Võlaõigus › Muud

Kostja vastuväited hagile Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on hagejalt laenu saanud ning laen on tagastamata. Kostja teab, et laen on vaja tagasi maksta, kuid ta ei ole saanud hagejaga kokkuleppele. Kostjal ei ole võimalik maksta maksegraafiku alusel igakuuliselt nii suurt summat, nagu hageja nõuab. Kostjal on võimalik maksta kuni 500 krooni kuus, mida hageja esindaja aga ei aktsepteeri. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on määranud asjas kirjaliku menetluse ning on andnud pooltele tähtaja, 25. märts 2008, kõikide tõendite, taotluste ja vastuväidete esitamiseks. Hageja esindaja ja kostja on kohtumääruse kätte saanud, kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kohtusse pooltelt täiendavaid tõendeid või taotlusi laekunud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kuid 750 krooni suurune riigilõiv tuleb jätta menetlemiseks eraldi menetluses. Hagi on tõendatud käenduseta väikelaenulepinguga nr 06-121951-VL, 26.07.2006, sooritatud operatsioonide väljatrükiga, lepingu ülesütlemise teatisega. Kostja on laenu saamise ja laenu tagastamata jätmise asjaolud õigeks võtnud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt arvestatud leppetrahvi, intresside ja viiviste suurust. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi C. T vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos intressi, leppetrahvi ja viivistega summas 11 245.47 krooni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt arvestatakse kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisti määratud. Hageja palub välja mõista kohtuotsusega viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõue on seaduslik, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on arvutanud viivist kuni hagi esitamiseni kohtusse, so 13.06.2007 summas 265.83 krooni. Alates 14.06.2007 tuleb kostjalt välja mõista viivis Euroopa Keskpanga poolt määratavas intressi suuruses, millele lisandub 7 % aastas, kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Ükski kostja vastuväide ei anna alust hagi kasvõi osaliseks rahuldamata jätmiseks. Saadud laenusumma tuleb tagastada. Maksmisele kuulub laenulepingus kokkulepitud intress, so tasu hagejale kuuluva raha kasutamise eest. Kostja on nõus sellega, et ta on laenu tagastamisega viivituses. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis. Pooled on kokku leppinud laenulepingus mitmetes leppetrahvides, mis ei ole põhjendamatult suured ning mille vastu ei ole ka kostja vaielnud. Hagiavalduses märgitud 750 krooni suurune summa on riigilõiv ning selle väljamõistmine toimub menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.