Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja xxx võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Kostja xxx võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest sõltumata hagile vastamata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolust.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

22.01.2008. a esitas xxx hagi xxx ja xxx vastu 120 840.48 ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxx 17.03.2006. a tarbijakrediidilepingu nr 0600401/27kt, mille alusel andis hageja xxx 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 25,03% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjaga xxx sõlmis hageja 17.03.2006. a käenduslepingu. Kuna kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, saatis hageja kostjatele meeldetuletuse võla tasumiseks. Kuna kostjad sellele ei reageerinud, ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista:

kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjad kohtu määratud antud tähtaja jooksul ega kuni tagaseljaotsuse tegemiseni kohtule ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulud, samuti alates 23.01.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,03% tagastamata krediidisummalt aastas ja alates otsuse tegemise päevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,03% viivis tagastamata intressi summalt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 79 156.27 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 15 338.09 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 9 114.87 krooni ja leppetrahvi 15 831.25 krooni osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 145, § 158 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel. Võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 1 400 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 1 400 krooni ei ületa viivist 9 114.87 krooni. (Riigikohtu 19.12.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 p 14) Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 119 440.48 krooni ja jätab rahuldamata 1 400 krooni nõude. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 25,03% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt, kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Kuna kohtuotsusega välja mõistetud intressilt saab arvestada viivist TsMS § 461 lg 4 alusel kohtuotsuse täitmise käigus ilma selle kohta nõude esitamiseta, ei ole hagiavalduse p 3 esitatud nõue mõista kostjalt alates otsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni intressilt viivist õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmine ei võta hagejalt

õigust nõuda ja kostjalt kohustust tasuda lahendi täitmise käigus otsusega väljamõistetud intressilt viivist lepingus sätestatud intressimääras, milleks on 25,03%.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 1 % ulatuses hageja ja 99% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.