AS Sampo Pank hagi R. S., H. K. ja J.L. vastu 16 958,02 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus, TsMS § 405
Menetlusosalised
Hageja:
AS Sampo Pank (RK xxx; asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn)
Hageja esindajad:
R. R., E. E. (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn)
Kostja 1:
R. S. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 2:
H. K. (IK xxx; elukoht: xxx
Kostja 3:
J.L. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt R. S., H. K. ja J.L. AS Sampo pank kasuks 14 956 (neliteist tuhat üheksasada viiskümmend kuus) krooni 39 senti (millest põhinõue on 6 958,02 krooni, viivis 6 255,72 krooni ja intress 1 642,65 krooni).
Menetluskulude jaotus
Hageja menetluskulud peab kandma kostja R. S.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.AS Sampo Pank esitas 02.10.2006. a Viru Maakohtule hagi R.S., H.K. ja J.L. vastu solidaarselt laenu- ja käenduslepingutest tuleneva võla 16 956,39 krooni nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank (endine Optiva Pank) ja R.S. 30.08.1999. a laenulepingu nr xxx, mille alusel pank laenas kostjale 1 R. S. 40 000 krooni intressimääraga 14% aastas.
3.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostja 2 H.K. ja kostja 3 J. L. vastavalt panga ja kostja 2 vahel 30.08.1999. a sõlmitud käenduslepingule nr xxx ja hageja ja kostja 3 vahel 30.08.1999. a sõlmitud käenduslepingule nr xxx.
4.Laenulepingu lahutamatuks osaks olid Optiva Pank eraisiku laenulepingu üldtingimused. Laenulepingust tulenevalt kohustus kostja 1 tagastama laenusumma tähtpäevaga 30.08.2002. a. Kostja 1 laenulepinguga võetud kohustusi laenu tagasimaksmisel nõuetekohaselt ei täitnud. Lepingu rikkumisest informeeris hageja ka kostjat 2 ja kostjat 3 ning nõudis kohustuse täitmist. 31.10.2000.a sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu muudatuse nr 1, mille järgi kostja 1 tunnistas tekkinud maksevõlgnevust ning koostati uus laenu tagastamise ja intresside maksmise graafik. Vaatamata täiendavale tähtajale ei tasunud kostja 1 lepingust ja selle muudatusest tulenevaid makseid. Seetõttu lõpetas hageja üldtingimuste punkti 9.1.2 alusel laenulepingu kostjaga 1. Lepingu lõpetamise kuupäeva seisuga võlgnesid kostjad hagejale solidaarselt põhikohustust 15 458,02 krooni ja intresse 1 642,65 krooni.
5.Hagiavalduse õiguslikes põhjendustes tugineb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja lg 2, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1, § 94, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2.
6.Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt põhivõla 8 958,02 krooni (laenujääk), intressi 1 642,65 ja viivise 6 366,72 krooni väljamõistmist ning menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja oli nõus kirjaliku menetlusega.
II Kostja 1 vastus
7.Kostja 1 tunnistas hagi (tl 47-49). Kostja märkis, et soovib võla hagejale tagasi maksta ning on seda ka võimaluste piires teinud, oktoobris 2006. a on kostja laenust tagasi maksnud 2 000 krooni. Kostja on invaliidsuspensionär. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega.
III Kostja 2 ja kostja 3 vastus
8.Kostja 2 ja kostja 3 esitasid kohtule ühise kirjaliku vastuse (tl 52-53). Vastuses kostjad hagi ei tunnistanud.
9.Vastuväidetes märkisid kostjad järgmist.
9.1.Kostja 1 on tasunud hagejale 2 000 krooni, mille võrra on hageja nõue vähenenud võrreldes hagiavalduses esitatuga.
