ASH hagi OÜ L , IK ja NKvastu 316 268,38 krooni nõudes Hageja: ASH(registrikood xxx, asukoht xxx); lepinguline esindaja Anett Suuder Kostja 1: OÜ L (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige IK; Kostja 2: IK(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja 3: NK(isikukood xxx elukoht xxx)
Hagi vaadatud läbi kohtuistungil Kohtuistungil osalesid
Kostja 3 lepinguline esindaja Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, xxx) 21.veebruar 2008 Hageja esindaja A. Suuder, kostja 3 esindaja J. Lehter.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja OÜ-lt L (registrikood xxx) ASH kasuks krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus summas 20 301,32 krooni (kakskümmend tuhat kolmsada üks krooni ja 32 senti).
3.Mõista välja OÜ-lt L ASH kasuks krediitkaardi lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis 0,2 % põhinõudest (14 915,68 krooni) päevas alates 02.07.2008 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista OÜ-lt L (registrikood xxx), IK’ilt (isikukood xxx) ja NK’lt (isikukood xxx) solidaarselt välja ASH kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus 231 646,02 krooni (kakssada kolmkümmend üks tuhat kuussada nelikümmend kuus krooni ja 02 senti), kuid IKilt ja NK’lt koos viivistega kokku kummaltki mitte rohkem kui 220 000 (kakssada kakskümmend tuhat) krooni.
5.Mõista OÜ-lt L , IK’ilt ja NK’lt ASHkasuks solidaarselt välja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis 0,15 % põhinõudest (178 628,18 krooni) päevas alates 02.07.2007 kuni põhinõude täitmiseni, kuid IKilt ja NKlt kummaltki koos kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud põhivõlaga kokku mitte rohkem kui 220 000 (kakssada kakskümmend tuhat) krooni.
6.Mõista välja IKilt (isikukood xxx) ASH kasuks krediitkaardi lepingust ja väikelaenu lepingust tulenev võlgnevus kokku 64 321, 04 krooni (kuuskümmend neli tuhat kolmsada kakskümmend üks krooni ja 04 senti).
7.Mõista välja IKilt (isikukood xxx) ASH kasuks krediitkaardi lepingust ja väikelaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis protsendina põhinõudest (56 702,25 krooni) päevas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 02.07.2007 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Menetluskulud jätta kostjate kanda ja jaotada menetluskulud kostjate vahel proportsionaalselt järgmiselt: - 30 % menetluskuludest jätta OÜ L kanda, - 20 % menetluskuludest jätta IKi kanda - 50 % menetluskuludest solidaarselt OÜ L , IKi ja NK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.02.07.2007 Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt sõlmisid hageja AS Hansapank ja kostja 1 OÜ L 14.05.2003.a. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxx, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale 1 krediidilimiiti summas 15 000 krooni krediitkaardi lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja 1 tasuma hagejale intressi 16 % aastas, tasudes kasutatud krediidilimiidi eest intressi 1 kord kuus maksepäeval, milleks oli 25. kuupäev. Kostja 1 tegi krediitkaardiga tehinguid 14 915,68 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja 1 maksepäeval intressi tasumata. 13.02.2007 hageja ütles krediitkaardi lepingu üles. Krediitkaardi lepingu p 5.6 järgi on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (hagi esitamise ajal 0,2 % päevas) alusel. Kostja 1 krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 20 301,32 krooni, sellest 14 915,68 krooni põhiosa võlgnevus, 1298,77 krooni intressivõlgnevus ja 4086,87 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised.
2.12.11.2004 sõlmisid hageja AS Hansapank ja kostja 2 IK käenduseta väikelaenu lepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale 2 laenu 45 000 krooni. Kostja 2 kohustus tasuma hagejale igakuiselt intressi väikelaenu lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära (18 %) alusel, kohustudes omama oma kontol tähtaegselt intressi tasumiseks piisavat summat. Samuti kohustus kostja 2 tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma
arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Vastavalt lepingule kostja 2 kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 25.kuupäeval lõpptähtajaga 25.07.2008.a. Kostja 2 ei tasunud väikelaenu lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, mistõttu hageja ütles kostjaga 2 sõlmitud väikelaenu lepingu üles 08.03.2007.a. Väikelaenu lepingu punkti 10. järgi kostja 2 on kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (seadusest tulenev viivis, hagi esitamise hetkel 0,29 % päevas) alusel. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja 2 hagejale väikelaenu lepingu järgi kokku 32 185,01 krooni, s.h. põhiosa võlgnevus 28 302,25 krooni, intresse 3204,89 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid 1146,49 krooni.
