Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Peale lepingu ülesütlemist ei ole võlgnik teinud ühtki makset.Võlg hagejale on kokku 48 567,19 krooni, sellest tagastamata krediit 29 766,24, intressivõlg 5426,70 krooni, viivis 6521, leppetrahv 5953,25 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ja 108 lg. 1, 113 lg. 1, 158 lg. 1, 402, 415 lg. 1 ja 416 ja TsMS § 133lg. 1 ja 2, 139 lg. 2 p. 1, 367, 461 lg. 4 taotleb hageja võlgnevuse 48 567,19 krooni väljamõistmist kostjalt . Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest kuni krediidisumma täieliku tasumiseni ja protsendina tasumata intressilt kuni intressi tasumiseni.. Hageja taotleb kohtult ka menetluskulude jaotuse kinnitamist.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13. 02. 2008.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 08. 01. 2007 sõlminud tarbijakrediidi lepingu /t.l. 6/, mille kohaselt hageja andis kostjale krediiti 30 000 krooni intressiga 28, 74% aastas. Kokku pidi kostja hagejale tasuma 33 940, 69 krooni. Lepingut sõlmides võttis kostja endale kohustuse juhinduda Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimustest(edaspidi üldtingimused). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on jätnud tagastamata krediidisumma 29 766,24 krooni, mistõttu hageja taotlus võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Intressivõlg hagi esitamise aja seisuga on 5426,70 krooni. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

lk 3 VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võlg viivisena hagi esitamise aja seisuga on 6521 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Lisaks põhinõudele on hageja taotlenud viivise väljamõistmist protsendina tasumata intressidelt kuni intressivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg. 6 järgi viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sellest tulenevalt jätab kohus selle nõude rahuldamata kui õiguslikult põhjendamatu. Üldtingimuste p. 6.3 järgi on kostja võtnud endale kohustuse tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel tasuda leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkel tagastamata krediidisummalt. Kuna lepingu ülesütlemise aja seisuga tagastamata krediidisumma oli 29 766,24 krooni, on leppetrahv sellelt 5953,25 krooni. Leppetrahvi väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Üldtingimuste p. 9.3 järgi on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Hageja kulud seoses võla sissenõudmisega summas 900 krooni kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.