Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud XxxxOÜ (edaspidi võlgnik) esitas Harju Maakohtule 12.07.2017 väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri.

avalduse

pankroti

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik XxxxOÜ juhatuse liikmeks on alates 15.02.2016 Xxxx(isikukood xxxx). Võlgniku juhatuse liikmeks on olnud Xxxx(isikukood xxxx, perioodil 31.08.2012-19.10.2012), xxxx (isikukood xxxx, perioodil 31.08.2012-19.10.2012), xxxx (isikukood xxxx, perioodil 19.10.201225.03.2015), Xxxx(isikukood xxxx, perioodil 25.03.2015-14.10.2015), xxxx (isikukood xxxx, perioodil 01.10.2015-15.02.2016) ja xxxx (isikukood xxxx, perioodil 15.02.2016-05.08.2016). Võlgniku ainuosanikuks käesoleval hetkel on alates 18.04.2016 xxxx OÜ (registrikood xxxx). Võlgniku juhatuse liige Xxxxon vastanud ajutise halduri poolt saadetud päringutele 14.08.2017 ja 18.08.2017 vastustega, korrektne võlgade nimekirja esitati 18.08.2017. Võlgniku viimane bilanss on koostatud seisuga 31.05.2016. Võlgnik omab Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arveldusarveid: arvelduskonto nr EE251010220241253224, AS SEB Pank. Saldo 10.08.2017 seisuga on 4,04 eurot; arvelduskonto nr EE811010220215440225, AS SEB Pank. Konto jääk seisuga 10.08.2017 on 0 eurot. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontod on arestitud alljärgnevate aktide alusel: Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud arest summas 2723,80 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/101471; Maksuja Tolliameti kasuks seatud arest summas 860,49 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/272979; Maksuja Tolliameti kasuks seatud arest summas 791,96 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/272979; Kohtutäituri Kristiina Feinman kasuks seatud arest summas 26 757,58 eurot, Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2017 kohtuotsuse või määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-1365, täiteasi 034/2017/905; Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud arest summas 10 500 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/279267; Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud arest summas 11 208,62 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/272979; Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud arest summas 30 490 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/279267; Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud arest summas 574,99 eurot, seoses maksuvõlaga 13-2.7/279267. Maanteeameti 10.08.2017 vastusest nähtub, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja perioodil 02.08.2014-02.08.2017 ei ole olnud. Võlgniku juhatuse liige Xxxxon 18.08.2017 ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgade nimekirjas kinnitanud, et võlgniku teada ettevõttel vara puudub. Võlgniku ainukeseks teadaolevaks varaks on AS SEB Pank arvelduskontol rahalised vahendid summas 4,04 eurot. Muu vara ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluse registri andmetel on käesoleval hetkel Võlgniku suhtes menetluses alljärgnevad täitemenetlused: Kohtutäituri Kristiina Feinman menetlus 034/2017/905, peamine sissenõudja XxxxOÜ, nõude summa 24 019,42 eurot (AS SEB Pank arvelduskontod on sama täiteasja raames arestitud Kristiina Feinman kasuks summas 26 757,58 eurot); Kohtutäituri Katrin Vellet menetlus 031/2016/1135, peamine sissenõudja XxxxOY, nõude summa 1686,65 eurot; Kohtutäitur Risto Sepp menetlus 027/2017/1165, peamine sissenõudja xxxx, nõude summa 1440 eurot (võlgniku esitatud võlgade nimekirjas on xxxx nõude summaks märgitud 3119 eurot); Kohtutäitur Mati Roodes menetlus 026/2017/1363, peamine sissenõudja Doka Eesti OÜ, nõude summa 3840,18 eurot (võlgniku esitatud võlgade nimekirjas on Doka Eesti OÜ nõude summaks märgitud 3800 eurot); Kohtutäituri Elin Vilippus menetlus 022/2017/3392, peamine sissenõudja xxxx, nõude summa 957,46 eurot (võlgniku esitatud võlgade

