Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavaldus Viru Maakohtule 30. oktoobril 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja veevärki ja kanalisatsiooni teenindavaks ettevõtteks, kes on selleks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Elamu, asukohaga xxx linn on kinnistu ja selle omanikud on asutanud korteriühistu. Kinnistu moodustamise hetkest kuni hagiavalduse esitamise ajani on kinnistu xxx veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid ühendatud hageja poolt teenindatava ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. Hageja poolt juhitud ja kanaliseeritud vee koguse mõõtmine toimub üldveemõõtja näitude alusel. 1(5)

Kuna seadus näeb ette ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks kirjaliku lepingu sõlmimist, saatis hageja 07. septembril 2006 kostjale ettepaneku lepingu sõlmimiseks ja lisaks lepingu projekti kavatsusega sõlmida see alates 19. oktoobrist 2006. Kostja esitas 01. detsembril 2006 hagejale omapoolse lepingu projekti, milles, puudutamata sisuliselt lepingutingimusi so kostja kohustust tasuda veevarustusteenuse eest, palub samuti lepingus arvestada ning sellesse ka sisse viia kostja poolsed tingimused. Kinnistu xxx omanikud on jätkanud alates 19. oktoobrist 2006 kuni hagi esitamiseni ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu kasutamist, kuid tasuvad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt enda äranägemisele. Selle tagajärjel kannab hageja kahju. Alates 01. oktoobrist 2006 kuni 30. september 2007 on kinnistu xxx piirile paigaldatud üldarvesti kaudu juhitud 1111 m3 vett ja vastaval hulgal reovett juhitud kanalisatsiooni. Sademevett on vastu võetud 52,4 m3. Samal ajal on hageja kontol deponeeritud xxx kinnistu veevarustuse eest 9116,10 krooni. Kostja esindaja ei ole põhjendanud veevarustuse ja kanalisatsiooni ees vähem tasumise põhjuseid. Hageja väitel müüb ta veevarustusteenuseid ning järelikult on kinnistu xxx korteriomanikud kohustatud täies ulatuses maksma hageja poolt osutatavate veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste eest. Kujunenud olukorras, kus kirjalik leping poolte vahel puudub, tuleb lugeda, et alates 19. oktoobrist 2006 kasutavad korteriomanikud ühisveevärki ja –kanalisatsiooni omavoliliselt. Hageja leiab, et sellega on tema seaduslikke õigusi rikutud, kuna seaduse kohaselt on hagejal õigus teenuste osutamise eest tasu saada. Hageja väitel on kinnistu xxx korteriomanikud kohustatud tasuma hageja poolt veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest täies ulatuses, kuna veevarustuse ja reovee kanalisatsiooni juhtimise alases õigussuhtes on poolteks vee-ettevõtja ühelt poolt ja kõik kaasomanikud volitatud esindaja kaudu teiselt poolt ja kuna hageja müüb veevarustuse teenust ja korteriühistu on samuti korteriomanike ühiste huvide esindajaks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus seisuga 30. september 2007 summas 14 061,15 krooni. Menetluskulud – hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 750 krooni ja hageja õigusabikulu 1200 krooni jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: hageja 19. oktoobri 2006 lepingu projekt kaaskirjaga (t.l.5,6); akt veemõõturi väljavahetamise kohta (t.l.-9); õiend võlgnevuse kohta 18. oktoobri 2007 seisuga (t.l.-10); kostjale esitatud arved ajavahemiku oktoober 2006 kuni 30. september 2007 kohta (t.l.-11-22); veearvesti kontrollaktid ajavahemiku 19. oktoober 2006 kuni 01. oktoober 2007 kohta (t.l.-23-33); kostja kirjavahetus (t.l.-34-41); Narva Linnavalitsuse määrus (t.l.-42); vee- ja kanalisatsioonivõrgu üleandmise akt (t.l.-43). Kostja vastus Kohtule 29. novembril 2007 esitatud hagiavalduse vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja ei ole kohaliku volikogu määratud vee-ettevõtja. Samuti ei nõustu kostja, et xxx asub korteriühistu kinnistu. Kostja väitel kosteriomanikud jätkavad peale 19. oktoobrit 2006 veeja kanalisatsiooni teenuste kasutamist ning tasuvad teenuste eest mitte omal äranägemisel, vaid veemõõturi näitude järgi, mis on paigaldatud nende ühisel kinnistul. Kostja leiab, et hageja ei ole selgitanud, kellele juhiti ajavahemikul 01. oktoober 2006 kuni 30. september 2007 vett koguses 1111 m3 ja kellelt võeti vastu 52,4 m3 sademeid ning kellele osutati teenuseid summas 14 061,15 krooni. Hageja ei ole märkinud ka, kelle arvetele on deponeeritud 9116,10 krooni, kas korteriühistu või korteri omanike arvetele. Kostjale jääb selgusetuks, millist õiguslikku tähendust omab kuupäev 19. oktoober 2006 ning millest tulenevalt tekkis kostja jaoks kohustus tasuda vee eest nimelt alates 19. oktoobrist 2006. 2(5)

