2-07-41053/2 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-07-41053 jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tuleb tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Menetluse käik 04.10.2007.a esitas xxx kohtule xxx vastu võlgnevuse 1 160,90 krooni nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud. 13.11.2007.a esitas kostja hagile vastuse, milles aktsepteerib oma kohustust xxx ees. 06.03.2008.a kohtuistungile jättis kostja ilmumata. Kutse sai kostja isiklikult kätte 19.02.2008.a. Kostja kohut mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 26.02.2008.a esitas kostja kohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks. 27.02.2008.a saatis kohus kostjale selgitava kirja kohtualluvuse ja kirjalikus menetluses menetlemise võimaluste kohta. Kirja sai kostja kätte isiklikult 29.02.2008. Kostja kirjale vastanud ei ole. 06.03.2008.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ja palus teha asjas tagaseljaotsus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus pole tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 08.10.1997 sõlmitud liitumislepingust. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Vastavalt TsK §-dele 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.