Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista .Hagihinna suurus on tõendamata.Kostjate poolt liisingumaksete tasumiseks üle kantud summast on mahaarvestatud tõendamata viivis, trahv ja kindlustusmaksed.Hageja ei ole põhjendanud,miks tuli maksta 19.11.2001 a. toimunud avarii tagajärjel sõidukõlbmatuks muutunud sõiduki eest kindlustusmakseid veel 14.08.2002 a. summas 1854.12 krooni.Tõendamata on vara võõrandamisega seotud kulud.Hageja nõue kostjate vastu on tõendamata ja TsK § 211 p2 tulenevalt käendajate vastu aegunud,mistõttu paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil,tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja palub kostjatelt kui käendajatelt solidaarselt välja mõista hageja ja E OÜ vahelisest kapitalirendilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud hageja täiendavad kulutused ja kostja tasumata liisingumaksed. Kostja on esitanud vastuväite hagi tõendamatuse ja 30.03.2005 a.käenduse lõppemise kohta. Vaidlust ei ole selles,et AS H ja E OÜ vahel oli 14.12.2000 a sõlmitud kapitalirendi leping nr 0013528L vara väljaostmise tähtajaga 30.12.2004 a. ega selles,et hageja on 14.12.2000 a. sõlminud käenduslepingud kostjatega.

Hageja ning kostjate KGi ja AVi vahel 14.12.2000 a. sõlmitud käenduslepingutest nr.0013528 KÄ nähtuvalt, kohustuvad kostjad tagama hageja ja OÜ E (rentnik) vahel 14.12.2000 a. sõlmitud liisinglepingust nr.0013528L tulenevate Rentniku kohustuste kohase ja täieliku täitmise.Lepingu kehtivuseks on kokku lepitud ,et käendusleping kehtib kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni Rentniku või Käendaja poolt.Selline lepinguline kokkulepe ei olnud TsK §-ga 211 keelatud.Seega käendajad on käenduslepingu tingimuste ja kehtivuse osas kokku leppinud,et käendus kehtib kuni hageja kõigi nõuete täitmiseni OÜ E või käendajate poolt. Kohus,tuginedes ka Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale tsiviilasjas nr.3-2-1-13703,leidis,et käenduslepingus kokkulepituga on pooled välistanud TsK § 211 p.2 ettenähtud võimaluse ,et käendus lõpeb juhul,kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ,ei esita hagi käendaja vastu. Seega,kostjate käendus hageja ja OÜ E liisingulepingust tuleneva tagamiseks,ei ole lõppenud. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (tlk 14) on hageja teavitanud OÜ-d E 04.07.2002 a. vaidlusaluse liisinglepingu ülesütlemisest ja ühepoolsest lõpetamisest alates 11.07.2002.a Kapitalirendi üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p.11.4 kohaselt peab rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vara liisingufirmale tagastama. Poolte seletuste kohaselt vara üleandmist- vastuvõtmist ega vigastuste fikseerimist aktiga ei vormistatud. Kostjad vaidlevad vastu hageja poolt nõutud vara tagastamise kuludele,kuna kostja tagastas ise auto hagejaga kokkulepitult Autoservisesse. Kohus loeb kostja Vanderfliti seletusega (tlk100) tõendatuks asjaolu,et kostja tagastas vigastatud sõiduki hagejaga kokkuleppel Autoservisesse,kus pooled pidid fikseerima vigastused ja remondi maksumuse.Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja arvates on kohtule esitatud sõiduki hindamise akt (tlk 15) märkusega ”remonti ei tee,auto ära tuua ja müüki” koostatud Balti Realiseerimiskeskuse poolt 28.08.2002 a. Nimetatud aktist nähtub,et auto on avariiline,kuid vigastusi ei ole kirjeldatud.Avariilise sõiduki maksumuseks on hinnatud 30 000 krooni. Kostja sõnul ei tea ta pärast sõiduki tagastamist hagejale sellest enam midagi,kostjatele sõidukit osta ei pakutud. Hageja tagastusteenuse osutamist ega tasu suurust ei ole tõendanud,on väitnud kohtuistungil,et vastavat dokumenti ei ole võimalik esitada .Tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludeks on hageja arvestanud 4271.19 krooni,millest 1271.19 krooni on arvestatud realiseerimistasuks.Kuna hageja ei ole tõendanud vara tagastusteenuse kasutamist ega sellega seonduvaid kulutusi ,tuleb nõue jätta rahuldamata. Kostja vaidleb vastu sõiduki jääkmaksumuse arvestusele.Liisinglepingu maksegraafiku kohaselt oli sõiduki väärtus kostjale üleandmise hetkel 116 101.69 krooni. Hageja 31.08.2006 a. teatisega (tlk 108) on tõendatud ,et kostja on tasunud makseid 95 368.17 krooni ulatuses.