nimekirjas on xxxx nõude summaks märgitud 957 eurot); Kohtutäitur Kersti Seisler menetlus 011/2017/993, peamine sissenõudja Tallinna Transpordiamet, nõude summa 31 eurot. Kokku on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses täitemenetlusi nõuete summas kokku 31 974,71 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud alljärgneva võlgade nimekirja: Maksu- ja Tolliameti nõue kokku summas 83 876,64 eurot; Kohtutäitur Kristiina Feinman nõue summas (XxxxOÜ) 26 757,58 eurot. Võlgade nimekirjas on välja toodud töötajate nõuded alljärgnevalt: Xxxx nõue summas 3119 eurot; Xxxxnõue summas 957 eurot. Lisaks on võlgade nimekirjas välja toodud tasumata arved alljärgnevalt: XxxxOÜ 108,36 eurot; xxxx 80,60 eurot; xxxx OÜ 1205,64 eurot; xxxx OY 2076,80 eurot; DNB Pank AS 13 967,58 eurot; xxxx OÜ 3800 eurot; xxxx OÜ 32 798,18 eurot; xxxx AS/xxxx113,47 eurot; xxxx OY 5392,82 eurot; xxxx OY 168,38 eurot; HSY 791,91 eurot; xxxx OY 690 eurot; xxxx OY 158,72 eurot; xxxx OY xxxx 5775,18 eurot; xxxx OÜ 4433,0 eurot; xxxx OY 14 704,71 eurot; xxxx OY 19 618,23 eurot; xxx OY 594 eurot; xxxx OÜ 22,01eurot; xxxx OY 2616,91 eurot; xxxx AS 1057 eurot; xxxxOÜ 797,52 eurot; xxxx OY 2995,05 eurot; xxxx ab 1240 eurot; xxxx OY 223,48 eurot. Võlgniku poolt koostatud võlgade nimekirja kohaselt moodustavad võlad kokku 189 881,24 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlad on tegelikult suuremad, võlgnik ei kajasta võlanimekirja maksusummadelt seisuga 18.08.2018 arvestatud intressi summas 7059,24 eurot. Võlgniku poolt koostatud võlanimekirjas ei sisaldu XxxxOÜ nõue summas 1686,65 eurot, millise nõude sissenõudmisega tegeleb kohtutäitur Katrin Vellet. Seega on võlgade suurus 198 627,13 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas 22.08.2017 kohtule aruande, mille kohaselt Võlgniku võlgade suurus on 198 627,13 eurot. Tänaseks on selgunud, et võlgade suurus on suurem seoses liisinguesemete tagastamata jätmisega Telia Eesti AS-ile ja ASile DNB Pank kokku 13 500,95 euro võrra. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 212 128,08 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku vähemalt 212 128,08 eurot, nimetatud summa suureneb lisanduvate viiviste ja kohtutäiturite tasude tõttu. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol on rahalisi vahendeid 4,04 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolev realiseeritav muu vara võlgnikul puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente (kassadokumendid, lepingud, arved) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat vastust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Käesoleval ajal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik kanti registrisse 05.03.2012. Võlgniku põhitegevusalaks oli 2015 majandusaasta aruandes märgitud elamute ja mitteeluhoonete ehitus, ärinõustamine, raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Võlgniku juhatuse liige Xxxxon selgitanud, et firma tegelik juhtimine oli Xxxx (isikukood xxxx) käes, kes aga alates 2017 juunikuust ei vastanud enam ei telefonile ega meilidele. Ajutise pankrotihalduri poolt 8.08.2017 saadetud teabenõudele Xxxxei vastanud. Võlgnik on selgitanud maksejõuetuse tekkimise põhjuseid järgmiselt: võlgniku juhatuse liige leidis, et kogu 2016 jooksul on Xxxxvõlgniku nimel ja võlgniku pangakontolt arveldanud mitme ettevõttega, kellega tal on isiklik või sugulaslik seos, tehingute kogusumma ulatub üle 280 000 euro. Lisaks on pangaautomaadist aasta jooksul välja võetud sularahas üle 34 000 euro, mida kassas tegelikkuses ei ole. 13.07.2017 registreeriti Politsei ja Piirivalveameti dokumendiregistris võlgniku juhatuse liikme Xxxx kuriteoteade selle kohta, et Xxxxon võlgniku rahalisi vahendeid omastanud, ettevõtte usaldust kuritarvitanud ja toime pannud kelmuse ettevõtte suhtes. 21.07.2017 teatisega kriminaalmenetluse alustamata jätmises nr 17230101650 leiab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, et kuriteoteates toodud asjaolud ei anna hetkel alust kriminaalmenetluse alustamiseks põhjusel, et kuriteoteates toodud väited on üldsõnalised ja põhistamata. Avalduse pinnalt ei selgu, kas ja millised dokumendid on ülekannete aluseks, asjaolu, et tehingud on tehtud endaga seotud ettevõtetega, ei anna automaatselt alust järeldada

