2-05-20008/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

4.Muud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. märtsil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 18.03.2005.a. esitas I L tsiviilasjas nr 2-03-741 hagiavalduse täienduse A L korteriomandi ülalpidamisega seotud kulutuste väljamõistmiseks, mille kohus eraldas 15.11.2005.a. iseseisvaks menetluseks. Hagiavalduse (t.l.) kohaselt aja jooksul, mil hageja lahkus korterist, viibis kostja haiglas ning korteris aadressil xxx keegi ei elanud, kuid hageja maksab igakuiselt korteri eest vastavalt arvetele. Hageja arvates kõiki kohustusi peavad pooled koos kandma. Alates detsembrist 2003.a kuni märts 2005.a on hageja maksnud 8 748,45 krooni. Hageja arvamusel peab iga omanik oma vara ülalpidamise kulusid kandma ning kostjal on samuti korteriomandi ülalpidamise kohustused, kuna antud korteriomand on abikaasade ühisvara. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 ja 101 alusel palub hageja mõista kostjalt välja 50% korteri eest hageja poolt tasutud summast, s.o. 4 374,20 krooni ning kohtukulud. 27.12.2006.a suurendas I L hagi nõuet 10 230,60 kroonini (tlk 29). Kohtule esitatud avalduse kohaselt pooled elasid registreeritud abielus alates 1973.a. detsembrist. Abielu kestel pooled erastasid korteri aadressil xxx. Novembrist 2003.a. maksab hageja igakuiselt korteri eest vastavalt esitatud arvetele. 30.05.2006.a. on korter aadressil xxx jäänud hageja ainuomandisse. Hageja ei elanud korteris alates detsembrist 2003.a. Hageja maksis alates detsembrist 2003.a (novembri kuu eest) kuni maini 2006.a (kaasa arvatud) 17 901,20 krooni. Lisaks maamaksu 85 krooni ja 43 krooni, sanitaartehnilised tööd 901 krooni, gaasipliidi vahetamine 1531 krooni. Seega kokku 20 461,20 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 % hageja tasutud summast, s.o. 10230,60 krooni ja hageja kantud kohtukulud.

Tsiviilasi nr 2-05-20008 Kirjalikus vastuses hagile (t.l 54) kostja hagi ei tunnistanud. 30.11.2003.a ajas hageja A L korterist minema, vahetas välisukse võtmed. Kostja ei saanud oma vanuse tõttu hageja tegevusele vastu seista. Korterit A L kasutada ei saanud. Tsiviilasjas nr 2-03-741 27.08.2004.a toimunud kohtuistungil hageja kinnitas, et vahetas lukud, A korterivõtmeid ei anna. A l pakkus korduvalt hagejale kas korter maha müüa ja jagada raha pooleks või maksta talle välja 1⁄2 korteri maksumusest, või anda korter üürile, et mitte kahju kanda. 2003.a detsembrist ei ela hageja korteris, mida ta ise tunnistab. Hageja tekitas oma käitumisega kostjale kahju, mida kostja peab ise kandma. Kostja ei ole nõus sellega, et korteriarvetesse lülitatakse tasu külma, sooja vee, gaasi, kaabeltelevisiooni eest, sihtotstarbelised maksed korteriomanike ühisvarasse. Kostja ei ole nõus ka 2006.a maamaksuga. Hageja ei põhjendanud gaasipliidi vahetuse vajadust oktoobris 2005.a korteris, kus keegi ei elanud. Sanitaartehniliste tööde vajadus ja teostamise fakt xxx 901 krooni eest ei ole kinnitatud. Korteri hoolduskulude üldsumma on arvutatud valesti. Menetluse käik Hageja esitas 31.01.2008.a kviitungid korterimaksu ja maamaksu tasumisest ning korteriühistu õiendi maksude arvestamise kohta (tlk 72-78). 12.02.2008.a esitas kostja volitatud esindaja kirjaliku vastuse (tlk 84), mille kohaselt märkis hageja valesti korteri eest ajavahemikul 2003.a detsembrist 2006.a maini tasutud summa. Vastavalt korteriühistu väljavõttele märgitud ajavahemiku eest oli tasutud 17 280,12 krooni. 