9.2.Käenduslepingute punktist 2 tulenevalt kohustus hageja käendajaid teavitama laenusaaja mittenõuetekohasest lepingu täitmisest. Kostjad kinnitavad, et hagiavaldusele lisatud hageja 09.01.2001. a ja 24.04.2001. a kirjad käendajateni jõudnud ei ole. Käendajaid on laenulepingu mittenõuetekohasest täitmisest teavitatud ühel korral – 11.10.2000. a kirjaga, kuid nimetatud perioodil saavutas hageja kostjaga 1 kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks ning käendajatel ei tekkinud võlanõude tasumise kohustust. Käendajaid ei ole võlgnevuse tekkimisest hagiavaldusele eelnenud 6 aasta jooksul teavitatud.
9.3.Kostja 2 ja kostja 3 taotlevad, et kohus mõistaks võlgnevuse välja kostjalt 1, mitte kostjatelt solidaarselt. Kui menetluse ajal selgub, et kostja 1 on maksejõuetu, soovivad kostja 2 ja kostja 3 võlgnevuse hüvitamise osas kokkuleppele jõuda. Kostja 2 ja kostja 3 on nõus kirjaliku menetlusega.
IV Hagihinna vähendamine
10.Hageja vähendas hagihinda 2 000 krooni võrra, kuna kostja 1 tasus peale hagiavalduse esitamist võlgnevuse põhiosast 2 000 krooni. Hageja nõudeks jäi põhiosa 6 958,02 krooni, viivis 6 355,72 krooni ja intress 1 642,65 krooni, kokku 14 956,39 krooni (tl 57-58).
V Lihtmenetluse teade
11.Kohus saatis 18.02.2008. a menetlusosalistele teate, et lahendab asja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405. Kohus andis menetlusosalistele avalduste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 10.03.2008. a.
12.Kohtule avaldusi ega täiendavaid tõendeid ei esitatud.
VI Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud.
14.Kohus tuvastas, et AS Sampo Pank (endine Optiva Pank) ja R.. sõlmisid 30.08.1999. a laenulepingu nr xxx, mille alusel pank laenas kostjale 1 R.S. 40 000 krooni intressimääraga 14% aastas. Laenu tagastamise tähtaeg oli kolme aasta jooksul, kuni 30. augustini 2002. a vastavalt laenu tagastamise ja intresside maksmise graafikule (kuumakse (laenusumma + intress) oli 1 371,55 krooni). Laenulepingus oli kokkulepe viivise määras, 0,5% päevas. Laenu tagatiseks olid kostja 2 ja kostja 3 käendus (tl 14-15). Laenulepingu lahutamatuks osaks olid Optiva Pank eraisiku laenulepingu üldtingimused, mille punkti 2.1.2 kohaselt laenusaaja kohustus tagama, et tema arvelduskontol on võlgnevuse tasumise tähtpäeval vähemalt pangale sellel tähtpäeval tasumisele kuuluv summa. Pangal oli õigus lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada (üldtingimuste punkt 9.1), muuhulgas juhul, kui laenusaaja ei ole nõuetekohaselt täitnud laenulepingust tulenevaid makseid (tl 18-21). Laenulepingut nr xxx on hageja ja kostja 1 kokkuleppel muudetud 31. oktoobril 2000. a, muudatuses nr 1 märgiti, et laenujääk, mille tasumise tähtaeg ei ole saabunud, on seisuga 31.10.2000. a 26 429,07 krooni, laenusaaja laenulepingust tulenev võlgnevus seisuga 31.10.2000. a on 4 237,70 krooni. Muudatuse punktides 2-4 lepiti kokku, et 31.10.2000. a suurendatakse laenusummat 4 237,70 krooni võrra (*võlgnevuse suurus), laenusumma suurendatava osa kasutamise eesmärk on laenuvõlgnevuse tasumine pangale, vormistatakse uus laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik, mis hakkab kehtima alates 31. oktoobrist 2000. a. Laenu tagastamise graafiku kohaselt jäi laenu tagasimaksmise lõpptähtpäevaks endiselt 30.08.2002.a, laenu tagasimakse suurenes (laenusumma + intress – 1 591,41 krooni) (tl 31-32).
