Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja 25. märts 2024, Tallinn koht Kohtuasja number
2-08-1314
Kohtuasi
TKE Kinnisomandi pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo määruskaebus
Osaühingu
(pankrotis)
Menetlusosalised ja nende Võlgnik TKE Kinnisomandi Osaühing (pankrotis, esindajad ringkonnakohtus registrikood 10706422), pankrotihaldur Peep Lillemäe Võlausaldaja Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683), pankrotihaldur Ly Müürsoo Võlausaldaja Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja JG, lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Võlausaldaja Osaühing Gatsby Konsultatsioon (registrikood 10100990), seaduslik esindaja JG Võlausaldaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal (registrikood 14306553) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-081314 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
3.Harju Maakohtu 28. aprillil 2023 tsiviilasjas nr 2-08-1314 tehtud määruse resolutsiooni punkt 1 on jõustunud Riigikohtu 12. veebruari 2024. a samas asjas tehtud määrusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 1. augusti 2023. a määrus muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis eelnimetatud määrusega maakohtu määruse punkti 1 peale esitatud Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo määruskaebuse läbi vaatamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võlausaldaja Borgino Consulting Ltd esitas TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis, võlgnik) vastu pankrotiavalduse. Harju Maakohus kuulutas 3. aprilli 2008. a määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peep Lillemäe (võlgniku pankrotihaldur). Võlgniku pankrotihaldur esitas 11. oktoobril 2021 taotluse lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Harju Maakohus andis 20. oktoobri 2021. a määrusega tähtaja 1. novembrini 2021, et tasuda raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot.
2.Võlausaldaja Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) (TKEG) pankrotihaldur Ly Müürsoo (TKEG pankrotihaldur) esitas 29. oktoobril 2021 vastuväited halduri 11. oktoobri 2021. a aruandele ja maakohtu 20. oktoobri 2021. a määrusele. TKEG pankrotihaldur palus kohustada võlgniku pankrotihaldurit viima aruanne vastavusse seadusega ja tühistada maakohtu
20.oktoobri 2021. a määrus, millega määrati deposiidi tasumise tähtaeg. Alternatiivselt palus ta pikendada deposiidi tasumise tähtaega.
3.Võlgniku pankrotihaldur vaidles 9. veebruaril 2022 esitatud seisukohas TKEG pankrotihalduri väidetele vastu, andes ka täiendavaid selgitusi aruandes toodud andmete kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 28. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata TKEG pankrotihalduri taotluse kohustada võlgniku pankrotihaldurit viima aruanne vastavusse seadusega, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, märkis võlausaldajate tunnustatud, kuid rahuldamata nõuete suurused ja tegi menetluse lõpetamisega seotud menetluslikud otsustused.
4.1.Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg-te 1, 4 ja 6 kohaselt, mille järgi lõpetab kohus pankrotimenetluse, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning võlausaldaja või kolmas isik ei ole tasunud deposiiti raha massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus andis võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele võimaluse tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 eurot hiljemalt
1.novembriks 2021. Keegi selleks tähtajaks deposiiti raha ei maksnud ega ole seda teinud ka hiljem. TKEG pankrotihalduri vastuväidetest ei nähtu, et pankrotimenetluse raugemise olukorda tegelikult ei ole.
4.2.Maakohus ei pidanud põhjendatuks TKEG pankrotihalduri vastuväiteid deposiidi suuruse 2 (8)
kohta ega taotlust tühistada deposiidi kohta tehtud määrus või anda deposiidi tasumiseks pikem tähtaeg. Võlgniku pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste täitmiseks. Pankrotihalduri aruande järgi on pankrotivara 8129,48 eurot, kuid massikohustusi on 15 473,34 eurot. Deposiidisumma võinuks eeltoodut arvestades olla isegi suurem, et see kataks lisaks massikohustustele ka pankrotimenetluse jätkamise kulud ja pankrotihalduri tasu. Massikohustused koosnevad eelkõige menetluskulude nõuetest võlgniku vastu. Kui raha oleks tasutud deposiiti, oleks see läinud võlausaldaja enda nõude katteks. Kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole siiani raha deposiiti tasunud, avaldanud soovi seda tasuda ega küsinud selle kohta lisateavet, ei ole põhjendatud määrata deposiidi tasumiseks ka pikemat tähtaega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.TKEG pankrotihaldur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.1.Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et võlgniku pankrotihalduri aruanne ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu ei saanud maakohus sellest teha järeldusi võlgniku pankrotivara (sh raugemise aluse esinemise) olemasolu kohta. Kohtu roll pankrotimenetluse raugemise otsustamisel ei piirdu pelgalt halduri poolt esitatud väidete teadmiseks võtmisega, vaid kohus peab hagita menetlust iseloomustava uurimispõhimõtte kohaselt tuvastama, kas pankrotivarast jätkub massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis peab kohus tuvastama, milline on puuduoleva summa suurus, et määrata PankrS § 158 lg 6 alusel deposiiti rahasumma massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
5.2.Ka on maakohtu seisukohad vastuolulised. Maakohus leidis võlgniku pankrotihalduri aruande kohaselt, et võlgnikul on pankrotivara 8129,48 eurot. Samas jääb arusaamatuks, miks ei saanud viidatud summat kasutada massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vaid selleks tuli määrata deposiit 2000 eurot.