2003.a detsembrist 2004.a juulini kommunaalteenuste ja kaabeltelevisiooni eest on makstud 521,49 krooni. Kostjal ei olnud sissepääsu korterisse, ta ei kasutanud kommunaalteenuseid. Informatsiooni sellest, kes kasutas korterit, kostjal ei olnud. Korteri haldamist teostas hageja volitatud esindaja - tema tütar. Kui korterit ei kasutanud, ta sai teatada KÜ-le, et ei arvestataks makseid vee, gaasi eest, lülitaks välja TV. Summa 521,49 krooni tuleb eemaldada. Kaks korda arvestati lõplik summa 420,30 krooni, 01.08.05.a kviitungis ja 01.09.05.a kviitungis. Üks summa 420,30 krooni tuleb eemaldada. Põhjendamatult esitatud tasu: trepikoja metallukse eest summas 1070,95 krooni (sihtmakse 2004 juulist 2006 aprillini), selle uksest võti summas 110 krooni (01.05.05.a kviitung), gaasipliit summas 1531 krooni, WC kompakt summas 901 krooni. Korteri hinna tõus 2006.a jaanuaris võrreldes 2005.a veebruariga toimus mitte korteri seisukorra paranemise tõttu, vaid seoses olukorraga kinnisvara turul. Uks paigaldati aasta enne ühisvara jagamise kohta tehtud otsust (KÜ 04.02.2008.a tõend). Uksel puudub kasutustähtaeg. Eeldades, et see tähtaeg saab olla vähemalt 20 aastat, siis ühisomandi 1 aasta amortisatsioon võrdub 53,55 krooniga (1070,95 : 20). Ühe omaniku kohta tuleb 26,80 krooni (53,55 : 2). Trepikojaukse võtit kostjale ei antud. Gaasipliit oli ostetud hageja poolt 17.10.2005.a. Tõendit, et see on paigaldatud aadressil Võidu 14-45, ei ole. GEFEST pliitide kõikide mudelite kasutustähtaeg on 10 aastat (väljavõte passist). 7 kuud enne ühisvara jagamist oleks amortisatsioon võrdunud 89,30 krooni (1531 krooni : 120 kuud x 7 kuud), mis iga omaniku puhul moodustaks 44,65 krooni. WC pott paigaldati 2005.a detsembris, kasutustähtaeg puudub (AS J tõend). Kui kasutustähtaeg on 20 aastat, siis ühisomandi 6 kuu eest ühele omanikule tuleb 11,30 krooni (901: 240 kuud x 6 kuud : 2). Arvestus: 17280,12-521,49-420,30- 1070,95- 110- 1531 -901 - 12725,38 : 2 = 6362,69 krooni. 6362,69 - 26,80 + 11,30 = 6400,79 krooni. Kostja kinnitas, et ei tunnista hagi. Hageja omavoliliselt võttis kostjalt korteri valdamise ja kasutamise õiguse. Kostja oli sunnitud elama teises eluruumis ning kandma teise korteriga seotud kulud. Kuna I L ei lõpetanud kostja õiguste rikkumist, pakkus kostja suuliselt ja kirjalikult korterile ühisomandi lõpetamise variante: müüa selle maha ja jagada raha; jätta korter hagejale, kostjale maksta tema osa rahaliselt; anda korter üürile vältimaks kulud jne. Hageja keeldus nendest variantidest, otsustas, et hakkab ise korterit ülal pidama, millega võttis endale kõik kohustused. Vastavalt VÕS § 1042 hagejal ei ole õigust nõuda kulude hüvitamist, kuna A L ei rikastunud selle arvelt, kulud ei olnud tema jaoks 3(8)

1.Asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 13 lg 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista kostjalt kui korteri kaasomanikult 50 % kaasomandi kulutustest. Kohus on seisukohal, et kaasomanik on kohustatud kandma enda varaga seotud kulutusi sõltumata sellest, kes seda vara reaalselt valdas ja kasutas. Käesolevas asjas on esitanud hageja kui kaasomanik teise kaasomaniku kostja vastu nõude ning käesolevas asjas ei ole esitatud kostja poolt nõudeid hageja vastu. Seega kohus peab lähtuma esitatud hagipiiridest ja analüüsima esitatud tõendeid, kas nende järgi hageja nõue on subsumeeritav AÕS § 75 ja KOS § 13 alla või mitte. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud korteri aadressil xxx arveid ja ei elanud nimetatud korteris alates detsembrist 2003 (hageja maksis ka novembri eest) kuni maini 2006 (kaasa arvatud).

