M.Merimaa
M.Aava
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.