6.Võlausaldajad Gatsby OÜ, Osaühing Gatsby Konsultatsioon ja võlgniku juhatuse liige vaidlesid määruskaebusele vastu. Teised menetlusosalised tähtajaks määruskaebusele ei vastanud.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. augusti 2023. a määrusega määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, leides, et maakohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Määruse põhjenduste kohaselt saab TsMS § 660 lg 1 ja PankrS § 5 lg 1 kohaselt pankrotimenetluses tehtud määruse peale kaevata üksnes juhul, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale on PankrS § 164 lg 1 järgi kaebeõigus võlgnikul.
9.Riigikohus tühistas 12. veebruari 2024. a määrusega ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus jättis TKEG pankrotihalduri määruskaebuse läbi vaatamata võlgniku pankrotimenetluse lõpetamist ja sellega seotud maakohtu otsustusi vaidlustavas osas. Ringkonnakohtu määrus jäi muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata TKEG pankrotihalduri 29. oktoobri 2021. a taotluste rahuldamata jätmist vaidlustavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3 (8)
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
11.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja 29. oktoobri 2021. a taotlused ning otsustas võlgniku pankrotimenetluse lõpetada raugemisega PankrS § 158 lg 4 alusel. TKEG pankrotihaldur leiab määruskaebuses, et võlgniku pankrotihalduri
11.oktoobri 2021. a aruanne ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ega võimaldanud seetõttu kohtul teha põhjendatud järeldusi pankrotivara ja pankrotimenetluse raugemise aluste esinemise kohta. TKEG pankrotihalduri hinnangul on maakohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud tuvastamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et võlgniku pankrotihalduri
11.oktoobri 2021. a aruanne oli puudustega. Otsustamaks selle üle, kas pankrotimenetluse raugemise eeldused on täidetud või mitte, pidi maakohus võlgniku pankrotihalduri 11. oktoobri 2021. a aruandes ja selle täienduses (9. veebruaril 2022) esitatud andmeid täpsustama. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus ei pööranud vajalikus ulatuses TKEG pankrotihalduri taotlusele tähelepanu ning jättis aruande puudused kõrvaldamata, ei muuda see maakohtu lõppjäreldust iseenesest valeks. Kolleegiumi hinnangul on PankrS § 158 lg 4 eeldused täidetud ning kuna ka käesolevaks ajaks on võlgniku massikohustused täitmata ja deposiiti pole makstud, puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus.
12.TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (käesoleval juhul pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu), hagita asjad. Pankroti asja menetlev kohus peab PankrS § 3 lg 3 järgi omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-61-13, p 16). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt ka RKTKm 11.05.2016, 3-2-1-27-16, p 12). Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, jättes asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Maakohtu menetluslike rikkumiste kõrvaldamiseks ja asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks on ringkonnakohus palunud menetlusosalistel esitada täiendavaid andmeid võlgniku kohustuste, kulude ja varade kohta (ringkonnakohtu
28.veebruari 2024. a ja 11. märtsi 2024. a nõudekirjad). Ringkonnakohus, hinnanud kõiki asjaolusid kogumis, nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega.