Tsiviilasi nr 2-05-20008 Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt pooled olid registreeritud abielus alates 1973.a detsembrist (t.l. 31) kuni 30.mai 2006, mil nad kohtuotsusega lahutati (t.l. 31 pöördel). Nimetatud korteriomand oli poolte ühisvaraks ja pärast abielusuhete lõppemist oli käsitletav poolte kaasomandina. 30.05.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-03-741 poolte abielu lahutati ja ühisvara jagati selliselt, et korteriomand aadressil xxx jäi I L omandusse. Varem poolte ühisvaraks olnud korter oli ühe abikaasa – I L nimel kantud ka kinnistusraamatusse (t.l. 32). Kostja ei ole nõus sellega, et tema peab kandma ka kulusid külma, sooja vee, gaasi, kaabeltelevisiooni ja sihtotstarbeliste maksete eest korteriomanike ühisvarasse. Samuti ei ole ta nõus 2005.a. ja 2006.a. maamaksu tasumisega. Lisaks leiab ta, et hageja ei ole põhjendanud gaasipliidi vahetamise vajadust 2005.a. oktoobris ja WC poti vahetamise, sanitaartehniliste tööde teostamise fakti Võidu 14-45 korteris 901 krooni eest. Samuti leiab ta, et korteri hoolduskulude üldsumma on arvutatud valesti. Kohus ei nõustu kostjaga tuginedes ülal viidatud AÕS § 75 lg-le 1 ja KOS § 13 lg-dele 1 ja 2 selles, et kostja ei pidanud kandma kulusid külma ja sooja vee, gaasi, maamaksu, kortermaja trepikoja ukse vahetuse eest ja korteriomandite valitsemisega seotud kulusid pärast abielusuhete lõppemist ja veel enne abielulahutust, sest kostja oli antud perioodil kaasomanik. Kohus lähtub seega esitatud hagipiiridest ja ei saa sealjuures arvestada kaasomanike vahelisi muid omavahelisi väidetavaid õigussuhteid, millede kohta ei ole kohtule nõuet esitatud ja seega vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oleks olnud selline kokkulepe, et kui kostja antud korteris ei ela, siis ei pea kostja ka teatud kulusid kandma. Seetõttu kohus peab lähtuma eelnimetud AÕS §-st 75 ja KOS § -st 13 ja selles osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, et kaasomanik peab nimetatud kulusid samuti kandma. Kohus on lisaks sellele veel seisukohal, et kaabeltelevisiooni kasutamise eest, mille eest esitas arveid korteriühistu, peab kaasomanikust kostja poole summast kandma. Vaidlust ei ole selles, et kumbi pool ei võtnud ette vajalikke samme kaabeltelevisiooni teenuse lõpetamiseks ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et neil omavahel oleks olnud kokkulepe, et kui kostja antud korteris ei ela, ei pea ta tasuma kaabeltelevisiooni eest. Kohus ei nõustu kostjaga selles (t.l. 69), et hageja ei ole tõendanud, et ta on korteri eest isiklikult tasunud. Kohus on seisukohal, et hageja ei peagi tõendama, et just tema on isiklikult need kulud kandnud, sest korteriühistu xxx väljavõtetest ja arveteatistest nähtub (t.l. 33 – 40), et need on adresseeritud I L. Hageja on esitanud kohtule ka arvete kviitungid, mille järgi on need arved tasutud kas hageja enda poolt või hageja tütre xxx poolt. Võlaõigusseaduse § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kohus on seisukohal, et kuna A L maksis ära hagejale adresseeritud arved, siis on tuvastatud, et A L täitis I L nimel viimase kohustused korterühistu ees. T.l. 73 – 77 on esitatud kviitungid, mis tõendavad arvete tasumist alljärgmiste maksekuupäevade ja summadega: 1) t.l. 73, selgituseks on maksete kviitungitel xxx KORTERIMAKS - 16.12.2003 620.94 krooni, 17.01.2004 608.40 krooni, 14.02.2004 727.30 krooni, 15.03.2004 735.60 krooni, 17.04.2004 503.80 krooni ja 18.05.2004 415.20 krooni (kokku 3611.24 krooni). 2) t.l. 73 pöördel, selgituseks on maksete kviitungitel xxx KORTERIMAKS – 19.06.2004 318.70 krooni, 16.07.2004 360.66 krooni, 17.08.2004 411.75 krooni, 18.09.2004 403.30 krooni, 17.10.2004 270.35 krooni ja 15.11.2004 415.65 krooni (kokku 2180.41 krooni) 3) t.l. 74, selgituseks on maksete kviitungitel xxx KORTERIMAKS – 16.12.2004 623 krooni, 16.01.2005 712 krooni, 15.02.2005 700.80 krooni ja 15.03.2005 921 krooni (kokku 2956.80) 4) t.l. 74 pöördel 5(8)

2.30. mai 2006 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-03-741 lahutati A L ja I L abielu ja jagati poolte abielu kestel soetatud ühisvara selliselt, et korteriomand xxx jäi I L. Kohtuotsuse kohaselt poolte vahel ei olnud vaidlust, et nende abielusuhted lõppesid 29. novembril 2003.a. T.l. 73 on maksekviitung xxx korterikulude kohta 16.12.2003.a. 620.94 krooni. Hageja on oma hagiavalduse täienduses märkinud (t.l. 29), et tema nõue on 17 901.20 krooni ja see moodustub sellest, et hageja on maksnud korteri eest alates detsembrist 2003 (novembri eest) kuni maini 2006 (kaasa arvatud) – 17901.20 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 2 2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. PKS § 17 lg 5 kohaselt kui käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kohus on seisukohal, tuginedes PKS § 18 lg 2, § 19 lg 3 ja § 17 lg 5, et abielusuhete kestel ei saa ühisvara omanikest abikaasasid veel vaadelda kaasomanikena, kes peavad vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kandma nö üksi- s.t. eraldi teisest abikaasast vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et abielu ajal kantakse kulusid kokkuleppel ja tuleb eeldada, et abikaasa, kes on kulusid kandnud, peabki neid kandma, kuna pooled on toiminud nii abielusuhete ajal. Poolte vahel ei olnud abieluvaralepingut. Kohus jagas poolte ühisvaraks olnud korteriomandi ära abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted lõppesid 29.11.2003.a., ühisvara jagati kohtuotsusega 30.05.2006.a. Kuna abielusuhted, s.h. kooselu ja ühine majapidamine, olid vara kohtuotsusega jagamise ajaks lõppenud, siis ei saa eeldada, et pärast abielusuhete lõppemist pooled jätkavad ühiselt kulutuste kandmist endist viisi, kuulub ajavahemikule 29.11.2003.a. kuni 30.05.2006.a. kohaldamisele kaasomandi sätted.

