2-07-45603/13 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.AS Narva Vesi esitas kohtule hagi, milles taotles korteriühistult „Koidula-Maja N“ välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus seisuga 30.09.2007 summas 14 061.15 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja veevärki ja kanalisatsiooni teenindavaks ettevõtteks, kes on selleks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Elamu, asukohaga Koidula 7 Narva linn, on kinnistu ja selle omanikud on asutanud korteriühistu. Kinnistu moodustamise hetkest kuni hagiavalduse esitamise ajani on kinnistu Koidula 7 veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid ühendatud hageja poolt teenindatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hageja poolt juhitud ja kanaliseeritud vee koguse mõõtmine toimub üldveemõõtja näitude alusel. Kuna seadus näeb ette ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise, saatis hageja 07.09.2006 kostjale ettepaneku lepingu sõlmimiseks ja lisaks lepingu projekti kavatsusega sõlmida see alates 19.10.2006. Kostja esitas 01.12.2006 hagejale omapoolse lepingu projekti, milles palus lepingusse sisse viia kostja poolsed tingimused. Kinnistu Koidula 7 omanikud on jätkanud alates 19.10.2006 kuni hagi esitamiseni ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu kasutamist, kuid tasuvad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt enda äranägemisele. Selle tagajärjel kannab hageja kahju. Alates 01.10.2006 kuni 30.09.2007 on kinnistu Koidula 7 piirile paigaldatud üldarvesti kaudu juhitud 1111 m3 vett ja vastaval hulgal reovett juhitud kanalisatsiooni. Sademevett on vastu võetud 52,4 m3. Samal ajal on hageja kontol deponeeritud Koidula 7 kinnistu veevarustuse eest 9116.10 krooni. Kostja esindaja ei ole põhjendanud veevarustuse ja kanalisatsiooni eest vähem tasumise põhjuseid. Hageja väitel müüb ta veevarustusteenuseid ning järelikult on kinnistu Koidula 7 korteriomanikud kohustatud täies ulatuses maksma hageja poolt osutatavate veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste eest. Kujunenud olukorras, kus kirjalik leping poolte vahel puudub, tuleb lugeda, et alates 19.10.2006 kasutavad korteriomanikud ühisveevärki ja -kanalisatsiooni omavoliliselt. Hagejal õigus teenuste osutamise eest tasu saada.

3.Viru Maakohus jättis 31. märtsi 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub hageja ja kostja vahel tehingust tulenev õigussuhe, millest tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest. Samuti ei tuvastanud kohus, et korteriomanike kohustused vee-ettevõtja ees oleks tehinguga üle läinud kostjale. Vaidlust ei ole, et kinnistu Koidula 7 korteriomanikud on tarbinud hageja teenust ja selle eest tasunud individuaalselt ka enne 19.10.2006, kui hageja hakkas vee kogust arvestama üldarvesti järgi ja esitas sellekohased arved kostjale. Seega võib järeldada, et kinnistu Koidula 7 korteriomanike ja hageja vahel kehtisid enne 19.10.2006 lepingulised suhted veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nimetatud lepingulised suhted oleks kas lõppenud, muudetud või kostjale üle antud. Kohus järeldas, et kostjal ei ole tekkinud tehingust tulenevat kohustust tasuda hagejale kinnistu Koidula 7 korteriomanike poolt tarbitud veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mil viisil on kostja vara hageja arvelt suurenenud. Kostjaks on käesolevas asjas korteriühistu, s.o juriidiline isik, kes üldjuhul ei tarbi veevarustuseja kanalisatsiooni teenust ning seetõttu ei saa korteriühistu ka nimetatud teenusest alusetult rikastuda. Hageja väide, et kostja on rikkunud hageja seaduslikku õigust ning sellega tekitanud hagejale kahju, on põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks ilma hageja nõusolekuta tarbinud vett või kanalisatsiooniteenust või muul viisil rikkunud hageja õigust. Kostja ei ole ka nimetanud või tõendanud asjaolu, miks ta lähtub võlgnevuse arvutamisel kuupäevast 19.10.2006 ning millest lähtuvalt hageja leiab, et nimetatud kuupäevast on kostjal sissenõutav kohustus. Asjaolu, et kostja ei olnud nõus sõlmima hagejaga veevarustuse- ja kanalisatsiooni lepingut, ei saa olla aluseks kostja võimaliku kohustuse sissenõutavaks muutumisel. Kuna võlgnevuse väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud kohustuse puudumise tõttu, siis ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut võlgnevuse suuruse osas. Kohus märkis, et hageja ja kostja vahel tulevikus sõlmitava lepingu tingimused ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning vaidlus selle üle jääb väljapoole hagi piire. Seetõttu ei ole ka asjakohased hageja väited, mis on esitatud kostjaga lepingu tingimustes kokkuleppe mittesaavutamise kohta.

