Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja esitas 24.05.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.M.lt 2275,47 euro saamiseks. 30.06.2017.a esitas kostja vastuväite. 04.07.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.07.2017.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. 14.08.2017.a esitas hageja vormikohase hagiavalduse koos tõenditega, mis oli võõrkeelsed. 04.09.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse ning edastas määruse koos hagiavaldusega ja selle lisadega kostjale. Hagiavaldus ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts Krediidipank Finants (registrikood 12546980) ja kostja 20.05.2015. a. sihtlaenulepingu nr L3700304702, mille kohaselt kostja sai laenu summas 1775,00 eurot. Laen pidi tagastatama maksegraafiku alusel. Esimene osamakse pidi toimuma 10.06.2015 ning viimane osamakse 10.05.2018. Sihtlaenulepingule kohaldatav intressimäär aastas on 24,90% aastas tulenevalt laenulepingu punktidest 1.2 ja 4.1. Laenulepingu üldtingimuste punkti 3.1 ja maksegraafiku kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenu tagasi lõpptähtpäeval koos kogunenud intressiga ja lepingu haldamise tasuga laenuandja arveldusarvele. Tulenevalt laenulepingu punktist 5.1 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummalt, lepingu haldamise tasu maksmise kohustuse, kulude hüvitamise kohustuse või leppetrahvi tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Viivist ei arvestata tasumata intressidelt ja viivistelt. Aktsiaselts Krediidipank Finants saatis kostjale hoiatuse laenulepingu L3700304702 ülesütlemise kohta 11.02.2016, sest laenusaaja ei olnud täitnud oma kohustusi lepingus ettenähtud korras. Hoiatuses on Aktsiaselts Krediidipank Finants juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kostja on viivitanud rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega. Kostjal paluti tähtajaks maksmata osamaksed tasuda 14 kalendripäeva jooksul hoiatuse kättesaamisest. Samuti oli juhitud kostja tähelepanu sellele, et võlgnevuse tasumata jätmise korral on Aktsiaselts Krediidipank Finants- l õigus leping üles öelda ning siis muutuvad sissenõutavaks ka maksegraafikus tulevikus ettenähtud laenu tagastamise maksed. Kostja Aktsiaselts Krediidipank Finants hoiatusele ei reageerinud ning tähtajaks tasumata osamakseid ei tasunud. Sellest tulenevalt saatis Aktsiaselts Krediidipank Finants teatise

lepingu L3700304702 ülesütlemise kohta 25.02.2016. Laenulepingu ülesütlemise kuupäev on 29.02.2016. Aktsiaselts Krediidipank Finants loovutas 24.08.2016.a. kostja vastase nõude põhisummas 1587,69 eurot Osaühingule AF Võlamenetlus ́le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi ning sõlminud maksegraafiku, mida kostja ei ole täitnud. Hageja palub: Mõista kostjalt A.M. välja OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus 1587,69 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot, viivised summas 185,10 eurot, intress summas 164,32 eurot ning viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude summas 1587,69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Jätta menetluskulud kostja A.M. kanda ning mõista kostjalt välja OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 250,00 eurot ja hageja esindustasu summas 970,00 eurot; Mõista kostjalt A.M.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kostja ei ole hagimenetluses vastuväidet esitanud.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel, mis on sõlmitud 20.05.2015.a, põhiosa võlgnevus 1587,69 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot, viivised summas 185,10 eurot, intress summas 164,32 eurot ning viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude summas 1587,69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

Kohus on tuvastanud, et Aktsiaselts Krediidipank Finants ja kostja vahel on sõlmitud sihtlaenulepingu nr L3700304702, mis on sõlmitud 20.05.2015.a.

Kostja ei ole vastuväiteid hagimenetluses esitanud.

Kohus juhib tähelepanu, et kuigi kostja ning tema eestkostja ei ole ise laenulepingu tühisusele tuginenud, kuid kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt RKTKo nr 3-2-1-122-08 p 19). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt RKTKo nr 3-2-1-106-13, p 24).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama sätte lõike 2 kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus on tuvastanud, et 11.08.2005.a Valga Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2162/05 määrati A.M.le eestkostja ning välistati A.M. puhul õigus iseseisvalt teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid. 01.12.2011.a määrusega Tartu Maakohus pikendas A.M.le määratud eestkostja ametiaega ning määras eestkoste kolmeks aastaks (kuni 30.11.2014.a). Eestkoste seati A.M. kõigi asjade ajamiseks. 07.01.2015.a määrusega Tartu Maakohus määras A.M. eestkostjaks N.K.. Eestkoste seati samuti A.M. kõigi asjade ajamiseks. Seega on alates 11.08.2005.a kohtu poolt seatud A.M.le eestkoste kõikide asjade ajamiseks. Eeltoodust tulenevalt on 20.05.2015.a sõlmitud sihtlaenulepingu nr L3700304702 tühine, sest lepingu sõlmimise ajal oli A.M.le määratud eestkoste. Lepingu sõlmimise ajal oli kohtulahendiga välistatud A.M. puhul õigus iseseisvalt teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid. Kohtutoimikust ei nähtu, et eestkostja oleks sihtlaenulepingu nr L3700304702 hiljem heaks kiitnud, samuti ei esine muid TsÜS § 11 lg 3 või 4 nimetatud eeldusi. Seega on sihtlaenulepingu nr L3700304702 tühine ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et hageja on esitanud hagi lepingust tuleneva kohustuse mittetäitmise tõttu, kuid tühise lepingu täitmist ei ole võimalik nõuda, sest tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi ning pooltel ei ole võimalik nõuda lepingust tulenevate põhi- ja/või kõrvalkohustuste täitmist. Kui pooled on tühise lepingu alusel midagi saanud, siis sellisel juhul on võimalik tühise lepingu alusel saadu nõuda alusetu rikastumise sätete alusel.

Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.