Millistest asjaoludest lähtuvalt tekkis kostjale kohustus tasuda vee eest, mida tarbivad korteriomanikud. Kostja nõustub, et korteriomanikud kasutavad hageja poolt osutatavat veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust. Kostja väitel ei ole aga korteriomanikud andnud korteriühistule volitusi veevarustuse lepingu sõlmimiseks ning seega ei ole ka korteriühistul õigust kanda kohustusi veevarustusega seonduvalt. Kostja teatab, et kostja ei ole ostnud hagejalt mingisugust kaupa ning kui korteriomanikud on kohustatud tasuma veevarustuse teenuse eest, siis miks on hagi esitatud kostja kui korteriühistu vastu. Kostja on seisukohal, et hageja väited kostja alusetu rikastumise kohta on põhjendamatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: võlausaldajate nimekiri (t.l.-70). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palub välja mõista võlgnevus perioodi 01. oktoober 2006 kuni 30. september 2007 eest. Hageja leiab, et veega varustamise eest tuleb tasu kostjalt välja nõuda alates kostjale lepingu projekti esitamisest. Hageja ja kostja tunnistavad, et poolte vahel ei ole mingit lepingut ega muud kokkulepet vee tarbimise kohta. Pooled ei vaidle, et hageja on vee-ettevõtja, kes osutab veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenust. Kostja väitel ei ole kostja kui korteriühistu korteriomanike seaduslik esindaja. Seaduslikuks esindajaks olemiseks on vaja korteriomanike enamuse nõusolekut. Kostja leiab ka, et hageja ei ole nimetanud ühtegi seadusest või tehingust tulenevat alust, mille kohaselt võiks ta esitada kostjale arveid. Kostja väitel ei puutu poolte vahel tulevikus sõlmitava lepingu tingimused käesolevasse vaidlusesse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on vee-ettevõtja ning kinnistu, mille omanikud on loonud korteriühistu (kostja), on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni võrku ning korteriomanikud tarbivad sealt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust. Kinnistu piirile on hageja paigaldanud üldveearvesti. Korteriomanikud on tasunud hagejale veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest 9116,10 krooni, mis on deponeeritud hageja pangakontol. Kostja on hageja arved tagastanud ilma nende eest tasumata. Samuti ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingut ega muud kokkulepet nimetatud teenuse osutamiseks. Lepingu osas on alustatud läbirääkimisi, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppele lepingu tingimuste osas ning leping on seega sõlmimata. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja võlgneb hagejale 14 061,15 krooni hageja poolt lepingulise aluseta osutatud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest, mida tarbisid korteriühistu moodustanud korteriomanikud. Lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5, tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 3(5)

Vastavalt TsÜS § 6 lg 1, lg 2 ja lg 3, tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oleks tehingust tulenev õigussuhe, millest tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse eest. Samuti ei tuvastanud kohus, et korteriomanike kohustused vee-ettevõtja ees oleks tehinguga üle läinud kostjale. Ehitisregistri väljatrükist (t.l.-8) selgub, et kinnistamisavaldus on ehitise, asukohaga xxx Narva, osas esitatud 10. septembril 2001. Maa- ja linnakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist (t.l.-7) selgub, et esmane kanne korteriühistu registrikaardi avamise kohta on tehtud

Kohus jõudis järeldusele, et võlgnevuse väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud kohustuse puudumise tõttu ning seetõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut võlgnevuse suuruse osas. Sellest tulenevalt ei ole ka asjakohased hageja tõendid, mis kinnitavad võlgnevuse arvestust ja lõppsumma suurust - akt veemõõturi väljavahetamise kohta (t.l.-9), õiend võlgnevuse kohta 18. oktoobri 2007 seisuga (t.l.-10), kostjale esitatud arved ajavahemiku oktoober 2006 kuni 30. september 2007 kohta (t.l.-11-22), veearvesti kontrollaktid ajavahemiku 19. oktoober 2006 kuni 01. oktoober 2007 kohta (t.l.-23-33) ning kostja tõend - võlausaldajate nimekiri (t.l.-70). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ja kostja vahel tulevikus sõlmitava lepingu tingimused ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning vaidlus selle üle jääb väljapoole hagi piire. Seetõttu ei ole ka asjakohased hageja väited, mis on esitatud kostjaga lepingu tingimustes kokkuleppe mittesaavutamise kohta. Samuti ei ole asjakohased hageja tõendid - hageja 19. oktoobri 2006 lepingu projekt kaaskirjaga (t.l.-5,6), kostja kirjavahetus (t.l.-34-41), vee- ja kanalisatsioonivõrgu üleandmise akt (t.l.-43), sest need kinnitavad lepingu tingimuste üle peetava vaidluse asjaolusid. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.