Muud › Muud hagiasjad

märtsist kütmist ja toatemperatuur oli 15 kraadi ringis ning pärast seda lõpetati kütmine sootuks. Hageja jäeti kostja poolt alusetult küttest ilma. Hageja aga jätkas kostjale kütte eest tasumist. 2000.a. müüs hageja enda elamistingimuste parandamiseks tema kasutuses oleva korteri AS-ile Hansa Liising Eesti. 2001.a. paigaldas ta korterisse kaks radiaatorit. Pretensioonid kütmise osas esitas hageja nii AS-ile Hansa Liising Eesti kui ka kostjale. 23.08.2005.a. toimunud pulmonoloogi konsultatsioonil selgus, et hagejal on diagnoositud bronhiaalastma, mis on alates 2003.a ägenenud. 30.08.2005 tuvastati hagejal püsiv osaline töövõimetus (töövõime kaotus 40 %). 28.11.2005.a. lõpetati hageja tööleping tervislikel põhjustel ja alates 29.11.2005.a on hageja Tallinna Tööhõiveametis töötuna arvele võetud. Erialalt on hageja insener-konstruktor, kuid oma halva tervise tõttu ei ole hageja võimeline leidma erialast tööd ega täisajaga töötama. Hageja on seisukohal, et erialast tööd tehes oleks tal võimalik teenida 9 000 – 12 000 kr. kuus. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 282 902,75 kr. ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista. Nimetatud korteri omanikuks oli 2003.a. AS Hansa Liising Eesti ja alates 2006.a aprillist OÜ Ravonet. Hageja oli üksnes üürnik, kes pole kostja andmetel esitanud üürileandjale ühtegi pretensiooni seoses korteri ebapiisava kütmisega. Samuti pole korteri omanik kostjale esitanud ühtegi korteriga seotud pretensiooni. Hagejal puudub kostjaga õiguslik seos. Ükski elamu Majaka x korteriomanik pole kunagi kaevanud elamu kütmise peale. Vaatamata kostja küttesüsteemi vahetamise keelule eemaldas hageja nimetatud korteris radiaatorid ja paigaldas torud põranda alla, millest võivad olla tingitud ka kütmisega seotud probleemid. Hageja ei ole kostjale kütte ega teiste teenuste eest tasunud. Võlgnevuse summas 34 344,75 kr. tasus korteri omanik AS Hansa Liising Eesti. Tööleping lõpetati hagejaga 2006.a märtsis hoopis katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kostja leidis, et hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik ja faktiline alus, sest tõendamata on kahju tekitamine kostja süül. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 07.03.2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja kostjalt tervisekahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist: kostja hallatavas elamus alandati kostja juhatuse poolt 2003.a märtsikuus eluruumi kütmist selliselt, et toa temperatuur oli 10 kuni 15 kraadi ning selle tõttu ägenes hagejal bronhiaalastma, mille tõttu omakorda ei ole ta leidnud erialast tööd. Arstliku ekspertiisi otsusega on tõendatud, et hagejal tuvastati 30.08.2005 püsiv osaline töövõimetus sagedaste ägenemistega bronhiaalastma tõttu. Tegemist ei ole arsti kui eriteadmistega isiku poolt tuvastatud objektiivse asjaoluga, vaid hageja enda subjektiivse arvamusega, et haiguse tekkimine ja/või selle ägenemine oli seotud korteri madala temperatuuriga. Seega jäi tõendamata asjaolu, et hagejal püsiva osalise töövõimetuse teke oli põhjustatud nimelt 2003.a. märtsikuus tema kasutuses olnud eluruumi alandatud kütmisest. Hageja selgitustest nähtus, et probleemid tema kasutuses oleva korteri kütmisega said alguse juba korterisse elama asudes, ajal, kui elamu kuulus veel RAS-le Dvigatel, kelle poolt 1991.a. saeti välja mitu radiaatorit. Seega tekkisid probleemid tunduvalt enne kostja moodustamist, 1996.a. Isegi juhul, kui sellises ebapiisava arvuga radiaatoritega korteris elades arenes hagejal aastate jooksul välja bronhiaalastma, puudus alus selles süüdistada kostjat. Tõendamata jäi asjaolu, et 2003.a märtsikuus tehti kostja juhatuse poolt mingeid toiminguid, mille tulemusena hageja kasutuses olnud korteris toatemperatuur langes 10 2(6)