kuriteo toimepanemist. Võlgniku arveldusarvelt on aasta jooksul välja võetud sularaha 34 000 eurot ja tehtud tehinguid Xxxxseotud ettevõtetega kogusummas üle 280 000 euro. Arvestades, et võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud võlgniku raamatupidamisdokumente, muu hulgas kassadokumente, siis ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida antud rahade kasutamist võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Vestluses võlgniku endise raamatupidajaga (Xxxx) selgitas viimane ajutisele pankrotihaldurile, et töölepingu temaga lõpetas 11.01.2017 Xxxx. Töölepingu lõpetamisel jäid kõik raamatupidamiskaustad kontorisse, kus viibis ka Xxxx, samuti arvuti raamatupidamisprogrammidega. Võlgniku juhatuse liikme Xxxxe poolt ajutisele pankrotihaldurile 14.08.2017 antud selgituse kohaselt kinnitas Xxxxtalle, et tegeleb ise kõikide raamatupidamisega seotud dokumentidega, k.a. majandusaasta aruannete koostamisega. 18.08.2017 võlgniku esindaja vastuses 17.08.2017 teabenõudele selgitas Xxxx, et võlgniku raamatupidamist peale Xxxxi töölt vabastamist ei korraldanud tema teada enam keegi. Ta sai Xxxx teada, et raamatupidamisdokumendid ning andmekandjad võlgniku raamatupidamise kohta viidi aadressile xxxx Tallinnas. Ajutine pankrotihaldur märgib, et aadressil Xxxxasuvad mitmed äriühingud ning Xxxxja hambaravi XxxxOÜ, seega ei ole võlgniku juhatuse liikme kirjeldusest tulenevalt võimalik sellelt aadressilt dokumente leida. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liige Xxxxei ole võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud. Peale ajutise pankrotihalduri aruande esitamist kohtule esitas võlgnik 23.08.2017 vastuse ajutise pankrotihalduri 21.08.2017 teabenõudele, milles selgitas, et talle anti 21.08.2017 üle 18 kausta võlgniku raamatupidamisdokumentidega, kuid need ei olnud täielikud (puudus dokumente) ega korralikult lõpetatud. Kaustades andmeid ega dokumente varade olemasolu või nõuete kohta ei leidunud. Kaustades on ilmnenud raamatupidamise dokumente hilisemate kuupäevadega kui 11.01.2017, millal väidetavalt keegi enam raamatupidamisega ei tegelenud. Arvuti on võõrandatud XxxxOÜ-le, arvutis olid raamatupidamise programm ja dokumendid. XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkinnitab 21.08.2017 akti punktis 1, et kaustad koos arvutiga tõi nende kontorisse aadressile XxxxTallinnas XxxxOÜ endine raamatupidaja Xxxx. Xxxxvõttis telefoni teel ühendust Xxxxiga ja palus tema abi lõppbilansi koostamisel, kuid Xxxx keeldus aitamast väites, et ligipääs raamatupidamise programmidele on Virge Rõõmul, kuna temal on paroolid. Xxxxsõnul ei tegelenud tema kunagi XxxxOÜ raamatupidamisega. Kaustadest saadud info kohaselt töötasid nii Xxxx kui ka Xxxx(asus tööle XxxxOÜ-sse 09.05.2016, töötas kuni 11.01.2017) XxxxOÜ-s raamatupidajana ning siirdusid 11.01.2017 edasi Xxxxkontorisse, arvatavasti XxxxOÜ-sse, mis asub antud aadressil. Tulenevalt ülaltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku raamatupidamine ei olnud nõuetekohaselt korraldatud. Xxxxpalub 23.08.2017 dokumendis täiendada aruannet tema selgitustega asjaolude kohta, kuidas ja millal selgus maksejõuetuse tuvastatus Xxxxe poolt, millele ta lõpuks reageeris pankrotiavalduse esitamisega kohtusse: Ajutine pankrotihaldur lisab aruandele Xxxxe selgituse: „26.01.2017 XxxxOÜ kirjast üürivõlgnevuse kohta ei saanud Xxxxjuhatuse liikmena aru saada, et tegemist oleks ettevõtte maksejõuetusega. XxxxOÜ-le vastas aktiivses kirjavahetuses XxxxOÜ nõunik (endine juhatuse liige) Xxxx, kelle väitel makstakse võlgnevus peatselt uutest tellimustest. 25.05.2017 koostatud tasaarvestuse kokkuleppe järel ei saanud Xxxxjäreldada ettevõtte maksejõuetust. Xxxxtugines oma teadvuses viimasele talle teadaolevale bilansile (31.05.2016). Bilansi järgi on ettevõttel vara 389950 eurot. Peale põhivara,