3.1.02.05.2005 hageja ja kostja 1 OÜ L sõlmisid laenulepingu nr xxx, mille alusel hageja andis kostjale 1 laenu summas 220 000 krooni. Kostja 1 kohustus hagejale tasuma igakuiselt intressi laenulepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära (14 % aastas) alusel, kohustudes omama oma arvelduskontol tähtaegselt intressi tasumiseks piisavat summat. Samuti kohustus kostja 1 tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja 1 kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 2. kuupäeval tagastamise lõpptähtajaga 02.05.2010.a.
3.2.02.05.2005 sõlmisid hageja ja kostja 2 laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxx, millega kostja 2 kohustus tagama hageja kõiki laenulepingust ja selle lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest) tulenevaid nõudeid kostja 1 vastu. Kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 220 000 krooni tasumise eest. Hageja ja kostja 2 leppisid käenduslepingu sõlmimisel kokku, et käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on laenulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Laenulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks kostja 1 kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik laenulepingu alusel võlgnetavad summad.
3.3.02.05.2005 sõlmisid hageja ja kostja 3 NK laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxx, millega kostja 3 kohustuse tagama hageja kõiki laenulepingust ja selle lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest) tulenevaid nõudeid kostja 1 vastu. Kostja 3 vastutab solidaarselt kostjaga 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 220 000 krooni tasumise eest. Hageja ja kostja 3 leppisid käenduslepingu sõlmimisel kokku, et käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on laenulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Laenulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks kostja 1 kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik laenulepingu alusel võlgnetavad summad. Kostja 1 jättis laenulepingust tulenevad maksed tasumata ning laenusumma tagastamata, mistõttu 13.02.2007 hageja ütles laenulepingu üles. Kostja 1 laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 231 646,02 krooni, sh põhiosa 178 628,18 krooni, intress 13 618,42 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 39 399,42 krooni.
4.22.07.2005 hageja ja kostja 2 IK sõlmisid vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostjale 2 krediidilimiiti summas 30 000 krooni krediitkaardi lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja 2 tasuma hagejale intressi vastavalt krediitkaardi lepingule ja hageja hinnakirjale 16 % aastas, kohustudes tasuma intressi kasutatud krediidilimiidi eest igakuuliselt maksepäeval, s.o. 25.kuupäeval.
Kostja 2 tegi krediitkaardiga tehinguid 28 400 krooni väärtuses. Kastutatud krediidilimiidilt jättis kostja 2 maksepäeval intressi tasumata, mistõttu 19.02.2007 ütles hageja krediitkaardi lepingu üles. Krediitkaardi lepingu kohaselt kostja on kohustatud tasuma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (seadusest tulenev viivis, hagi esitamise ajal 0,029 % päevas) alusel. Kostja 2 krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 32 136,03 krooni, millest põhiosa võlgnevus 28 400 krooni, intressivõlgnevus 2 650, 20 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 1085,83 krooni.
5.Hageja teavitas kostjaid lepingutest tulenevatest võlgnevustest, määras võlgnevuste tasumiseks erinevad tähtajad ja hoiatas kostjaid võlgnevuse tasumata jätmisel õiguskaitsevahendite rakendamise eest, kuid kostjad hageja saadetud kirjadele ei reageerinud ning võlgnevusi ei tasunud. Eeltoodu alusel hageja ütles lepingud üles, teatades sellest kostjatele, määrates laenulepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks tähtajad ning hoiatades kostjaid, et võlgnevuse tasumata jätmise korral pöördub hageja kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse.
6.Eeltoodu alusel hageja palub hagi rahuldada ja mõista välja: - OÜ-lt L välja krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus 20 301,32 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni krediitkaardi lepingus sätestatud määras 0,2 % päevas; - OÜ-lt L , IKilt ja NKlt välja laenulepingust tulenev võlgnevus 231 646,02 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni laenulepingus sätestatud määras 0,15 % päevas; - IKilt krediitkaardi lepingust ja väikelaenu lepingust tulenev võlgnevus kokku 64 321,04 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, mis hagi esitamise ajal oli 0,029 % päevas). Menetluskulud taotleb hageja jätta kostjate kanda ning määrata menetlusökonoomia eesmärgil kohtulahendis kindlaks ka menetluskulude rahaline jaotus.