13.Kuna pankrotiseaduses puuduvad rakendussätted raugemise regulatsiooni kohta, tuleb kohaldada praegu kehtivat pankrotiseaduse redaktsiooni. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud pankrotihalduri tegevust pärast kohtu teavitamist ning lg-st 3 tuleneb pankrotihaldurile kohustus esitada kohtule aruanne, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
14.PankrS § 158 lg 4 esimese lause järgi lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku 4 (8)
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab toetuda arvamuse kujundamisel dokumentidele ja halduri seisukohtadele, kuid lahendisse peab kohus märkima enda seisukoha, tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (vt RKTKm 11.05.2016, 3-2-127-16, p 12).
14.1.Määruskaebuses toob TKEG pankrotihaldur esile, et võlgniku pankrotihalduri
11.oktoobri 2021. a aruande ja vaidlustatud määruse kohaselt on pankrotivara 8219,48 eurot, mida saab kasutada massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et massikohustusi 15 473,34 eurot ongi vähendatud olemasoleva pankrotivara 8219,48 euro arvelt ning võlgniku arvelduskontode jääk on 0 eurot. Olgu ka märgitud, et massikohustustest 15 466,37 euro täitmist nõuab TKEG pankrotihaldur, mis tähendab seda, et kui võlausaldaja või kolmas isik maksab deposiidi, kulub see TKEG nõuete (erinevates tsiviilasjades võlgnikult TKEG kasuks välja mõistetud menetluskulud) täitmiseks.
14.2.Kuna võlgnikul oli massikohustusi, mille tasumiseks pankrotivarast ei jätkunud, on võlgniku pankrotihaldur õigesti kohut sellest PankrS § 158 lg 1 järgi teavitanud. Maakohus on oma määruse p-s 8 tuvastanud, et massikohustused (TKEG nõue 15 466,37 eurot) on vähenenud, kuid nõude jäägi 7789,46 eurot märkimisel jätnud põhjendamata, et sellises suuruses jääk tuleneb sellest, et massikohustusi vähendati pankrotivara, s.o 8219,48 euro arvelt. Seega on ekslik TKEG pankrotihalduri arusaam, et võlgnikul on pankrotivara 8219,48 eurot, mis ületab võlgniku eeldatavaid kulusid ja massikohustusi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, et aruandes märgitud pankrotivara kasutati massikohustuste täitmiseks. TKEG pankrotihaldur kinnitas oma 8. märtsi 2024. a seisukohas, et täitemenetluses on massikohustustest sisse nõutud 7358,22 eurot ja 6108,15 euro osas täitemenetlus jätkub. Kolleegium märgib, et võlgniku pankrotihalduri aruanne eeltoodud andmete osas vastuoluline ei olnud. Vaidlustatud määruses olid asjaolud vastuolulised seetõttu, et maakohus kajastas oma määruses massikohustusi, mida oli juba võlgniku olemasoleva vara arvelt täidetud. Nii võis TKEG pankrotihaldurile jääda mulje, et võlgnikul on pankrotivara massikohustustest suuremas summas. Ringkonnakohus on teinud kindlaks, et nii see tegelikult ei ole.
14.3.TKEG pankrotihaldur toob esile, et võlgniku pankrotihaldur on teinud võlgnikule kuuluva vara arvelt väljamakseid kolmandatele isikutele, kuid neid andmeid aruandes kajastatud ei ole. Ringkonnakohus on kõnealuse väitega seotud asjaolusid lasknud võlgniku pankrotihalduril täpsustada. Selle täpsustuse põhjal leiab ringkonnakohus, et menetluskulu ja riigilõivu puudutavad ülekanded võlgniku võlausaldajatele ei saa mõjutada pankrotimenetluse raugemise aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 183 lg 2 järgi eeldatakse, et pankrotivõlgniku võlausaldajad kannavad menetluskulud ning alles seejärel, kui seda ei saa eeldada, võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist. TKEG pankrotihalduri viidatud Harju Maakohtu 27. märtsil 2012 tsiviilasjas nr 2-10-64685 tehtud määruse resolutsioonist nähtub, et võlgniku kui hageja eest oli riigilõivu 319,56 eurot tasunud Osaühing Gatsby Konsultatsioon. Seega tasus võlausaldaja võlgniku eest riigilõivu ning poole riigilõivu tagastamisel taotles võlgniku lepinguline esindaja selle tagasi kandmist võlausaldaja arvelduskontole. TKEG pankrotihaldur on viidanud ka Harju Maakohtu
8.novembril 2012 tsiviilasjas nr 2-07-39886 tehtud määrusele, millega mõisteti võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitis 287,52 eurot, kuid mille tasumist taotleti Gatsby OÜ arvelduskontole. Ka Gatsby OÜ on võlgniku võlausaldaja, kes tasus võlgniku lepingulise esindaja vandeadvokaat Siim Roode 2. mai 2012. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt võlgniku eest riigilõivu ja kandis lepingulise esindaja kulud. TKEG pankrotihaldur oli tsiviilasja nr 2-07-39886 menetluses menetlusosaline, mistõttu olid talle need 5 (8)