kuni 15 kraadini. Kostja esindaja selgituste kohaselt ei esitatud sel ajal juhatusele ühtki pretensiooni ebapiisava toatemperatuuri kohta, sealhulgas ka mitte hagejalt. Samuti ei võtnud ei üldkoosolek ega juhatus vastu mingeid otsuseid, millised oleksid puudutanud küttetemperatuuri alandamist kas siis konkreetselt hageja korteris või kogu elamus. Kohus leidis, et isegi juhul, kui nimetatud ajal oli hageja kasutuses olnud korteris temperatuur mingil põhjusel madalam kui hageja arvates oleks olnud tavaline, ei saa seda kuidagi seostada kostja juhatuse tegevuse/tegevusetusega. Kohus ei nõustunud kostja esindaja seisukohaga, nagu välistaks kostja vastutuse ainuüksi asjaolu, et hageja ei olnud 2003.a. enam eluruumi omanik ega seega KÜ liige. Küll aga on kohus seisukohal, et hagi kostja vastu ei ole põhjendatud muuhulgas ka tulenevalt KÜS § 2 lg 1, mille kohaselt on korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mõtteliste osade haldamisega seotud majandusküsimuste (milleks vaieldamatult on ka elamu küttesüsteem) otsustamine on KÜ liikmete üldkoosoleku pädevuses. Sama tuleneb ka KOS § 15 lg 1 ja 3. Nimetatud seaduse § 16 lg 1 kohaselt on ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorraldamise tegemiseks vajalik korteriomanike kokkulepe, häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Kuna vaid liikmete üldkoosolekul on õigus otsustada, milliseid töid ja millal elamus teha, saaks KÜ vastutus tekkida vaid olukorras, kui KÜ juhatus oleks jätnud üldkoosoleku poolt vastuvõetud vastavasisulise otsuse ellu viimata. Hageja enda selgituste kohaselt ei toetanud teised korteriomanikud tema ettepanekuid elamus radiaatorite vahetamiseks ja gaasiküttele üleminekuks. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 on hageja võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seega juhul, kui oleks leidnud tuvastamist, et bronhiaalastma tekkis kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu, oleks hagejal alus nõuda mitte enam kui 40% kaotatud töötasust. Kohus on seisukohal, et juhul, kui muud asjaolud oleksid leidnud tõendamist, ei ole põhjendatud hagetava kahju suurus. Hageja on võtnud kahju (saamata töötasu) arvestamisel aluseks tema jaoks hüpoteetilise töötasu. Hageja lähtus kahju arvestamisel töötasust, milline oli kirjas tööpakkumisel septembris/oktoobris 2005.a., mille kandideerimise avaldust ei rahuldatud. Samas möönis ta, et tal puudusid kandidaadile esitatud nõudmised. Hageja diplomijärgsel eriala töötanud ei ole. 2003.aasta märtsikuust kuni suveni 2004 töötas ta kuupalgaga 3 000 – 4 500 krooni. 2004.a.hageja koondati, mille järgselt oli peaaegu aasta töötu. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotles apellant ekspertiisi määramist, et välja selgitada temperatuur Majaka 46-1 korteris ajavahemikus veebruar kuni aprill 2003.a. Maakohus taotlust ei rahuldanud, pidades tagantjärele korteritemperatuuri väljaselgitamist võimatuks. TsMS § 229 lg 2 sätestab tõendi mõiste ning O.G soovis lubatud tõenditega oma väiteid tervise halvenemise põhjustest ja asjaoludest tõendada, kuid Maakohus ei andnud selleks võimalust, rikkudes oluliselt protsessiõigusnormi. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ka hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. 3(6)

