Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 25. märts 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-06-4305
Tsiviilasi
AS N E hagi A K vastu 1 811,85 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts N E xxx Hageja volitatud esindaja J N Kostja A K xxx Kostja volitatud esindaja A G
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
06. märts 2008.a. Hageja volitatud esindaja J N Kostja volitatud esindaja A G
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 26-27) kohaselt hageja ja kostja vahel on 08.03.2001.a sõlmitud elamu administratiiv-majandusliku hoolduse leping, asukohaga xxx kaasomandi eseme haldamiseks. Vastavalt lepingu punktile 3.10 ja 6.8 kohustus kostja 15 päeva jooksul pärast makseteatise saamist maksma kaasomandi haldamisega seotud kulud vastavalt lepingu lisale. Kostja on rikkunud eelnimetatud lepingu tingimusi ning 01.02.2006.a seisuga tema täishooldustasu võlgnevus moodustab vastavalt arvutus-teatisele 1 811,85 krooni. Juhindudes hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, võlaõigusseaduse § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 palub hageja mõista A K AS-i N E kasuks välja võlgnevuse summas 1 811,85 krooni ja tasutud riigilõivu summas 250 krooni. Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 45) hagi ei tunnista. Hagi on põhjendamatu. Kostja tasus kõik Elamu hoolduse lepingu punktides 3.10 ja 6.8 ettenähtud maksed (hooldustasu ja kommunaalmaksed teatiste järgi). Hageja pole selgitanud võla 1 811,85 krooni tekkimist ning ei ole hagiavalduses märkinud, mis tõenditega ta oma nõuet tõendab. Kostja jaoks on arusaamatu tõendis teenustasu arveldustest lahtri sisu. Kohtukulud tuleb välja mõista hagejalt. Hageja arvamus kostja vastusele Kirjalikus arvamuses (tlk 51) hageja seletab, et administratiiv-majandusliku hoolduse 08.03.2001.a lepingu punktis 3.2 on ära toodud kõik hageja poolt maja hooldusel teostatavad tööd. Kostja võlgnevus on kinnitatud väljavõttega isikukontost, milles on toodud võlgnevuse periood kuupäeva, kuu ja aastate lõikes. Kostja sai hagejalt iga kuu üürimaksu teatise, kuid kordagi pole ta hageja poole pöördunud selgituse saamiseks võlasumma kohta. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista võla summas 1 811,85 krooni ja hageja poolt kantud kohtukulud. Menetluse käik Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Maja aadressil xxx oli AS N E haldamisel nagu korteriomanike ühisus alates 01.10.2003.a kuni 01.10.2005.a. Maja teenindustasu moodustas 2,70 krooni m2. Ühepoolselt ilma maja elanike nõusolekuta AS N E ei saanud hooldustasu tõsta. Selle aja jooksul hinnad olid tõusnud. E hooldas maja kahjumiga. Kui majas moodustati korteriühistu, maja üldine võlg oli võrdselt jagatud kõikide korteriomanike vahel ning võlgnevuse summa kirjutatud remondi fondi kui „remondi kulud“. See summa on võlgnevus teenustasu eest. Need olid vajalikud kulutused. Väikese tariifi eest ei saanud osutada majas teenuseid, seetõttu oli lõpetatud E poolt teenindus. Summa 1 811,96 krooni on faktiline remondifond. Hageja nõuab raha sõlmitud lepingu alusel, kuid lepingus ei ole kirjas, et kahjumi võib jagada omanike vahel. Ei ole ka kokkulepet. Oli koostatud aastateks majanduskava, korteriomanikud oli sellega tutvunud. Teenustööd oli tehtud, maja hallati. Kostja esindaja esitas õiendi tulude ja kulude kohta elamu xxx haldamisest perioodil alates 01.01.2003 kuni 01.10.2005.a. Summa 24 709 krooni jagati ruutmeetriga ja korrutati ruutmeetriga korteris. Saadud võlgnevuse summa oli kirjutatud 10.2005.a arvestuskviitungis ja saadetud korteri omanikule. Vara läks üle korteriühistule 01.10.2005.a. Oktoobris AS N E ei teenindatud maja. See summa on tingimuslik, mille hageja arvestas, et kustutada terve maja võlgnevus. See summa oli märgitud teenustekuluna oktoobri kuus, kuid tegelikult oli hageja kahjum. Kostja tasus kõiki makseid. Tal polnud võlgnevust E eest. Kostja ei ole nõus tasuma