15.Kohus tuvastas, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostja 2 H. K. ja kostja 3 J.L. vastavalt panga ja kostja 2 vahel 30.08.1999. a sõlmitud käenduslepingule nr xxx ja hageja ja kostja 3 vahel 30.08.1999. a sõlmitud käenduslepingule nr xxx. Käenduslepingutes on hageja ja käendajad kokku leppinud järgmistes tingimustes: -
-
-
tagatav nõue on 30.08.1999. a sõlmitud laenuleping nr xxxsummas 40 000 krooni, laenusaaja R.S.; käendaja käendab täies osas laenulepingu nõuetekohast täitmist laenusaaja poolt, käendusega on tagatud laenusumma, intresside, lepingutasu, viiviste ja leppetrahvide tasumine ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamine laenusaaja poolt; kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees nõuetekohaselt, kohustub käendaja tasuma käendatava summa panga kirjalikul nõudel 10 päeva jooksul, arvates panga poolt nõude esitamisest; käendusleping kehtib ka laenulepingus tehtavate mistahes muudatuste ja täienduste (sealhulgas laenusumma suurendamise) suhtes; käendusleping jõustub allakirjutamise hetkest ja on kehtiv kuni laenulepingu nõuetekohase täitmiseni.
16.Hageja ja kostjate kirjavahetust laenulepingu täitmisel kajastavad hageja teated laenusaajale ja käendajatele 11.10.2000. a, 09.01.2001. a ja 24.04.2001. a (tl 22-30).
17.Hageja ja kostja 1 vahel vaidlust nõude ulatuse ja põhjendatuse üle ei ole.
18.Kostja 2 ja kostja 3 leiavad, et võlanõue kuulub rahuldamisele kostja 1 vastu, põhjendusel, et hageja ei ole täitnud käenduslepingute punktist 2 tulenevat teavitamiskohustust. Hageja 09.01.2001. a ja 24.04.2001. a teated kostjateni jõudnud ei ole.
19.Kohus leiab, et kostjate sellekohane vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks solidaarselt laenusaaja ja käendajate vastu. Kohus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta.
19.1.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
19.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Lõige 4 sätestab, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
19.3.VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 153 lg 1 p 1 järgi käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega.
19.4.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
19.5.Käenduslepingutes puudub kokkuleppe, et käendus oleks piiratud mingi tingimusega (VÕS § 142 lg 3). Käenduslepingute punktis 2 on sätestatud käendajate kohustus, millise tähtaja jooksul käendajad peavad võlausaldaja nõude täitma ning reguleeritud, kuidas võlausaldaja oma nõude käendajate vastu esitab. Nimetatud punkti ei saa käsitleda ainuüksi võlausaldaja teavitamiskohustusena, mis välistaks nõude maksmapaneku käendajate vastu.
19.6.Eeltoodu ja VÕS § 145 lg 1, lg 2 ja § 150 tulenevalt ei oma tähtsust kostja 2 ja kostja 3 taotlus, et hagi tuleks rahuldada üksnes kostja 1 vastu või sõltuks kostja 1 maksujõuetusest.
19.7.Samas aktsepteerib kohus kostja 2 ja kostja 3 vastuväidet selle kohta, et kostjad ei ole saanud hageja 09.01.2001. a ja 24.04.2001. a nõudeid kostja 1 võla tasumiseks ning nimetatud võlast teadmine võimaldanuks minimaliseerida võla tasumisega seonduvaid menetluskulusid. Nimetatud kostjate väidet hageja ümber lükanud ei ole. Hageja poolt käendajatele tasumise nõuete esitamist 09.01.2001.a ja 24.04.2001. saab ja peab tõendada hageja. Seetõttu, tulenevalt VÕS § 145 lg 2 viimasest lausest jätab kohus kostjatelt 2 ja 3 välja mõistmata võla sissenõudmisega seotud kulud.
20.Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt põhivõlg 6 958,02 krooni, intressivõlg 1 642,65 krooni ja viivisvõlg 6 355,72 krooni.
21.Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
VII Menetluskulude jaotus
22.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja 1 R.S. (vt kohtuotsuse punkt 19.7). Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.