3.T.l. 77 on toodud samuti kviitung orderile nr 1505, mis on väljastatud 17.10.2005 ja selle järgi on gaasipliidi tasumiseks nõutav summa 1531 krooni. Hageja nõuab sellest poole väljamaksmist kostja poolt. Samal toimiku lehel on ära toodud ka 01.12.2005 arve-müügitšekk WC poti, vooliku ja nippeli tasumise kohta kokku summas 901 krooni. Ka nimetatud summa väljamaksmist nõuab hageja 1⁄2 osas kostjalt. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et nimetatud gaasipliit ja WC on korteri lahutamatud osad, nii on ka expressis verbis väitnud hageja esindaja 05.03.2008 kohtuistungil. 30. mai 2006 Viru Maakohtu otsusega nr 2-03-741 lahutati A L ja I L abielu ja jagati poolte ühisvara selliselt, et korteriomand xxx jäi I L. Kohtuotsuse kohaselt poolte vahel ei olnud vaidlust, et nende abielusuhted lõppesid 29. novembril 2003.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 2 2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. 15.11.2005 esitas hageja kohtusse hagi ka kommunaalkulude ja maamaksu väljamõistmiseks ja 27.12.2006 täiendas hageja oma hagiavaldust kommunaalkulude osas ja samuti lisas sinna juurde nõude eelnimetatud gaasipliidi ja WC potiga seoses. Seega kohus ei saa eelnimetatud gaasipliidi ja WC potiga seoses olevat nõuet rahuldada, sest korteri osas oli 27.12.2006 hagi suurendamise ajaks sama hagi ese juba 30.05.2006.a. Viru Maakohtu otsusega äramenetletud ja otsus jõustunud. Seega kohus jätab selles osas hageja nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja tasus hagi esitamisel hagisummalt 4372,20 krooni riigilõivu 420 krooni (t.l.4). Hageja suurendas haginõuet 10230,60 kroonini, taotledes riigilt menetlusabi. Hageja oli riigilõivu tasumisest osaliselt vabastatud 09.04.2007 kohtumäärusega (t.l. 46-48). Hagejat kohustati tasuma riigilõivu 80 krooni, mida hageja ka tegi (t.l. 50). Kokku hagihinnalt 10230,60 krooni riigilõiv on 1000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Tsiviilasi nr 2-05-20008 Kohus kohaldab menetluskulude väljamõistmisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 3. lauset ja lg 2 ning § 64 lg 1. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 27.12.2006 hagiavalduse täienduste kohaselt on hageja nõue kostja vastu 10 230.60 krooni (t.l. 29) ja lõppkokkuvõttes kohus rahuldas aga hagi summas 8294.13 krooni. Osas, milles hageja loobus hagist (10 230.60-420.30/2=10 020.45) riigilõivu summa suurust ei mõjuta. Kohus lähtub riigilõivu väljamõistmisel 09.04.2007 kohtunikuabi määrusest, millega osaliselt vabastati hageja riigilõivu tasumisest (t.l. 46-48), millega oli hageja vabastatud riigilõivu summas 500 krooni tasumisest. Hagi hinnalt 10 020.45 krooni riigilõiv on 1000 krooni, siis 8294.13 kroonilt on riigilõiv 827.72 krooni. Hagi jäi rahuldamata 1726.32 krooni osas ja selle riigilõiv on 172.30 krooni, antud summa jääb hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 327.70 krooni (500-172.30) hageja poolt tasutud riigilõivu katteks. Samuti vastavalt kohtumäärusele peab kostja lisaks sellele hüvitama veel 500 krooni, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Seega kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 827.70 krooni (500+327.70). Muud kohtukulud jätab kohus TsMS § 60 lg 1 alusel poolte endi kanda.