Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.09.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.09.2002.a kasutusrendilepingu sõiduauto XXX suhtes. 26.04.2004.a sõlmisid pooled liisinglepingu sõiduauto XXX suhtes. Lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale sõiduautode kasutamise eest igakuiseid makseid. Alates 2004.a augustist lõpetas kostja sõiduauto XXX suhtes sõlmitud kasutusrendilepingu järgi tasumise, kuigi kasutas vara edasi. Võlgnevuse tõttu lõpetas hageja sõiduauto XXX suhtes sõlmitud kasutusrendilepingu ennetähtaegselt alates 04.10.2004.a. Nimetatud lepingu alusel on kostja põhivõlg 6053,30 krooni. Samuti võlgneb kostja viivist 756,66 krooni maksete tasumisega viivitamise eest perioodil 01.09.2004.a – 11.10.2004.a. XXX suhtes sõlmitud liisinglepingu järgi ei tasunud kostja nõuetekohaselt alates 2004.a maist, kuigi kasutas vara. Võlgnevuse tõttu lõpetas hageja ennetähtaegselt lepingu 19.10.2004.a. Nimetatud lepingu alusel on kostja põhivõlg 28 115,70 krooni. Samuti võlgneb kostja viivist 6178,73 krooni maksete tasumisega viivitamise eest perioodil 26.07.2004.a – 30.11.2004.a. Kokku on kostja põhivõlgnevus hageja ees 34 169 krooni ja viivisvõlgnevus 6 935,39 krooni. Eeltoodust tuleneval palus hageja kostjalt välja mõista 41 104,39 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. 10.09.2002.a sõlmitud kasutusrendilepingust tulenevale nõudele vaidles kostja vastu. Nimetatud lepingu objektiks olev sõiduk müüdi hageja poolt 10.11.2004.a AS-ile Sampo Liising. Nimetatud lepingu sõlmimise eeltingimuseks seadis hageja kõigi kostja võlgnevuste, ka viivisvõlgnevuse, kustutamise. Kostja on kõik kasutusrendilepingust tulenevad kohustused täitnud, tasudes võlgnevused sularahas. 26.04.2004.a sõlmitud liisinglepingust tulenevale nõudele kostja vastu ei vaielnud. Kuna kostja ei tea, mis kuupäeval sõiduk hagejale üle anti, siis ei oska kostja hinnata sellest lepingust tuleneva viivisenõude põhjendatust. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 10.09.2002.a kasutusrendilepingu nr R-66100902 sõiduauto XXX kasutamiseks. Tulenevalt lepingu punktist 6.2 kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt rendimakseid maksegraafikus fikseeritud kuupäevaks. Lepingu punkt 6.3 sätestab, et kui kostja ei tasu rendimakseid vastavalt maksegraafikule, on ta kohustatud tasuma hagejale viimase nõudmisel viivist 0,5 % tähtajaks tasumata rendimakse summalt kalendripäevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Seega lasub võla tasumise tõendamise koormis võlgnikul. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale nimetatud lepingust tuleneva võla 6053,30 krooni. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks tasunud viivise summas 756,66 krooni. Kostja ei ole oma väidete kinnituseks, et ta tasus nimetatud lepingust tuleneva võlgnevuse sularahas, esitanud ühtegi tõendit. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6 053,30 krooni ja viivis 756,66 krooni. 26.04.2004.a on pooled sõlminud liisinglepingu nr KR-131-260404 sõiduauto XXX kasutamiseks. Tulenevalt lepingu punktist 6.3 kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt liisingumakseid maksegraafikus fikseeritud kuupäevaks. Lepingu punkt 6.4 sätestab, et kui kostja ei tasu liisingumakseid vastavalt maksegraafikule, on ta kohustatud tasuma hagejale viimase nõudmisel viivist 0,5 % tähtajaks tasumata liisingumakse summalt kalendripäevas.

Kostja ei vaidlustanud nimetatud lepingust tulenevat võlgnevust summas 28 115,70 krooni. Seega tuleb nimetatud summa VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Kuna kostja on tasumisega viivitanud, siis tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kostjalt välja mõista ka viivis 6178,73 krooni. Kohus märgib, et viivise arvestus ei sõltu sellest, millal sõiduk hagejale tagastati. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on viivise arvestamine seotud rahalise kohustuse kohase täitmisega. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41 104,39 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.