AS Kohtla-Järve Soojus esitas 29. mail 2007. a kohtusse hagi kostja D.K. vastu teenustasu 18 078,89 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.05.2007. a hageja arvelt alusetult säästnud 18 078,89 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 18 078,89 krooni ning menetluskulud, sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13, õigeaegselt täitmata.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile ning märkis vastuses, et hageja nõue on aegunud. Lisaks sellele, ei ole kostja oma kohustusi tahtlikult rikkunud ning hageja nõudeõigus pole pikenenud 10. aastani, sest kostja on tervise tõttu töötu, ei saa sissetulekut ning pensioni.
HAGEJA SEISUKOHAD
3.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele hagiavalduse täpsustuse (tl 18-25).
4.Hagejal tekkis kohustus kütta elamut Kadri 3 hageja ja elamu haldaja (ME EKME) vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel müügileping puudus. Korteriomaniku kohustus korterile kulutatud kütte eest ei tulenenud lepingust vaid seadusest (AÕS § 26, KOS § 13). TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hagetav nõue (seisuga 02.07.2007. a 18 078,89) ei ole aegunud.
5.Hageja märkis, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine võlgniku poolt ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja lg 2).
6.Lisaks sellele pole kostja oma väiteid selle kohta, et pole oma kohustusi tahtlikult rikkunud, tõendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on aegunud.
8.Kohus tuvastas, et S. Z. ja D. K. sõlmisid 05.03.2001. a korteri ostu-müügilepingu, mille järgi S. Z. müüs korteri (vallasasjana) xxx D. K. Lepingu kohaselt müüja kinnitas, et ta omab võlgnevusi kommunaalmaksete osas ning kohustub need tasuma ise (lepingu punkt 5.1.3; tl 6). Kinnistusraamatu andmete järgi kanti xxx korteriomandina kinnistusraamatusse (esmakinnistamine) 31.05.2005. a. Kinnistusraamatu II jakku kanti omanikuna D. S. 1⁄2 kaasomandist ja T. S. 1⁄2 kaasomandist 08.02.2005. a kinnistamisavalduse alusel (Viru Maakohtu Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx; tl 7).
9.Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kostjale kuulunud korteri xxx teenustasu arveldustest ajavahemikul 01. detsember 1993 kuni 30. oktoober 2002. a nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks 10 005,39 krooni (arvestatud märts 2001. a kuni aprill 2002. a (kaasa arvatud)), 31.10.2001. a on makstud 2 046 krooni. Viimane hageja poolt tasumiseks esitatud arve on dateeritud 2002. a aprill. Võlg 30.10.2002. a seisuga on 7 959,30 krooni (tl 9). Kliendile väljastatud arvete tõendist nähtub, et 07.05.2003. a seisuga oli võlasumma 18 078,89 krooni ning perioodil 07.11.2002 kuni 07.05.2003. a esitati tasumiseks seise arvet kogusummas 10 119,50 krooni, tasumisi ei toimunud ning viimane arve on dateeritud kuupäevaga 07.05.2003. a (tl 8).
Nõude kvalifikatsioon
10.TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.
11.Vastavalt VÕS RakS §- le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002. a, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
12.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemik on märts 2001 kuni mai 2003. a, seega osa võlast langeb perioodi, mis eelneb 01.07.2002. a ning osa võlast on hilisem.
13.Vastuseks hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.
14.Vastuseks hagejale TsÜS § 149 kohaldamise osas tuleb märkida, et hageja nõue kostja vastu ei tulene seadusest. Asjaolu, et hageja kohustus kütta kostjale kuulunud korterit tulenes hageja ja ME EKME vahel sõlmitud lepingust, ei muuda hageja võimaliku nõuet korteriomaniku (endise omaniku) vastu seadusest tulenevaks nõudeks.
15.Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001. a jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Lisaks sellele oli korter Kadri 3-10 vaidlusalasel perioodil vallasasi (vt
KOS §§ 1-5)
Aegumine
16.Kostja märgib oma vastuses, et hageja nõue on aegunud.
17.Vastavalt VÕS RakS § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust.
18.Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 tulenev aegumistähtaeg on lühem varasemast aegumistähtajast (alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg kümme aastat).
19.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud seisuga 07. mai 2003. a. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisest järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust.
20.Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. a tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid.
21.Eeltoodu alustel on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
22.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja taotlust oma menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.