Kohus on vääralt hinnanud apellandi haridust tõendavaid dokumente. Apellant on lõpetanud 1984.a. Tallinna Mehhaanikakooli ja 1994.a. Peterburi Polütehnilise Instituudi täppismehhaanika seadmete alal. Apellandi seletuste kohaselt omab ta 10 aastast staaži masinaehituse alal. Apellandi arvates oleks saanud hinnata tema haridust vastavaks nõuetele, mida Loksa Laevaremonditehase AS esitas töötajale insenerkonstruktori ametikohal töötasuga 9 000 – 12 000 krooni. Apellandi ägenenud astma tõttu ei saanud ta Loksa Laevaremonditehase AS tööle asuda ja peab selle eest vastutavaks kostjat. Ei ole õige kohtu seisukoht, et apellandil oleks õigus nõuda 40% saamata jäänud töötasust. Kuivõrd apellandil on tuvastatud 40% töövõime kaotus, siis ükski tööandja teda tööle ei vormista. Seega tuleb lähtuda tõsiasjast, et saamata on jäänud kogu võimalik töötasu. Maakohus on jätnud hinnanguta O.G seletuse, et apellant pöördus 2003.a talvel kütmisprobleemidega korteriühistu poole. Apellandil ei jäänud muud üle kui asuda ise radiaatoreid, mis soojaks ei läinud, välja vahetama. Seda vastustaja vaidlustanud ei ole, mis apellandi arvates tõendab alakütmist. Kohus on rikkunud TsMS 436 lg 4, kuna ei ole menetluse käigus arutanud O.G 40%list töövõime kaotusest tulenevat väidetavat õigust nõuda vaid 40% saamata jäänud töötasu. Selline seisukoht üllatas apellanti. Kohus nimetas tõendamatuks apellandi väiteid põhjuslikust seosest korteri alakütmise ja apellandil tekkinud terviseprobleemide vahel. Bronhiaalastma ägenes 2003.a veebruarikuust, mis tipnesid 2005.a. väljastatud keskhaigla pulmonoloogi konsultatiivse otsusega. Apellandi arvates on KÜ Majaka x vastutav apellandile põhjustatud tervisekahju eest ja põhjustanud talle kahju hagiavalduses märgitud summas. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja alandas elamus kütmist 2003.a. märtsis ja aprillis. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse (toimiku lk. 84) määrata ekspertiis kindlaks tegemaks tema korteri temperatuuri nimetatud perioodil, kuna puuduvad objektiivsed andmed selle asjaolu kohta arvamuse andmiseks. 30.01.2007 istungil andis kohus pooltele seitsmepäevase tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Selle tähtaja jooksul ei esitanud hageja taotlust tunnistaja K. L ülekuulamiseks, vaid esitas selle taotluse kohtuistungil 22.02.2007. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, seoses taotluse hilinemisega ja sellega, et korteri temperatuur aastal 2002 (mida väidetavalt tunnistaja võis 4(6)

tõendada) väljaselgitamine lähtuvalt haginõude alusest (2003.a. märtsi ja aprillis toimunud alakütmine) ei oma tähtsust (toimiku lk.98). Tõendiks ei ole menetlusosalise seletus, kui see ei ole antud vande all. Kostja oma vastuses hagile eitab seda, et keegi korteriomanikest oleks kaevanud „kütmise peale“ (toimiku lk. 54). Alakütmise õigeksvõttu ei saa näha ka selles, et hageja vahetas korteris radiaatoreid. Ebatäpne ja ekslik on apellandi väide, et pärast 2003.a. pöördumist ühistu juhatuse poole ei jäänud hagejal muud üle kui asuda ise välja vahetama radiaatoreid. Hageja seletustest nähtub, et korterist eemaldati juba 1993. aastal (ühistu moodustati 1996.aastal) kolm radiaatorit, ja ta pani korterisse kaks radiaatorit 2001. aastal. Kolleegium möönab, et võlaõigusseaduse valguses võib olla vaieldav kohtu seisukoha kategoorilisus, mille kohaselt seetõttu, et hagejal on tuvastatud vaid 40%line töövõimekaotus, oleks tal õigus nõuda vaid sama protsendi ulatuses saamata jäänud töötasu. Siiski ei ole antud hagi asjaolude põhjal asjakohane tugineda väitele, et