7.10.01.2008 hageja, tulenevalt kostjate vastuväidetest, selgitas intresside arvestamise põhimõtet, mille kohaselt intressi maksab laenusaaja maksepäevale eelneva perioodi eest, mitte etteulatuvalt, mistõttu on põhjendatud arvestada intressi võlgnevust viimastest kostjate poolt tehtud sissemaksetest. Sissenõutavaks muutuvad intressid aga järgmisest lepingujärgsest maksepäevast. Samuti hageja täpsustas viivise arvestamise perioode, märkides, et vaatamata eksitusele kuupäevade märkimisel, on hagis näidatud viivise summad õiged ja arvestatud vastavalt lepingutele ja VÕS §-le 113.
KOSTJATE VASTUVÄITED
06.12.2007 kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista, leides, et hageja nõuded ei ole piisavalt selged ja põhjendatud. Kostjatele jäi arusaamatuks, mille alusel on hagiavalduses toodud nõudesummad arvutatud, kostjatel ei õnnestunud erinevaid arvutusmeetodeid kasutades tulemuseks saada hageja poolt nimetatud võlgnevuse summasid. Kostjad leiavad, et hageja on põhjendamatult arvestanud intressi alates viimasest teostatud maksest ning leiavad, et intressi tulnuks arvestada alates järgmisest maksepäevast. Hageja täiendavatele selgitustele intresside ja viiviste arvutamise kohta kostjad vastuväiteid ei esitanud. Samuti kostjad kirjalikus vastuses leidsid, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud ja kostjate 2 ja 3 poolt käendatud laenulepingu alusel nõutav viivise summa 39 399,42 krooni on ebamõistlikult suur, sest hagi esitamise seisuga nõutav koguvõlgnevus 231 646,02 krooni ületab esialgset
laenusummat 220 000 krooni. Kostjad peavad mõistlikuks viivise suuruseks 27 753,40 krooni, milline summa koos põhivõla ja intressi võlgnevusega ei ületaks laenusummat 220 000 krooni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
21.02.2008 kohtuistungile OÜ L esindaja ja IK ei ilmunud, kohtuistungist olid teadlikud, kohtusse ilmumist takistavate seaduslikest takistustest kohtule ei teatanud. 21.02.2008 saabus kohtule IKi allkirjaga teade, et IK võtab tagasi esindajale JL’ile antud volitused IKi ja OÜ L esindamiseks käesolevas tsiviilasjas alates 20.02.2008.a. Hageja taotlusel kohus lahendas asja sisuliselt kostjate OÜ L ja IKi osavõtuta. Jelena Lehter kohtuistungil teatas, et esindab üksnes kostjat 3 NKt. Kostja 3 kohtuistungil tunnistas käenduslepingust tulenevat hageja nõuet kostja 3 vastu, kuid leidis, et hageja soovitud viisil hagi rahuldamine kostja 3 vastu ei ole võimalik. Käenduslepingus on kostja 3 vastutus piiratud 220 000 krooniga, mistõttu kostja 3 on seisukohale, et temalt võib võlgnevuse välja mõista solidaarselt teiste kostjatega, kuid kokku mitte rohkem kui 220 000 krooni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosalised, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja on kostjate vastu esitanud järgmised nõuded: - kostja 1 vastu 14.05.2003 krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevuse 20 301,32 krooni ja alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast viiviste väljamõistmiseks; - solidaarne nõue kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 vastu 02.05.2005 laenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse 231 646,02 krooni ja alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast viiviste väljamõistmiseks; - kostja 2 vastu 12.11.2004 väikelaenu lepingust tuleneva võlgnevuse 32 185,01 krooni ja alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast viiviste väljamõistmiseks; - kostja 2 vastu 22.07.2005 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse 32 136,03 krooni ja alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast viiviste väljamõistmiseks.
