Tsiviilasi nr.2-06-3021
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
26.märts 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-3021
Tsiviilasi
OÜ X hagi S. H. vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse, summas 5 905 krooni, väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Hageja avaldus hagist loobumiseks ning taotlus asja menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x )
esindajad
Hageja lepinguline esindaja : A P Kostja : S. H. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) Kostja lepinguline esindaja (riigi kulul) : adv. O P
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.2, §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus OÜ X hagis S. H. vastu 5 905 krooni väljamõistmise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Tagastada OÜ-le X (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxx, Hansapank) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (10.02.2006.a., maksekorraldus nr.103 ja 24.09.2007.a., maksekorraldus nr.1052) riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis (125) krooni (märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-06-3021“). Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda.
Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 14.02.2006.a. laekus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles OÜ X nõuab S. H. ostu-müügilepingu järgselt kauba eest võlguoleva summa, viivise ja leppetrahvi, kogusummas 5 098 krooni, tasumist /tl.1-3/. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.09.2007.a. määrusega lõpetati kostja poolt esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus ning otsustati jätkata asja menetlemist hagimenetluses /tl.34-35/. 28.09.2007.a. laekus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavaldus milles OÜ X nõuab S. H. ostu-müügilepingu järgselt kauba eest võlguoleva summa, viivise ja leppetrahvi, kogusummas 5 905 krooni, tasumist /tl.42-43/. Eelmenetluses ning 22.01.2008.a. korraldatud eelistungil vaidles kostja hagile vastu, kinnitades, et ta pole vaidlusalust lepingut sõlminud ega hagejalt mingitki kaupa saanud; kostja tervislik ja vaimne seisund ei võimalda kostjal iseseisvalt sooritada tsiviilõiguslikke tehinguid ega allkirjastada lepinguid. Kohus selgitas eelistungil vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning väite tõendamiskohustusega seonduvaid protsessinorme /tl.57,63-64/. Hageja taotlus 24.03.2008.a. on kohtule laekunud hageja põhikirjajärgse esindaja (juhatuse liige A.V) avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Taotluse motiivide kohaselt on eeldatavate tõendamis- ja muud menetluskulude suure mahu ning protsessi perspektiivsuse vähese tõenäosuse tõttu hageja kaotanud huvi vaidluse kohtuliku menetluse jätkamiseks. Seoses hagist loobumisega palub hageja esindaja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, see on 125 krooni. Kostja seisukoht hageja taotluse osas Kostja ja tema lepinguline esindaja (riigi kulul) toetavad taotluse rahuldamist. Samuti kinnitavad kostja ja tema esindaja, et kostja ei soovi esitada hageja vastu menetluskulude nõuet.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluse lõpetamine
Hageja esindaja on kinnitanud hagejal menetlushuvi jätkamise puudumist eeldatavate tõendamis- ja muud menetluskulude suure mahu ning protsessi perspektiivsuse vähese tõenäosuse tõttu. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal õigusvaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. „Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja esindaja on kohtule kinnitanud hageja soovi hagist loobuda ning enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni /tl.4,50/. Seega tuleb hagejale tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni. Kostja ja tema lepinguline esindaja (riigi kulul) on kohtule kinnitanud, et kostja ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Seega jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud kulutuse kandnud poole enda kanda.
A.Kaldma kohtunik 26.03.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.