asjaolud teada. See, et võlgniku pankrotihalduril puudus menetluskulude võlausaldajatele ülekandmisest ülevaade, on kahetusväärne, kuid see rikkumine ei mõjuta siinse asja lahendust. Isegi, kui kõnealune summa (kokku 447,30 eurot) oleks laekunud võlgniku pankrotivarasse, ei oleks see olnud piisav massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
15.Lisaks leiab TKEG pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetlust ei saa raugemisega lõpetada, sest võlgnikul on 81 964,71 euro suurune tunnustatud nõue TKEG pankrotimenetluses (Harju Maakohtu 9. augusti 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39886). Kolleegium nõustub TKEG pankrotihalduriga selles, et võlgniku pankrotihaldur on aruandes puudulikult märkinud andmed pankrotiavara kohta (PankrS § 162 lg 2 p-d 1 ja 5).
15.1.Võlgniku pankrotihaldur on aruande täienduses selgitanud, et TKEG pankrotimenetlusest midagi võlgniku pankrotivarasse laekunud ei ole. Võlausaldajate Gatsby OÜ ja Osaühingu Gatsby Konsultatsioon esindaja on vastuses määruskaebusele avaldanud seisukoha, et võlgniku tunnustatud nõude puhul on tegemist tagamata nõudega ning see on väärtusetu. Ringkonnakohus palus määruskaebuse esitajalt kui TKEG pankrotihaldurilt hinnangut võlgniku tunnustatud nõude väärtuse kohta. Vastuseks ringkonnakohtule selgitas TKEG pankrotihaldur, et TKEG pankrotimenetlus on pooleli, mistõttu ei ole teada kõigi rahuldamisele kuuluvate tunnustatud nõuete suurus ja pankrotivara lõplik suurus, mistõttu ei ole võimalik hinnata ka kõnealuse nõude väärtust.
15.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. Ringkonnakohus leiab, et kuigi võlgniku pankrotihaldur on nõude märkimata jätmisega rikkunud aruande sisule sätestatud nõudeid, ei mõjuta see asja lõppjäreldust, sest võlgniku nõude olemasolu ei välista pankrotimenetluse raugemisega lõpetamist. PankrS § 158 lg 2 teise lause kohaselt on haldur kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. TKEG pankrotihaldur, kes omab piisavalt andmeid, et hinnata kõnealuse nõude väärtust, ei ole esitanud andmeid, mis veenakid selles, et nõuet on võimalik lähitulevikus realiseerida või et sellel on väärtus. Ringkonnakohtule esitatud andmete põhjal teeb kolleegium järelduse, et nõudeõiguse müük on ebatõenäoline ja see toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi.
15.3.Kolleegium leiab, et TKEG pankrotihalduril peab olema teada TKEG pankrotimenetluse hetkeseis, sh millises suuruses on TKEG pankrotivara, millises ulatuses on nõudeid juba tunnustatud ning kui edukad võivad olla pooleliolevad kohtumenetlused. Võlgniku pankrotihaldur saaks vajaliku analüüsi nõude väärtuse kohta läbi viia TKEG pankrotihaldurile teadaolevatele andmetele tuginedes. Võlausaldajate esindaja ja pankrotitoimkonna liige JG on kohtule avaldanud, et TKEG pankrotimenetluses on tunnustatud Osaühingu Lamaran Grupp pandiga tagatud 3 715 203,37 euro suurune nõue esimeses rahuldamisjärgus ja vaidlus kestab Gatsby OÜ pandiga tagatud ja esimese rahuldamisjärgu nõude osas (üle 1,3 miljoni euro). Nende andmete põhjal on vägagi küsitav, kas võlgniku tagamata nõude osas oleks mingigi rahaline väljamakse võimalik. Kolleegium leiab, et TKEG pankrotihaldur ei ole esitanud andmeid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et võlgniku tunnustatud nõudest väljamakse tegemine on perspektiivikas. TKEG pankrotihalduri avaldatu, et „ei ole võimalik teha mõistlikku prognoosi võlgniku nõude rahuldamise võimalikku ulatust ja sellest tulenevalt ei ole võimalik ka hinnata nõude harilikku väärtust“, ei anna alust järeldada, et võlgnikku ootab väljamakse, mis võimaldab katta pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikud kulud. Seetõttu, vaatamata nõudeõiguse olemasolule, on PankrS § 158 lg 4 eeldus täidetud, sest viidatud sätte peamine eesmärk on vähendada selliste 6 (8)
pankrotimenetluste arvu, mille jätkumisel ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid.