kuna apellandil tuvastati 40%-line töövõimakaotus, siis ükski tööandja teda tööle ei võta, mistõttu talle on tekitatud kahju. Kolleegium märgib, et hageja nõuab kostjalt väidetavalt temal saamata jäänud palka, kokku 282 902 kr. (toimiku kl. 15), perioodi eest märts 2003 kuni oktoober 2005 (kaasa arvatud), kuna kostja põhjustas talle tervisekahjustuse 2003.a. märtsis ja aprillis korteri alakütmisega, ja võttis talt sellega võimaluse leida 12 000 kroonise palgaga erialane töökoht. Töövõimekaotus ja selle protsent tuvastati tal 30.08.2005 Tallinna Pensioniameti AEK otsusega. Perioodil 2003.a. märts kuni suvi 2004 hageja töötas; töötuna võeti ta esmakordselt arvele 29.11.2005 (toimiku lk.13). Seetõttu ei ole õige väita, et tal jäi sellel perioodil saamata erialane ja kõrgepalgaline töö seetõttu, et tööandjad ei võtnud või ei oleks võtnud teda tööle seetõttu , et tal on tuvastatud osaline töövõimekaotus. Muuseas ei ole hageja tõendanud ega isegi väitnud, et perioodil 2003 kuni 2005 september oleks ta pöördunud erialase töökoha leidmiseks ja talle sellest keelduti tema tervislikku seisundi tõttu. Kolleegiumi arvates tähendab see seda, et hageja ei ole kahju olemasolu tõendanud. VÕS 51. peatüki 1. jaos sätestatust tulenevalt on deliktilise üldvastutuse aluseks delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu tasandil tehakse kindlaks, kas kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui esineb teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et hageja peab tõendama objektiivse teokooseisu ja õigusvastasuse eeldused. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kuna hageja ei ole tõendanud ei kostja väidetavat tervisekahjustamist põhjustanud tegu (tegevust) ega kahju tekkimist (s.o. objektiivset teokoosseisu), siis ei ole asjakohane väitlus selle üle, kas hageja tervisekahjustuse ja tema erialasel tööl mittetöötamise vajel on olemas põhjuslik seos või mitte, kas hageja kvalifikatsioon vastas 2005.a. septembris avaldatud 12 000 kroonise palgaga tööpakkumisele ning kas korteriühistu keeldumine hageja ettepanekust küttesüsteem renoveerida gaasiküttele oli õiguspärane või mitte. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid, kuna apellant ei ole põhistanud nende õigeaegselt esitamata jätmise asjaolusid ega nende asjakohasust apellatsiooniastmes. Muuseas jääb täiesti arusaamatuks esitatud tõendite 5(6)

asjakohasus selle kohta, et keegi O. K andis hagejale metallist trepi, et hagejale on kutsutud kiirabi seoses tema peksmisega naabri poolt, konflikti kohta autobussis Falcki turvatöötajaga ja fotod mingist uksest. Maakohtu otsusega on kohtukulud, sealhulgas riigi poolt kantud riigilõiv ja hageja esindaja tasu, jäetud hageja kanda. Otsus selles osas vastab TsMS §-le 162 lg.1 ja puudub alus kohtukulude jaotust muuta. Kolleegium aga märgib, et 01.01.2007 kehtima hakanud RLS § 22 lg.1 p. 11 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagide läbivaatamisel. Hagejale andis riigi õigusabi apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kes on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks summas 4950 kr., arvestusega, et kohtuotsuse analüüsile kulus tal 4 tundi, kliendi konsulteerimisele 1 tund ja apellatsioonkaebuse koostamisele 5 tundi, ning et advokaadibüroo on käibemaksukohuslane. Kolleegium nõustub esitatud tundide arvuga ja lähtudes justiitsministri 26.01.2005 määruse nr. 2 §-st 12 lg.1 ja 5 rahuldab taotluse.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ülle Jänes

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.