Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

29.01.2008. a esitas xxx AS hagi xxx ́i vastu 109 761.09 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.06.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0700795/27st, alusel andis hageja kostjale 79 610.40 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 29,18% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, saatis hageja talle meeldetuletuse võla tasumiseks. Kuna kostja sellele ei reageerinud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja palub kostjalt välja mõista:

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulud, samuti alates 29.01.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,18% tagastamata krediidisummalt aastas ja alates otsuse tegemise päevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 29,18% viivis tagastamata intressi summalt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 78 346.66 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 9 255.16 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 5 689.94 krooni ja leppetrahvi 15 669.33 krooni osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel. Võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 800 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 800 krooni ei ületa viivist 5 689.94 krooni. (Riigikohtu 19.12.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 p 14) Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 108 961.09 krooni ja jätab rahuldamata 800 krooni nõude. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 29,18% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt, kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Kuna kohtuotsusega välja mõistetud intressilt saab arvestada viivist TsMS § 461 lg 4 alusel kohtuotsuse täitmise käigus ilma selle kohta nõude esitamiseta, ei ole hagiavalduse p 3 esitatud nõue mõista kostjalt alates otsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni intressilt viivist õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmine ei võta hagejalt õigust nõuda ja kostjalt kohustust tasuda lahendi täitmise käigus otsusega väljamõistetud intressilt viivist lepingus sätestatud intressimääras, milleks on 29,18%. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 1 % ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.