lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-51902/3

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 25.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-51902/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-51902

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2008 Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-51902

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu nõudes

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg

2 995 krooni

hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (RK 80206477, asukoht: Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn); hageja volitatud esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid (Lindorff Eesti AS, asukoht: Rävala pst 5, 10143 Tallinn); kostja X

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu.
2.Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks: a. kahjuhüvitis 2 995.00 krooni (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend viis krooni) b. seisuga 11.12.2007 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 584.50 krooni (viissada kaheksakümmend neli krooni ja viiskümmend senti); c. tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 12.detsembrist 2007.a. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

12.detsembril 2007 esitas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond Tartu Maakohtule hagi X vastu põhinõudes 2 995 krooni. Hagiavalduse kohaselt toimus 20.12.1999.a. Tallinnas, AS Statoil Kristiine tankla juures Endla tänaval liiklusõnnetus, milles sai kannatada AS Statoil’le kuuluv valgureklaam. Haldusõigusrikkumise protokolli kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju valgusreklaami vigastamisega, mille tõttu oli vaja paigaldada uus valgusreklaam, oli hageja käsitluskuludega kokku 2 995 krooni. Õnnetuse hetkel puudus kahju tekitanud autol liikluskindlustuse leping. Tulenevalt eeltoodust hüvitas hageja õnnetusega tekkinud liikluskahju. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel tekkis MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) tagasinõude õigus kostja vastu, millest tulenevalt esitas hageja kostjale 23.05.2001.a. kostjale regressinõude, milles palus kostjal tasuda hagejale seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku summas 2 995 krooni. Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi sõlmida. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., s.o enne VÕSRakS jõustumist, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaksmääratud teistsugust protsendimäära. LKS § 68 lg 5 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 38 lg 2 p 4 ja 5 alusel, kui õnnetuse põhjustanud sõidukil puudus kindlustus ja isik lahkus sündmuskohalt. Liikluskindlustuse seadusega lõpetati Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui Vabariigi Valitsuse poolt liikluskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik ning asutati Eesti Liikluskindlustuse Fond kui mittetulundusühing, millele läksid üle esimese õigused ja kohustused. Hageja palus kostjale 23.05.2001.a. saadetud regressinõudega kostjal teostada tagasimakse hiljemalt 05.05.2001.a. Kostja antud nõuet täitnud ei ole. Seisuga 06.12.2007.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 584,50 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 vastavalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis summas 2 995 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 584,59 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 12.12.2007.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi 17.12.2007.a. kohtumäärusega kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohtu teade toimetati kätte kostjale 01.02.2008.a. isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., s.o enne VÕSRakS jõustumist, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaksmääratud teistsugust protsendimäära. LKS § 68 lg 5 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 38 lg 2 p 4 ja 5 alusel, kui õnnetuse põhjustanud sõidukil puudus kindlustus ja isik lahkus sündmuskohalt. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu 2 995 krooni nõudes ning seisuga 11.12.2007 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 584.50 krooni nõudes ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 12.detsembrist 2007.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja