Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.08.2007.a. esitas hageja Viru Maakohtusse hagi I K `i vastu 9058.91 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0604683/95tt, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 5 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 44.37% krediidisummalt ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi summas 1191.38 krooni ning krediidi brutosummaks kujunes 6491.38 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr. S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema saates kostjale 02.03.2007 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 26.04.2007 ülesütlemiseavalduse. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 5000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestas Üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja hoiatas 02.03.2007.a. kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 26.04.2007.a. kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel

krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja tasus lepingu kehtivuse ajal tagastamata krediidisumma katteks vaid kaks makset ning peale lepingu ülesütlemist ei ole tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 5000 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 44.37% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 1191.38 krooni. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 1157.68 krooni intressist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 1000 krooni (5000 kr * 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist hageja nõuab seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata 900 krooni kostjale 22.12.2006, 01.02.2007, 02.03.2007 ja 26.04.2007 saadetud kirjade eest. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 44.37% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 26.04.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 332.64 krooni. Viivise arvutamise aja alguseks on 27.04.2007. Kostja ei tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt ühtegi makset, seega on viivisenõue perioodil 27.04.2007 kuni 14.08.2007 suurenenud kokku 668.59 krooni ning seisuga 14.08.2007 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1001.23 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja mõista kostjalt alates 14.08.2007 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni välja mõista viivis 44.37% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 9058.91 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 5000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1157.68 krooni, viivis 1001.23 krooni, leppetrahv 1000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Samuti mõista kostjalt alates 14.08.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 44.37% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus, laenuteenuste hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis korduvalt kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud kahel erineval aadressil, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja elukohta kontrolliti MTA-st, KIS-st ja politsei vahendusel. Ida Politseiprefektuuri kaasabil anti hagimaterjalid edasiandmiseks üle kostja elukaaslasele T V 06.03.2008.a. aadressil xxxx . Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kostjal vastuste andmise viimaseks tähtajaks 20.03.2008.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt kuulub välja mõistmisele 9058.91 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 5000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1157.68 krooni, viivis 1001.23 krooni, leppetrahv 1000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.08.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 44.37% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. mail 2008.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.