Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

eest karistas Tartu Maakohus kostjat 28.03.2006.a. KarS § 424 alusel 2-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kuna kostja juhitud sõiduauto Audi 100 suhtes oli hageja poolt 20.08.2005.a. väljastatud liikluskindlustuse poliis, lasus hagejal, tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse (LKS) §-st 7 lg 1 kohustus hüvitada kannatanutele kostja poolt tekitatud liikluskahju. Ü.J. sõiduauto MB 200D taastusremont osutus majanduslikult ebaotstarbekaks. Lähtudes LKS §-st 34 ja 37, hüvitas hageja Ü.J. tema sõiduki avariieelse ja –järgse väärtuste vahe summas 20 000 krooni. L.M. sõiduauto Audi 80 Avant remonditi OÜ X Auto poolt. Hageja hüvitas viimasele LKS § 35 lg 6 kohaselt sõiduki remondikulud summas 5 134 krooni. P.T. ja S.E. sõiduautod remontis AS S, kellele hageja hüvitas kokku 20 381 krooniÜ.T. sõiduauto Daewoo-FSO Lanos remondi teostas OÜ A. Hageja maksis kindlustushüvitist 5 200 krooni. Lähtudes LKS §-st 48 lg 3, arvestas hageja käsitluskulusid summas 2 640 krooni. Kokku oli kostja poolt hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruseks seega 53 355 krooni. Eelnimetatud kahjusumma kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele LKS § 48 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel, kuna kostja põhjustas liikluskahju tahtlikult, juhtis sõidukit, olles alkoholi mõju all, ja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja oma 12.03.2007.a. vastuses (tl 82) leiab, et juhtum oleks olemata olnud, kui T.V. ei oleks oma autot takistuseks ees hoidnud. Kostja pidas teda kallaletungijatega seotud isikuks. 08.05.2007.a. vastuses (tl 89) kostja leiab, et tema joobeaste 1,2 on kerge joobeaste ja noorel 23.a. isikul ei tekita see mingeid ettekujutusi. Kostja leiab, et ta oli šokiseisundis (tl 108). 22.05.2007.a. istungil oli kostja nõus kompromissi saavutamisega, millega kostja oleks kohustatud tasuma maksegraafiku alusel natuke üle 2 200 krooni kuus ligi 2 aasta jooksul (tl 101). 28.05.2007.a ja 29.05.2007.a. esitasid vastavalt kostja ema M.M. (tl 104) ja kostja vanaema I.M. (tl 106) kohtule taotluse nende menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmandate isikutena. Kohus keeldus kolmandate isikute menetlusse kaasamisest, kuna taotlustest ei nähtu, milline on nende õiguslik huvi selles, et käesolev kohtuvaidlus lahendatakse J.M. kasuks. Taotluse esitajad esitasid määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtusse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 1. aprill 2008.a. määrusega rahuldamata. Riigikohus keeldus järgnenud määruskaebuse menetlusse võtmisest. 20.05.2008.a. istungile kostja ei ilmunud (tl 157). Kostja on eelnevalt ka teatanud soovist istungil mitte osaleda. Hageja leiab, et kostja oli liikluskahju tekitamise ajal joobeseisundis, mis on tõendatud teises kriminaalasjas, ning kahju tekitamine on tõendatud ja dokumenteeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled on sõlminud liikluskindlustuspoliisi kehtivusega 21.08.2005-20.09.2005.a. (tl 15), millest tulenevalt on hagejal kui kindlustusandjal Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 järgi kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 26 lg 2 järgi on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga, kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel, esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel, sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Käesolevas asjas ei ole kahtlust selles, et liikluskahju on tekkinud. Tulenevalt LKS § 48 lg 2 p-dest 1, 2 ja 7 on hagejal õigus esitada kannatanutele hüvitatud kahju osas tagasinõue kostja vastu, kuna kostja tekitas kahju enda tahtel, soovides võimalikult kiiresti parklast lahkuda. Samuti oli kostja alkoholijoobes, mis nähtub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

väljavõttest traumakaardist nr. 15223 (tl 94) ja mille osas vaidlus puudub, ning kostja lahkus sündmuskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kostja on seisukohal, et oli šokiseisundis ning hädaseisundis, kartes, et teda uuesti rünnatakse ja et ta on kaotanud peahaava tõttu palju verd ning ta elu on ohus. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõttest traumakaardist nr. 15223 (tl 94) nähtub, et kostjal diagnoositi ninapiirkonna põrutushaav, näo marrastused ja alkoholijoove. Samas nähtub, et kostja vigastuste raskusaste oli ambulatoorse osakonna vanemarsti arvates kerge. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vigastused ei õigusta varalise kahju tekitamise kolmandatele isikutele. Alkoholijoove KarS § 36 järgi ei välista süüd. Kostja pidi teadma, et tekitab oma tegevusega kahju kolmandatele isikutele. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja 53 355 krooni AS X Kindlustus kasuks. Lisaks eeltoodule on hagi tõendatud hageja poolt kohtule esitatud järgmiste tõenditega: liiklusõnnetuse aktiga (tl 7-11); Lõuna Politseiprefektuuri 06.10.2005.a. väärteo otsusega (tl 12); Tartu Maakohtu 28.03.2006.a. kohtuotsusega, milles tunnistati süüdi J.M. KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuus vangistust (tl 13-14); liikluskindlustuse poliisiga nr E 4528784739 (tl 15), kahjuteatega Ü.J. sõidukile ning sõiduki ülevaatus aktiga, fotodega, eelkalkulatsiooniga, kahju hüvitamise nõudega ja maksekorraldusega (tl 16-27), kahjuteatega L.M. sõidukile ning sõiduki ülevaatus aktiga, fotodega, hinnapakkumisega, kahju hüvitamise nõudega ja maksekorraldusega (tl 28-37); P.T. seletuskirjaga, sõiduki ülevaatuse aktiga, fotodega, kalkulatsiooniga, garantiikirjaga, arvega, maksekorraldusega (tl 38-46), kahjuteatega S.E. sõidukile ning sõiduki ülevaatus aktiga, fotodega, kalkulatsiooniga, garantiikirja ja arvega ning maksekorraldusega (tl 47-56); kahjuteatega Ü.T. sõidukile ning sõiduki ülevaatus aktiga, fotodega, kalkulatsiooniga, garantiikirja ja arvega ning maksekorraldusega (tl 57-65). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud kostja J.M. kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.