3.Vaidlust ei ole selles, et kostjad 1 ja 2 rikkusid nendega sõlmitud krediitkaardi lepingutest ja laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja ütles lepingud ennetähtaegselt üles. Kostjad ei ole lepingute ülesütlemist vaidlustanud, põhivõlgnevuse jääki ega intresside võlgnevust ning sissenõutavaks muutunud viiviseid ei ole kostjad tasunud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjad 2 ja 3 vastutavad hagejaga sõlmitud käenduslepingute alusel kostja 1 02.05.2003.a. laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
4.Kostjad ei ole vaidlustanud erinevate lepingute järgseid põhivõlgnevuste summasid. Kostjad vaidlustasid kirjalikus vastuses hageja nõuet viiviste ja intresside arvutamise osas. Pärast hageja kirjalikke selgitusi kostjad 1 ja 2 täiendavaid vastuväiteid ei esitanud ning kostja 3 tunnistas tema vastu esitatud hageja nõuet käenduslepingus kokku lepitud piirsumma 220 000 krooni ulatuses.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
Vastavalt VÕS §-ile 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 kohaselt juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
6.VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Kohus leiab, et 02.05.2005 laenulepinguga ja käenduslepingutega ning Hansapanga väljavõttega lepingul sooritatud operatsioonide kohta on tõendatud hageja nõue kostjate 1, 2 ja 3 vastu kokku summas 231 646,02 krooni. Kostjad ei ole vaidlustanud põhivõlgnevuse suurust 178 628,18 krooni. Kostja vastuväited viiviste ja intresside arvestamise osas on kohtu hinnangul hageja poolt veenvalt ümber lükatud. Laenulepinguga kohustus kostja 1 tasuma hagejale intressi 14 % aastas ning maksetega viivitamise korral viivis 0,15 % päevas. Laenulepingu punktis 7 sätestatud intresside arvestamise korra kohaselt kohustus kostja 1 laenusaajana tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingujärgse intressimäära alusel. Pank võtab intressi maksete tähtpäevadel tasumisele kuuluva intressi arvelduskontolt maha (p 7.2.), laenusaaja kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat (p 7.3.) Hageja on õigesti arvestanud intresse viimase makse teostamisele järgnevast päevast 04.08.2006 kuni lepingu lõpetamiseni 13.02.2007.a. põhiosa jäägi järgi, kokku 13 618,42 krooni. Lepingu p 10.1. järgi oli juhul, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, hagejal õigus arvestada viiviseid puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Kohus leiab, et hageja on arvestanud põhjendatult ja vastavalt lepingule laenulepingu järgseid viiviseid perioodi 03.09.2006 – 01.07.2007 eest summas 39 399,42 krooni.
7.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 143 lg-st 2 tulenevalt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Vastavalt VÕS § -le 150 juhul, kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.
8.Hageja taotles 02.05.2005 laenulepingust tuleneva võlgnevuse kõigilt kolmelt kostjalt välja mõista solidaarselt täies ulatuses. Kohus leiab, et kostjad IK ja NK poolt 02.05.2005.a. sõlmitud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud, sest käenduslepingutes on määratud käendaja vastutuse piirsumma. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjad 2 ja 3 käendajatena vastutavad võlausaldaja ees põhivõlgnikuga solidaarselt käenduslepingus sätestatud piirsumma ulatuses, s.o. kumbki kuni 220 000 krooni ulatuses.
9.Tulenevalt VÕS § 401 lg-st 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 401 lg 3).Hagile lisatud 14.05.2004.a. hageja ja OÜ L vahl sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtuvalt võimaldas hageja kostjale 1 krediidilimiiti 15 000 krooni. Kostja 1 kohustus tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi 16 % aastas. Lepingu tingimuste p 5.3. järgi pank arvestab intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt ning debiteerib intressi arvelduskontolt üks kord kuus maksepäeval. Viimane intress kuulub tasumisele lepingu lõppemise päeval. Konto omanik on vastavalt lepingu tingimuste punktile
5.4.kohustatud hoolitsema, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Punktist 5.6. tuleneb konto omaniku kohustus maksta hagejale viivist vastavalt hinnakirjale, kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kaardiga tehtud toimingute summat või kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti. Lepingule lisatud hinnakirja kohaselt on juriidilisele isikule vaba tagasimaksega krediitkaardi viivise määraks 0,2 % päevas. Kostja 1 ei ole vaidlustanud hagiavalduses näidatud põhivõlgnevuse summat 14 915,68 krooni. Kostja vastuväited viiviste ja intresside arvestamise osas on kohtu hinnangul hageja poolt veenvalt ümber lükatud. Hageja on põhjendatult arvestanud võlgnevuselt intressi alates viimasest maksepäevast 25.07.2006 kuni lepingu lõpetamiseni 13.02.2006.a., kokku summas 1298,77 krooni. Samuti on põhjendatud viiviste nõue alates 14.02.2007 – 30.06.2007.a. summas 4086,87 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 1 OÜ-lt L krediitkaardi lepingu järgi võlgnevuse väljamõistmise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 12.11.2004 hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepinguga hageja andis kostjale 2 laenu 45 000 krooni. Kostja2 kohustus lepingu p 6 kohaselt laenusumma tagastama igakuiste annuiteetmaksetena. Laenusaaja kohustus tagama, et vastav summa on arvelduskontol tähtaegselt olemas. Lepingu p 2.5. ja 7 kohaselt kohustus kostja 2 tasuma intressi 18 % aastas. Kostja 2 kohustus omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat (p 7.3). Lepingu p 10 alusel on kostja 2 kohustatud tasuma viivist panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Pank arvestab viimasel juhul viiviste arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Kostja 2 ei ole vaidlustanud väikelaenu lepingust tulenevat põhivõlgnevust summas 28 302,25 krooni. Kostja vastuväited viiviste ja intresside arvestamise osas on kohtu hinnangul hageja poolt veenvalt ümber lükatud. Kuna kostja 2 rikkus lepingutingimusi ja ei tasunud makseid tähtaegselt, oli hageja õigustatud arvestama viiviseid viimasele teostatud maksele järgnevast päevast 26.08.2006 – 02.07.2007. Samuti on hageja
õigesti arvestanud intressi viimase makse teostamisele järgnevast päevast 26.08.2008 kuni lepingu lõpetamiseni 08.03.2007.a. Hageja on õigesti andnud kostjale 2 enne lepingu lõpetamist täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, ning lõpetas lepingu pärast seda, kui kostja 2 võlgnevust määratud tähtajaks ei tasunud.
