AS Kohtla-Järve Soojus hagi G S vastu 23 472, 67 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX, Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
Silver Peepmaa (volikirja alusel)
Kostja:
G S (IK XXX, elukoht: XXX)
Resolutsioon
1.Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi G S vastu 23 472, 67 krooni nõudes rahuldamata aegumise tõttu.
2.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
3.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 28.03.2008 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
AS Kohtla-Järve Soojus esitas 16.10.2007 Viru Maakohtule hagi G S vastu 29 894, 13 krooni nõudes tarnitud soojusenergia eest (t lk 1-2).
2.29.11.2007 esitas hageja avalduse haginõude muutmiseks (t lk 19-20). Avalduses leiab hageja, et kuna kostjale kuulunud korter asukohaga võõrandati 02.05.2002.a täitemenetluse käigus toimunud enampakkumisel, puudub hagejal alus nõuda tasu osutatud teenuste eest mai 2002 - september 2002. Kostja võlg hageja ees on tekkinud perioodil september 1997 – aprill 2002. Viidatud ajavahemikul oli kostjale esitatud arved summas 32 264, 02 krooni, kuid kostja tasus sellest 8 791, 35 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 23 472, 67 krooni.
Kostja vastus
3.Kostja esitas 07.12.2007 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks (t lk 23-24).
4.Vastuses ei tunnista kostja hageja nõuet, selgitades, et kostjal tõepoolest oli võlgnevus soojusenergia eest 2002.a, kuid samal aastal müüdi tema korter asukohaga XXX, enampakkumisel võlgade katteks. Kostjal oli kolmetoaline normaalses seisukorras korter ning enampakkumisel saadud summa pidi katma kõik võlgnevused.
5.Kostja ei nõustu hageja väitega lepinguliste suhete olemasolust poolte vahel. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-101-03, mille kohaselt TsK § 477 lg 6 järgi laienevad alusetu rikastumise sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta ja teenuse tarbimine selle eest raha tasumata on käsitatav vara alusetu säästmisena TsK § 477 tähenduses. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud.
6.Kostja viitab võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002.
7.Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolust. Kuna võlgnevus tekkis septembris 1997, siis sellest ajast oli hageja ka teadlik võlgnevuse olemasolust.
8.Kostja taotleb vaheotsuse tegemist TsMS § 449 lg 3 kohaselt (aegumise kohaldamise taotluse suhtes). Hageja seisukoht kostja vastusele
9.Hageja esitas 09.01.2008 kohtule omapoolsed seisukohad kostja vastusele. Hageja väidab, et kuigi kostja leiab, et seoses korteri müügiga tal enam võlgasid ei ole, on hagejale teadmata, millisel õiguslikul alusel ja milliste kohustuste katteks kostjale kuuluv korter võõrandati. Korteri müügist saadud rahast võlgnevust hageja ees ei tasutud ei ole.
10.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et poolte vahel on tegemist alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel on tegemist lepingulise suhtega.
11.Hageja on seisukohal, et kostja nõue aegunud ei ole ning antud juhul tuleks kohaldada TsÜS § 146 lg 4, mille alusel on kohustuse tahtliku rikkumise puhul aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna kostja kinnitab võlgnevuse olemasolu, siis on hageja arvates ilmselgelt tegemist kostja tahtlusega kohtuse mittetäitmiseks. Hageja palub aegumist mitte kohaldada ja jätkata tsiviilasja menetlust. Kirjaliku menetluse teade
12.Kohus määras 21.02.2008 lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja 07.03.2008. Täiendavaid avaldusi ja tõendeid menetlusosalised kohtule esitanud ei ole.
13.Kohus otsustas lahendada aegumise küsimus vaheotsusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on aegunud.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
16.Kohus tuvastas, et kostjale kuulunud korter asukohaga XXX müüdi enampakkumisel täitemenetluses 05.02.2002. Kinnistusosakonna väljatrüki kohaselt on 31.03.2003 korteri omanikena kinnistusraamatusse sisse kantud E A ja J A. Kostja G S võlgnevuse hageja ees on ajavahemikust september 1997 – aprill 2002.
17.Poolte vahel on vaidlus aegumistähtaja suhtes. Kostja palub kohaldada hagi aegumist, leides, et nõue tuleneb alusetust rikastumisest ja aegumistähtaega tuleks arvestada alates 01.07.2002 vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 9 lg 2. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hageja leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on kohustuse tahtliku rikkumise puhul aegumistähtaeg 10 aastat.
18.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda. Kostja poolt arvete maksmist ja teenuse tarbimist ei saa käsitleda tahteavaldusena, sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames.
19.Vastavalt VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.
20.Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli aegumistähtaeg 10 aastat, alates 01.07.2002 (ehk kehtiva) TsÜS § 151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kostja võlgnevuse hageja ees on tekkinud ajavahemikus september 1997 – aprill 2002.
21.TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Võlgnevus tekkis 1997.a septembrikuust, järelikult oktoobrikuus 1997 (ehk arve esitamisest septembri 1997 eest) sai teada hageja ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolust.
22.Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid.
23.Eeltoodud alustel ja põhjendustel leiab kohus, et hagi on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
Menetluskulud
24.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud, sealhulgas kostja vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja.
25.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.