mille bilansiline väärtus oli 20000 eurot, ümberhindamist ja selle tasaarvestust on bilansi järgi vara alles veel 369000 eurot (389950-20000=369000 eurot). Sealt lahutas Xxxxbilansijärgsed kohustused summas 247978 eurot ning vara jäi endiselt alles 121 000 eurot. Tema arvates oli bilanss plussis. 20.06.2017 sai Xxxxmaksuameti kodulehelt teada Soome maksuameti võlgnevusest ja kohtutäituri juures olevast võlgnevusest, kuid siiski ei võinud ta kindel olla, et tegemist on maksejõuetusega, mis on püsiva iseloomuga. Soome maksuameti võlgnevuse kohta tal muid andmeid polnud ja Eesti maksuvõlgnevus oli suhteliselt väike (2693 eurot). (121 000 eurot – 98848,79 eurot = 22151,21 eurot). 30.06.2017 ja 03.07.2017 tellitud ja saadud pangaväljavõtetelt sai Xxxxinformatsiooni, et Xxxxon kandnud välja ettevõttest üle 280000 euro ettevõtete arvetele ja sularahas välja võtnud. Nende päevade info põhjal sai Xxxxaru, et ettevõte on maksejõuetu. Kohtutäituri vastuvõtule pääses ta alles peale kohtutäituri puhkuselt naasmist 10.07.2017, kus ilmnes võlgnevuse sisu OÜ-le Xxxxja sellega seotud kohtuasi. Xxxxe eest varjati ka seda, et asi on kohtumenetluses. 12.07.2017 esitas Xxxxpankrotiavalduse.“ Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui leiavad tõendamist võlgniku juhatuse liikme poolt Xxxxvastu esitatud süüdistused, on just tema tegevusel ning sõlmitud tehingutel olnud oluline mõju võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisele. Samas märgib ajutine pankrotihaldur, et äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Esitatud materjalidest nähtub, et võlgniku juhatuse liige pidi Xxxxvõlgniku majandustegevust kahjustavast tegevusest kasvõi mingil määral teadlik olema vähemalt 2017 algusest, kui OÜ Xxxxteavitas teda tasumata rendiarvetest 26.01.2017 e-kirjaga, tootmine oli täielikult seiskunud, lisaks oli võlgnikul märkimisväärne maksuvõlg Soome Vabariigi ees. 03.02.2017 pöördus XxxxXxxxOÜ poole seoses sellega, et XxxxOÜ ähvardas müüa võlgniku vara. 25.05.2017 hindas Xxxx võlgniku vara ümber ning pakkus seda võlausaldajale tasaarvestuseks üürivõlgnevuse katteks. 25.05.2017 sõlmiti tasaarvestuse kokkulepe, Xxxxalustas aga alles juuni lõpus põhjalikumat ettevõtte majandustegevuse uurimist. Seega oleks võlgniku juhatuse liige Xxxxoluliselt varem pidanud reageerima Xxxxtegevusele. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on tingitud ka võlgniku juhatuse halvast käitumisest ning võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 25.05.2016, mil tasaarvestuse kokkuleppe järel puudus võlgnikul reaalne vara. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige Xxxx esitas pankrotiavalduse 12.07.2017, seega võib võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole säilitanud võlgniku raamatupidamise dokumente ja arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid tehinguid Xxxxseotud ettevõtetega ning sularaha liikumisi, on raamatupidamise pidamata jätmine alates 11.01.2017 ning raamatupidamisdokumentide säilitamata jätmine oluline rikkumine, seega võib esineda KarS § 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, võlgnikul puudub igasugune vara suuremahuliste kohustuste katmiseks – tervendamine eeldaks ulatuslikku lisafinantseeringut. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik XxxxOÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks puudub, siis tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 4000 eurot (kohtuistungil märkis ajutine haldur, et deposiit peaks olema 5000 eurot). Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku vähemalt 212 128,08 eurot, nimetatud summa suureneb lisanduvate viiviste ja kohtutäiturite tasude tõttu. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol on rahalisi vahendeid 4,04 eurot. Muu realiseeritav vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 25.08.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 5000 eurot hiljemalt 22.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx(isikukood xxxx. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kõik kokku 972 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Ülejäänud kulud jätta võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.