Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-34891
Tsiviilasi
AS IF Kindlustuse hagi Janar Mäe vastu 53 355 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06.08.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margot Mäe ja Inga Masingu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus on tulenevalt TsMS § 215 lg 6 lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-06-34891 AS IF Eesti Kindlustus hagi Janar Mäe vastu 53 355 krooni nõudes. Kostja ema Margot Mäe ja kostja vanaema Inga Masing esitasid kohtule taotlused kaasata neid menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel. M. Mäe põhjendas oma taotlust sellega, et hagi rahuldamine ja kostjalt nõutava summa väljamõistmine põhjustaks olulise kahju kogu perekonnale. I. Masing selgitas taotluses, et ta on asjas õigustatud isik kostja poolel.
Tartu Maakohus jättis 06.08.2007 määrusega rahuldamata M. Mäe ja I. Masingu taotlused iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel menetlusse kaasamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusosaline, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. M. Mäe ja I. Masingu taotlusest ei nähtu, milline õiguslik huvi on taotlejatel selles, et käesolev kohtuvaidlus lahendatakse J. Mäe kasuks. J. Mäe on tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes on ise oma protsessiõiguste ja kohustuste kandjaks. Seetõttu ei ole vajadust, et tema ema tema poolel menetluses osaleks. M. Mäe ei ole põhjendanud, kuidas käesoleva hagi rahuldamine põhjustaks talle olulist kahju. Hageja poolt pakutud kompromissi tulemusel oleks kostja kohustatud maksma üksnes 2200 krooni kuus kahe aasta vältel. Arvestades, et tegemist on elujõulise noore mehega, kelle töövõimetuse kohta puuduvad tõendid, ei tohiks tal olla raskusi sellise summa tasumisega. Ka M. Mäe ise töötab. Seega ei tohiks hagi rahuldamine põhjustada olulist kahju ülejäänud perekonnale, sh taotlejatele.
M. Mäe ja I. Masing esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 06.08.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikub kaevatav määrus oluliselt menetlusnorme ja õigusi. Määrus on vastuoluline ja ebaõiglane. Riigikohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus on lubanud pereliikmetel ja isikutel, kelle õigusi määrused ja otsused rikuvad ja ka isikutel, kelle õiglustunnet riivatakse, esitada kaebusi. Käesoleva asja lahendamiseks puuduvad vajalikud ekspertiisid. Asjas olevad tõendid näitavad, et J. Mäe tegutses 09.09.2005 hädaseisundis, kuid ükski kohus ei ole neid tõendeid uurinud.
AS IF Eesti Kindlustus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võib tulenevalt TsMS §-st 660 lg 1 määruskaebuse esitada ainult määrusega puudutatud menetlusosaline. Täisealise kostja ülenevad sugulased ei ole protsessiosalised, mistõttu oleks tulnud nende poolt esitatud määruskaebus jätta käiguta. Antud asjas nimetatud kolmandate isikute protsessi kaasamine ei ole kooskõlas TsMS §-ga 2, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kaebajate sooviks on ilmselt asja lahendamisega venitamine, et kostja ei peaks asuma tema poolt tekitatud kahju hüvitamisele.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajate põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti TsMS § 213 lg 1 ja 2 sätteid käsitades leidnud, et M. Mäe ja I. Masingu taotlused kaasata neid käesolevasse menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kumbagi taotlusest ei nähtu, milline õiguslik huvi on neil selles, et
käesolev tsiviilvaidlus lahendatakse kostja J. Mäe kasuks. Üksnes see, et kostja on määruskaebuse esitajate pereliige ning neil on seeläbi majanduslik huvi kostja vastu esitatud regressinõude rahuldamata jätmiseks, ei ole aluseks nende 3. isikutena menetlusse kaasamisele. TsMS § 213 lg 1 tulenevalt on iseseisva nõudeta kolmanda isikul õigustatud huvi menetlusse astumiseks juhul, kui tsiviilasjas tuvastatavad õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Määruskaebuse esitajad ei ole oma kaasamistaotluses ega määruskaebuses märkinud, kuidas käesolevas tsiviilasjas tuvastatavad õigussuhted nende õigusi ja kohustusi hageja või kostja suhtes mõjutavad. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitajate viide asjaolule, et Riigikohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus on lubanud pereliikmetel ja isikutel, kelle õigusi määrused ja otsused rikuvad ja ka isikutel, kelle õiglustunnet riivatakse, esitada kaebusi väärteomenetluse alustamata jätmise asjas. Kolmanda isiku kaasamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on ammendavalt sätestatud TsMS §-des 212-216 ning neis ei nähta ette, et kolmandate isikute kaasamine on lubatav pelgalt asjaoludel, et kolmandal isikul on menetluses osaleva poolega perekondlik side või et menetlusega riivatakse tema õiglustunnet. Riigikohus ega Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole tsiviilkohtumenetlust puudutatavates lahendites asunud nimetatud küsimuses teistsugusele seisukohale. Tsiviilkohtumenetluses ei ole kohaldatavad väärteomenetluse põhimõtted isikute menetlusse kaasamise ja puudutatud isikutel kaebeõiguse olemasolu kohta. Kuna käesoleval juhul on apellatsioonimenetluse esemeks kolmandate isikute mittekaasamist puudutav maakohtu lahend, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta need määruskaebuse esitajate väited, milles käsitletakse hageja AS IF Kindlustus nõude põhjendatust ning maakohtu tegevust tõendite kogumisel. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et määruskaebuse esitajatel puudub käesoleval juhul määruskaebuse esitamise õigus tulenevalt TsMS §-st 660 lg 1. Nimetatud menetlussäte fikseerib küll üldise põhimõtte, et määruskaebuse saab esitada menetlusosaline, kuid antud juhul tuleneb määruskaebuse esitajate kaebeõigus erisättest, s.o TsM §-st 215 lg 6. Vastavalt sellele sättele võib ka kaasamata jäetud kolmas isik esitada määruse peale, millega maakohus keeldus kolmandat isikut menetlusse lubamast, määruskaebuse ringkonnakohtule.
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.