1 811,85 krooni, kuna septembris ei ole hageja osutanud teenuseid summas 2000 krooni. Palub jätta hagi rahuldamata ja mõista välja hagejalt kostja kohtukulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista kostjalt kui korteriomanikult elamu administratiiv-majandusliku hoolduse lepingu alusel, mis oli sõlmitud 2001.a korteriomaniku ja haldaja vahel (tlk 28-29). Leping on sõlmitud AS N E ja esialgse kostja N K vahel, kes suri 13.08.2003.a ja keda kohus 08.08.2007.a määrusega asendas kostjaga A K, kes on nimetatud korteri 3⁄4 mõttelise osa omanik. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Hageja poolt esitatud teatisest nähtub, et nõue on tekkinud ajavahemikul, mil AS N E oli korteriomanike ühisus NE valitseja. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et maja aadressil xxx oli AS N E haldamisel nagu korteriomanike ühisus alates 01.10.2003.a kuni 01.10.2005.a. Korteriomandi seaduse (KOS) § 8 kohaselt võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi valitsemist läbi korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt või korteriomanike ühisuse alusel. KOS § 20 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Seega valitseja nimetamisega xxx maja omanikud andsid maja valitsemise üle AS-le N E. Hageja ja kostja vahelisi suhteid ei reguleeri alates valitseja nimetamisest leping, vaid nende õigused ja kohustused tulenevad seadusest ja korteriomanike üldkoosoleku otsustest. Hageja aga esitas nõude AS N E ja korteriomaniku 08.03.2001.a vahel sõlmitud halduslepingu alusel, mis ei kehtinud võla tekkimise ajal. Hagejal puudub alus enne valitseja nimetamist sõlmitud halduslepingu alusel nõuda korteriühisuse valitsejana tegutsemise perioodil tekkinud väidetavat võlgnevust. See on kinnitamist leidnud ka Viru Ringkonnakohtu 10.03.2008.a otsuses nr 2-06-4363. Kohus leiab, et poolte vahel on tegemist võlasuhtega, kus hageja oli kohustatud täitma temale pandud elamu valitseja üleandeid vastavalt korteriomanike otsustele ja kostja kui üks korteriomanikest kohustub selle eest tasuma kokkulepitud tasu (hooldustasu). Valitseja õigused ja kohustused sätestab KOS § 21, mille lõike 1 p 1, 2 ja 4 kohaselt on valitseja kohustusteks muuhulgas ka korteriomandi otsuste elluviimine ja kodukorra täitmise eest hoolitsemine, kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalike abinõude rakendamine ja korteriomanike ühiste vahendite valitsemine. Oma ülesannete täitmiseks on hageja kui elamu valitseja peab koostama KOS § 22 lg 1 kohaselt igal aastal majanduskava, mis peab olema kinnitatud elamu korteriomanike üldkoosoleku otsustega. Korteriühisuse xxx korteriomanikud pole kinnitanud hooldustasu suurendamist, seega ei saanud valitsejana tegutsev AS N E hooldustasu tõsta. Hageja aga nõuab teenustasu võlgnevuse (hageja kahjumi) väljamõistmist korteriomanikult.
Kostja pole maksnud hooldustasu, kuna leiab, et see ei ole põhjendatud. Hageja tõendab oma nõuet 10.2005.a teatisega (tlk 23) ja tõendiga teenustasu arveldustest ajavahemikul 08.2005.a – 02.2006.a (tlk 30), millest nähtub, et seisuga 01.09.2005.a oli kostjal võlg 239,15 krooni. Septembris 2005.a arvestati remondifondiks 2247,90 krooni ning see summa oli märgitud 2005.a oktoobri kuu teatises. Kokku tasumisele kuulus kuni 31.10.2005.a 2 305,40 krooni. Sellest on kostja tasunud 193,55 krooni ning tasumata jäi 1 811,85 krooni. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud oma nõuet. Tõenditena esitatud teatis ja tõend näitavad nõude aritmeetilist arvestust, kuid ei tõenda selle alust. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit 2005.a oktoobri kuu teatises nõutud summa arvestamise aluste ja vastavate teenuste osutamise kohta. KOS § 13 lg 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kuna korteriomanikud otsusega ei ole kinnitanud maja hooldustasu suurendamist, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt suurematest kulutusest tekkinud kahjumi hüvitamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis kannab menetluskulud antud tsiviilasjas hageja. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.