Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PANKROTIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

16.01.2008.a. esitas BCLtd. Harju Maakohtule avalduse TKE Osaühingu pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduse kohaselt menetlusväline isik AS L ja võlgnik on sõlminud Mehitatud valve lepingu võlgniku poolt renditud XXX, linnas asuva tehase valveks. Lepingu alusel oli AS L poolt esitatud võlgnikule arve nr. 50335 summas 130 926,90 krooni. Arve oli tasutud osaliselt ning tasumata on jäänud 57 251,96 krooni, millele lisandub viivis määras 0,2% päevas. Alates arve maksetähtajast kuni pankrotiavalduse esitamiseni on rahalise kohustuse täitmisega viivitatud 604 päeva, seega moodustab viivis 69 160,37 krooni. Põhinõue ja viivis kokku võrdub 126 412,33 krooni. 21.augusti 2007.a. lepinguga loovutas AS L oma nõuded võlgniku vastu pankrotiavalduse esitajale. 31.detsembril 2007.a. teatas AS L võlgnikule oma nõude loovutamisest. 02.jaanuaril 2008.a. esitas pankrotiavalduse esitaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele oma kohustust täitnud. Arvestades, et võlgnikul puudub registrisse kantud vara ja tema majandustegevus XXX tehases on lõppenud, on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku majandustegevuse kohaks on , Harju maakond, on pankrotiavaldus esitatud Harju Maakohtule. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.

VÕLGNIKU VASTUVÄITED

Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on juba 20.juunil 2006.a. rahuldatud. Käesoleval ajal koostatakse 2007.a. majandusaasta aruannet ja 2008.a. kahe esimese kuu bilanssi ning kasumiaruannet. Ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamise otsustamine olukorras, kus ettevõtte aasta majandustulemused ei ole lõplikult selgunud, on ennatlik.

AJUTISE HALDURI ARVAMUS

Ajutine haldur on arvamusel, et võlausaldaja avaldus pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mida tõendab maksevõimelisuse analüüs. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ennatlik on praegu otsustada, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga, pankrotikuritegu või muu asjaolu ning pankroti väljakuulutamise korral otsustatakse need küsimused edasise pankrotimenetluse käigus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Pankrotiseaduse § 1 lg.2 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri aruande ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et võlgnik on maksevõimetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara kokku 31 215 606 krooni, võlgnevusi on summas 54 607 148 krooni.

Võlgniku võlad ületavad võlgniku varasid, mistõttu võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on peatunud, ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Pankrotiseaduse § 27 lg2 sätete kohaselt vaatab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga kahe kuu jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavaldus on esitatud kohtule 16.01.2007.a., pankrotimenetlus on algatatud 11.02.2008.a. Seega võlgniku väited, et kohtul on ennatlik läbi vaadata võlausaldaja pankrotiavaldust olukorras, kus ettevõtte aasta majandustulemused ei ole lõplikult selgunud, ei tulene seadusest. Kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks on selge nõue. Nõue ületab PankS 15 lg2 p 3 sätestatud piirmäära. Nõue ei ole pandiga tagatud. Pankrotiseaduse § 31 lg1 sätete kohaselt kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada vaatamata sellele, et esineb Pankrotiseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik väidab, et ta on pankrotimenetluse aluseks oleva nõude täitnud. Võlausaldaja eitab võla tasumist. Isegi juhul kui pankrotimenetluse aluseks olev nõue on tõepoolest võlgniku poolt tasutud enne pankrotimenetluse algatamist, on võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandele tuginedes püsivalt maksejõuetu, mistõttu PankS § 31 lg.1 kohaselt tuleb välja kuulutada TKE Osaühingu pankrot. Maksejõuetuse põhjuseks esialgse hinnangu kohaselt on asjaolu, et TKE Osaühing finantseeris heauskselt 2006.a. teisel poolel Aktsiaselts TKE (pankrotis) ja G OÜ ühist äriplaani. Aktsiaselts TKE (pankrotis) aga ei täitnud 2006.aastal finantseerimislepingut ning rikkus 2007.aasta alguses nii rendilepingust kui finantseerimislepingust tulenevaid kohustusi, mille tulemusel kaotas võlgnik võimaluse kasutada ja käsutada oma vara ning igapäevase majandustegevusega tulu teenida. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 sätete kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamsiele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitministri määruse nr. 712-18.12.2003.a. “Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätete kohaselt on tasu arvestamise aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu (12 tundi), keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 18 000 krooni , pankrotimenetluse kulud kuuluvad hüvitamisele summas 6000 krooni .

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.