Kostja leiab,et sõiduki jääkmaksumuse arvestus ei ole õige,ta on tasunud kogu summa põhiosa jäägi vähendamiseks.Hageja on vastavalt oma 29.03.2007 a. teatisele (tlk 132) arvestanud sellest põhiosa jäägi vähendamiseks 49 021.35 krooni,intressi 14 637.22 krooni ,lepingu tasu 2500 krooni,käibemaksu 11 908.60 krooni,viiviste katteks 4388.76 krooni,kindlustusvõlgnevuse katteks 9912.24 krooni ja trahvi lepingu rikkumise eest 3000 krooni. Üldtingimuste V ja VI peatükk sätestavad hageja õiguse ja võimaluse lepingus toodud kohustuste rikkumisel erinevates suurustes trahvide kohaldamise. Kuna kostja vaidleb vastu jääkväärtuse arvestusele,tulnuks hagejal esitada tõendeid viivise ja trahvi arvestamise aluste ja vastavate nõuete kostjale esitamise kohta. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud viivise suurust ja trahvinõuet ega nende esitamist kostjale,mistõttu leiab kohus,et väidetava trahvi ja viivise meelevaldne mahaarvestamine põhivõla katteks tasutud summast ,ei ole põhjendatud ja 7388.76 krooni tuleb arvestada tasutuks põhivõla jäägi vähendamiseks.Tõendatuks tuleb lugeda kostjate põhivõla jääk summas 59 691.58 krooni (116 101.69-49 021.35-4388.76-3000). Kohus leiab,et kostjalt laekunud summast 9912.24 krooni arvestamine hageja poolt tasutud kindlustusmaksete võlgnevuse katteks on põhjendatud.Samuti on põhjendatud hageja kindlustusmakse nõue summas 1854.12 krooni,kuna kostjal tuli tasuda kindlustusmakseid kuni liisinglepingu lõppemiseni. Kapitalirendilepingu lisa p.9.3.4 kohaselt kindlustusmakse mittenõuetekohasel tasumisel või tasumata jätmisel on liisingfirmal õigus tasuda kindlustusmakse Rentniku eest ning kustutada Rentniku tasumata kindlustusmakse võlnevus Rentniku poolt Liisingfirma arvelduskontole tasutavate Lepingust tulenevate maksete arvelt. Vara müügiakti (märkusega ”remonti ei tee”) nr.0013528L (tlk 16) kohaselt anti vara müüki 02.09.2002 a.ning müüdi 19.09.2002 a.maksumusega 30 000 krooni. Vara müügilepingu nr.0013528L (tlk 17) kohaselt on sama sõiduk müüdud ka 21.04.2003 a Balti Realiseerimiskeskusele hinnaga 30 000 krooni.Hageja on taotlenud nimetatud müügilepingu tõendina tähelepanuta jätmist ,kuid kohtuistungil kinnitas,et septembris 2002 autot ei müüdudki vaid müüdi hoopis 21.04.2003 a. Balti Realiseerimiskeskusele. Kohus leiab,et kuna vara väidetavat müüki tõendavad müügiaktid on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ,tuleb nad jätta tähelepanuta. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus,et hageja ei ole tõendanud vara müüki ega müügiteenuse osutamist 1271.19 krooni ulatuses. VÕS § 367 lg.1 sätestab,et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud ,mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega ,eelkõige liisingueseme ostuhinna ja finantseerimise kulud selles ulatuses,milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulusid ei ole hageja tõendanud. VÕS § 367 lg.3 kohaselt,kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse,tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja on 28.08.2002 a. hinnanud avariilise sõiduki maksumuseks 30 000 krooni.Kostjad avariilise sõiduki maksumust ei ole vaidlustanud. Hageja nõue liisinglepingust tulenevate mai ja juunikuu 2002 a.eest tasumata maksete osas 5880.57 krooni ulatuses ,on põhjendatud ja kuulub kostjatelt väljamõistmisele.

Liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulusid ei ole hageja tõendanud. VÕS § 142 lg.1 sätestab,et käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg.1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral pöhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk 59 691.58 krooni ,debitoorne võlgnevus 5880.57 krooni ja kindlustusmakse võlgnevus 1854.12 krooni,kokku 67 426.27 krooni,millest on maha arvestatud sõiduki väärtus selle tagastamisel 30 000 krooni ulatuses. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 37 426.27 krooni. TsMS § 163 lg.1 lähtuvalt tuleb menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlsksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.