11.Samuti on põhjendatud ja tõendatud 22.07.2005 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tulenev hageja nõue kostja 2 vastu summas kokku 32 136,03 krooni. Nimetatud lepinguga võimaldas hageja kostjale 2 krediitkaardiga tehingute tegemiseks krediidilimiiti 30 000 krooni. Kostja 2 kohustus vastavalt lepingule tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi 16 % aastas ning kaardi eest hinnakirjas toodud kuutasu. Pank debiteeris kostja 2 arvelduskontot iga kuu 25. päeval tasumisele kuuluva intressi ja kaardi kuutasu osas. Lepingu punkti 5.4. järgi pank arvestab intressi igapäevaliselt. Kostja 2 oli kohustatud hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol piisavalt vaba raha. Lepingu p 6.4 nägi ette panga õiguse arvestada viivist, kui limiidikontol ei ole lepingu lõppemise päeval kasutatud krediidilimiidi summat või kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti. Kostja ei ole vaidlustanud põhivõlgnevuse suurust 28 400 krooni. Kostja vastuväited viiviste ja intresside arvestamise osas on kohtu hinnangul hageja poolt veenvalt ümber lükatud. Kohus leiab, et hageja põhjendatult ja vastavalt lepingule arvestas intressi kostja 2 poolt teostatud viimasele maksele järgnevast päevast 07.08.2006 kuni lepingu lõpetamiseni 19.02.2007.a. summas 2650,20 krooni. Samuti on hageja vastavalt lepingule arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest 19.02.2007 kuni hagi esitamiseni 02.07.2007.a.summas 1085,83 krooni.
12.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et kohtult taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista erinevate lepingute järgi viivised protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. 02.05.2005 kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu järgsed viivised mõistab kohus välja kõikidelt kostjatelt solidaarselt arvestusega, et kostjatelt 2 ja 3 sissenõutav viivistesumma koos põhivõlgnevusega ei ületaks käenduslepingus sätestatud kostjate 2 ja 3 vastutuse piirmäära 200 000 krooni.
13.TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Hageja esitas ühes menetluses nõudeid eraldi kostjate 1 ja 2 vastu, kui ka solidaarselt kõikide kostjate vastu, mistõttu ei ole võimalik eristada konkreetseid menetluskulusid iga nõude kohta eraldi. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda iga kostja menetluses osalemise ulatusest, s.o. iga kostja vastu esitatud nõuete osakaalust hageja kogunõudesse selles tsiviilasjas. Kostja 1 vastu esitatud nõuded moodustavad kokku ca 77 % (77,12 %) kogu käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud nõuetest, s.h. sellest 70 % ulatuses jagab kostja 1 solidaarset vastutust kostjatega 2 ja 3. Üksnes kostja 2 vastu esitatud nõue moodustab kõikidest nõuetest ca 20 % (19,71 %). Kostja 3 vastu on esitatud ainult solidaarne nõue kostjatega 1 ja 2.
Eeltoodu alusel ja võttes arvesse solidaarnõude rahuldamise ulatust, kohus jätab 30 % menetluskuludest üksnes kostja 1 OÜ L kanda, 20 % menetluskuludest üksnes kostja 2 IKi kanda ning 50 % menetluskuludest solidaarselt kostja 1 OÜ L , kostja 2 IKi ja kostja 3 NK kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.