AS Kohtla-Järve Soojus esitas 10. mail 2007. a kohtusse hagi kostja S. V. vastu teenustasu 1 014,09 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.02.2007. a hageja arvelt alusetult säästnud 1 014,09 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 1 014,09 krooni ning menetluskulud, sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13, õigeaegselt täitmata. Hageja viitab ka kuni 30.06.2002. a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja alates 01.07.2002. a kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile ning märkis vastuses, et oli korteri xxx omanik ajavahemikul 19.12.2000. a kuni 16.02.2001.a, vastavalt 19.12.2001.a korteri ostumüügilepingule ja 16.02.2001. a kokkuleppele korteri ostu-müügilepingu lõpetamiseks. Hageja leiab ekslikult, et kostja oli korteriomanik jaanuarist 2001 kuni aprillini 2001. a. Seega võib kostja olla vastutav kütmise eest tasumisel jaanuaris 2001. a ja poole veebruarikuu eest 2001. a (461,91 krooni). Kostja ei ole saanud hagejalt jaanuarist 2001. a kuni juunini 2007. a ühtegi arvet ega võlateatist. Ühtlasi avaldab kostja, et hagi on aegunud.
HAGEJA SEISUKOHAD
3.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele hagiavalduse täpsustuse (tl 31-36).
4.Hageja märkis, et kostja võlgnevus tekkis 2001. a jaanuarist kuni märtsini, s.o. sel ajal kui kostja oli xxx korteri omanik.
5.Hagejal tekkis kohustus kütta elamut Põhja allee 14 hageja ja elamu haldaja (AS Elamu) vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel müügileping puudus. Korteriomaniku kohustus korterile kulutatud kütte eest ei tulenenud lepingust vaid seadusest (AÕS § 26, KOS § 13). TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hagetav nõue (seisuga 18.09.2007. a 1 014,09 krooni) ei ole aegunud.
6.Hageja märkis, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine võlgniku poolt ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja lg 2; tl 42).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on aegunud.
8.Kohus tuvastas, et V. V. ja S. V. sõlmisid 19.12.2000. a korteri ostu-müügilepingu, mille järgi V.V. müüs korteri (vallasasjana) xxx S. V. Lepingu kohaselt antakse otsene valdus üle võtmete üleandmisega 23.12.2000. a (lepingu punkt 6.2; tl 21-24). 16.02.2001. a sõlmisid V.V. ja S. V. kokkuleppe korteri ostu-müügilepingu lõpetamiseks, kokkuleppe sõlmimise hetkest läks omandiõigus korterile xxx tagasi V. V. (tl 25-26). Kinnistusraamatusse korteriomandit asukohaga xxx kantud ei ole (E-kinnistusraamatu andmebaas).
9.Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kostjale kuulunud korteri xxx teenustasu arveldustest ajavahemikul 01. detsember 1993 kuni 30. oktoober 2002. a nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks 1 144,77 krooni (arvestatud jaanuar 2001. a kuni aprill 2001. a (kaasa arvatud)), sel perioodil tasumisi pole toimunud, 24.05.2001. a on teostatud arve korrigeerimine – (miinus) 130,68 krooni. Viimane hageja poolt tasumiseks esitatud arve on dateeritud 2001. a aprill (tl 8). Hageja seisukoha järgi tekkis kostja võlgnevus perioodil 2001. a jaanuar kuni 2001. a märts (kolm kuud, tl 31).
Nõude kvalifikatsioon
10.TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.
11.Vastavalt VÕS RakS §- le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002. a, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
12.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemik on jaanuar 2001 kuni märts 2001. a, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002. a.
13.Vastuseks hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.
14.Vastuseks hagejale TsÜS § 149 kohaldamise osas tuleb märkida, et hageja nõue kostja vastu ei tulene seadusest. Asjaolu, et hageja kohustus kütta kostjale kuulunud korterit tulenes
hageja ja AS Elamu vahel sõlmitud lepingust, ei muuda hageja võimaliku nõuet korteriomaniku (endise omaniku) vastu seadusest tulenevaks nõudeks.
15.Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001. a jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Lisaks sellele oli korter Põhja allee 14-2 vaidlusalasel perioodil vallasasi (vt KOS §§ 1-5)
Aegumine
16.Kostja märgib oma vastuses, et hageja nõue on aegunud.
17.Vastavalt VÕS RakS § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust.
18.Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 tulenev aegumistähtaeg on lühem varasemast aegumistähtajast (alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg kümme aastat).
19.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud seisuga 30. oktoober 2002. a. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisest järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust.
20.Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. a tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise
vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid.
21.Eeltoodu alustel on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
22.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja taotlust oma menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.