4.AS Narva Vesi taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 31. märtsi 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vääralt tuvastatud haginõuete asjaolud, mis tulenevad Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest, mistõttu kohus kohaldas materiaalõigust vääralt alusetu rikastumise osas. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse kohaselt ei ole hageja kohustatud kontrollima vee tarbimist kinnistu sees, kuna on kohustatud korraldama kinnistu veega varustamise (ÜVVKS § 1). Veevarustust teostatakse kinnistu piirile paigaldatud veemõõturi kaudu. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka (ÜVVKS § 11 lg 1). Veevarustuse teenused on vastavalt ÜVVKS §-le 13 tasulised. Seega on kohatu kohtu väide, et kostjal ei tekkinud lähtuvalt tehingust kohustust tasuda hageja veevarustuse teenuste eest, mida tarbisid korteriomanikud. Peale selle ei vasta need VÕS § 3 p 3 nõuetele, mille kohaselt võlasuhe võib tekkida alusetust rikastumisest. Vastavalt Riigikohtu selgitustele lahendis nr 3-2-1-106-05 „kinnistu korteriomanikud võivad olla isikuteks, kes on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrgule ainult koos, sh korteriühistu tegevuse vahendusel“. Peale selle, kinnistu all Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse mõttes, nagu selgitab Riigikohus samas lahendis, võib mõista „maatükki, aga mitte korteriomandit“. Kuna veevarustuse seadmed, mis on paigaldatud vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele, on ettenähtud ja eluks vajalikud kogu kinnistule Koidula 7, aga mitte korteriomandi eseme reaalsele osale, siis ÜVVKS § 1 ja § 13 ettenähtud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust müüakse kõikidele korteriomanikele ühiselt. Hagi perioodil ei ole kinnistu Koidula 7 veevarustuse skeem muutunud. Hageja saatis 07.09.2006 kostjale (hagejale teadaolev kinnistu korteriomanike volitatud esindaja) allkirjastamiseks lepingu eelnõu, ettepanekuga anda õigussuhtele kirjalik vorm alates 19.10.2006 vastavalt ÜVVKS § 8 lg-le 5. Kostja keeldus täitmast seaduslikku ettekirjutust. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda. Kuna hageja teenuseid ei ole võimalik tagasi saada, siis VÕS § 1037 lg 1 kohaselt saadu maksumus hüvitatakse rahas. Kinnistu Koidula 7 kindlustatakse hageja teenustega katkemata. Hageja deposiitarvele laekunud summa kinnistu Koidula 7 korteriomanikelt on väiksem hagisummast. Selle tagajärjel kannab hageja põhjendamatuid kulutusi. Vastavalt ÜVVKS § 151 lg 1 p 1 hageja poolt (vee-ettevõtja) osutatavate veevarustuse teenuste tarbimine ilma vastava lepinguta on väärtegu. Vastavalt võlaõigusseadusele arvestab kohus sissenõutavast summast kasu, mille pool on saanud kohustuse mittetäitmise ajal. Kuna kostja on isik, kes on korteriomanike tahtel kaasomandi haldaja, aga hagi asjaoludes nimetatud rikkumine leidis aset ehitise ja maatüki teenindamise osas, siis kostja saab korteriomanikelt tasu ehitise ja maatüki haldamise eest, seetõttu oli hagi esitatud kostja vastu. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 442 lg 8 otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus ei ole midagi öelnud selle kohta, et hageja on kohustatud kontrollima vee tarbimist kinnistu sees.

7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki esitatud asjaolusid ja tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hageja nõude rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võlgneb hagejale 14 061.15 krooni hageja poolt kostjale lepingulise aluseta osutatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest, mida tarbisid korteriühistu moodustanud korteriomanikud. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud ÜVVKS § 8 lg-s 5 ettenähtud lepingut, siis puudub kostjal lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale korteriomanike poolt tarbitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest. Riigikohus on analoogses asjas (30.04.2008 otsus nr 3-2-1-25-08) leidnud, et tulenevalt ÜVVKS § 8 lg-st 5 saavad lepingu poolteks olla ühelt poolt vee-ettevõtja ja teiselt poolt kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu või korteriühistu kui korteriühistu liikmete huvide esindajana. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et seadusest ei tulene korteriühistule kohustust sõlmida nimetatud lepingut. Eelnevast järeldub, et kui poolte vahel ei ole sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingut, puudub kostjal kohustus tasuda korteriomanike poolt tarbitud teenuste eest. Üksnes asjaolu, et korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, ei anna alust lugeda ühistut lepingupooleks ja panna vastutama ühistu liikmete poolt tarbitud teenuste eest. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja ei vastuta hageja ees ka VÕS §-de 1028 lg 1 ja 1037 lg 1 alusel ning apellandi vastupidine väide on ekslik. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu 30.04.2008 otsuse nr 3-2-1-25-08 p-s 15 on selgitatud korteriomanike poolt lepinguta tarbitud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste hüvitamise võimalusi.