Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

krooni ning tagastab selle 5 osamaksena. Viimane makse pidi olema teostatud hiljemalt 15.03.2007. a. Hageja ja kostja sõlmisid 13.11.2006. a käenduslepingu, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse juhul kui OÜ A W B oma kohustust ei täida. Kostja tasus 21.02.2007. a 15 000 krooni ja 23.05.2007. a 3 000 krooni. Hilisemalt ei ole kostja hagejale makseid teinud. VÕS § 82 lg 7, § 142 lg 1, § 113 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 47 000 krooni ja viivised perioodi 16.03.2007. a kuni 14.09.2007. a eest arvestusega 0,02% tasumata summalt päevas. Kostja vastus Kohtule 12.10.2007. a esitatud vastuses tunnistab kostja põhivõlgnevust summas 47 000 krooni. Kostja taotleb viiviste vähendamist, kuna OÜ A.W. B on juba tasunud viivist summas 10 084.40 krooni, milline summa on suurem kui VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal võlgnikult õigus nõuda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhinõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 142 lg 1 alusel. Kõrvalnõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Võlaõigusseadus § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui põhivõlgnik, eelkõige põhivõla ja intressi tasumise ning viivise maksmise eest (tl 34). Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 47 000 krooni, kuid vaidleb vastu viivise nõudele. Vastuväite kohaselt on põhivõlgnik juba viivist summas 10 084.40 krooni tasunud, summa on suurem kui VÕS § 113 lg 1 alusel võlausaldaja võlgnikult nõuda saaks. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule on esitatud 13.11.2006. a allkirjastatud võla tunnistamise kokkulepe, milles viivisemäär on läbikriipsutatud (tl 33). Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et hageja ja põhivõlgnik on kohustuse täitmises kokkuleppinud kostja poolt kirjeldatud viisil, s.t. kokkuleppes märgitud summa 65 000 krooni sisaldas ka viivist summas 10 084.40 krooni (tl 41). Kokkuleppe punkti 3 osaline läbikriipsutus andis kostjale aluse järeldada, et hageja ei nõua põhivõlgnikult lisaks mingite viivisesummade tasumist. VÕS § 145 lg 1 ja 2 sätestatud üldreegli kohaselt on käendaja vastutus oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega, st. nõude käendaja vastu saab esitada samas ulatuses ning samadel eeldustel nagu põhivõlgniku vastu. Kohus on seisukohal, et hageja, olles põhivõlgniku vastu viivisenõudest kokkuleppel loobunud, ei saa viivisenõuet VÕS § 142 lg 6 tulenevalt esitada ka käendaja vastu. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 47 000 krooni, viivisenõude jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagihind arvestatakse TsMS § 133 lg 1 alusel üksnes põhinõude järgi ning hageja selle nõude kostja vastu kohus rahuldab. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja poolt tasutud riigilõiv 2 250 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 500 krooni) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.