15.4.Pankrotimenetluse eesmärk on eelkõige võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine (PankrS § 2 esimene lause). Praegusel juhul on võlgniku pankrot välja kuulutatud 3. aprillil 2008. Seega on võlgniku pankrotimenetluse väljakuulutamisest möödunud 16 aastat. Siinse pankrotimenetluse jätkamine oleks põhjendatud, kui on piisavalt alust arvata, et see aitab mingilgi viisil täita pankrotimenetluse ülesandeid ja sellele seatud eesmärke. Sellist väljavaadet ringkonnakohus selles asjas ei näe.
16.Veel on määruskaebuses ette heidetud maakohtu määratud deposiidi suurust. TKEG pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotihalduri aruandest, maakohtu 20. oktoobri 2021. a määrusest ega ka vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks oli vajalik just 2000 euro suuruse deposiidi maksmine võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks.
16.1.Ringkonnakohus märgib, et kohtu poolt deposiiti makstava summa suurus on kohtu diskretsiooniotsustus (vt ka TrtRnKm 06.05.2013, 2-12-30886, p 12). Ringkonnakohus möönab, et maakohtu 20. oktoobri 2021. a määrusest ei nähtu, miks on maakohus sellises summas deposiidimakse tegemist vajalikuks pidanud, kuid see ei väära fakti, et määratud tähtpäevaks ükski isik deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat ei maksnud ega ole seda tänaseni maksnud. Veelgi enam, võlgniku pankrotihaldur on maakohtule esitatud aruandes palunud PankrS § 158 alusel võlgniku pankrotimenetlus lõpetada, millest saab järeldada, et pankrotihaldur ei pidanud deposiidi määramist enam otstarbekaks. Pankrotihaldur on 18. märtsi 2024. a menetlusdokumendis andnud ülevaate võimalikest kuludest, mis on suurusjärgus 14 547,84 eurot, sh halduri tasu 5760 eurot. Hindamata määruskaebuse esitaja väiteid halduri tasu arvestamise aluste ja väljamakse kohta, on ilmselge, et võlgnikul selliste kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks pankrotiavara ei ole.
16.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et pankrotimenetluse jätkamiseks oli vajalik enam kui 2000 eurot, aga kuna keegi selles summas deposiiti ei tasunud, ei olnud usutav, et keegi tasuks deposiidina sellest suurema summa. Seega ei olnud maakohtul alust deposiidi määruse tühistamiseks ega ka tasumistähtaja pikendamiseks (vt maakohtu määruse p 8). Võlgniku pankrotihaldur ja siinses menetluses seisukoha avaldanud võlausaldajad pankrotimenetluse jätkamist perspektiivikaks ei pea. Pankrotimenetluse raugemisega lõpetamist vaidlustab üksnes võlausaldaja, kes nõuab võlgniku pankrotimenetluses jätkuvalt 6108,15 euro ulatuses massikohustuste täitmist. Eeltoodud asjaoludel ei pea ka ringkonnakohus täiendava deposiidi maksmise tähtaja määramist põhjendatuks.
17.Kolleegiumi hinnangul ei anna teised määruskaebuse väited alust asuda maakohtu lõppjäreldusest erinevale seisukohale. Kolleegium ei hinda määruskaebuse väiteid, mis ei oma pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise eelduste tuvastamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 7 (8)
Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Praeguse vaidluse põhjustas suuresti võlgniku pankrotihalduri puudulik aruanne ning ebaselgus maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise lubatavuse kohta. Sellises olukorras ei saa TKEG pankrotihaldurile ette heita määruskaebuste esitamist. Kuna määruskaebus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid ka mõne muu menetlusosalise kanda. Seega on menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
20.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.