J.S. (enne B) hagi I.K. põhinõude 35 600 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Hageja J.S. (enne B; isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja Julia Tuštšenko (AB Kraavi ja Partnerid, Süda 3A-4, 10118 Tallinn) Kostja I.K. (isikukood xxx, elukoht xxx
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I.K.lt põhivõlg 35 600 (kolmkümmend viis tuhat kuussada) ja viivis 5975.20 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend viis krooni ja 20 senti), kokku 41 575.20 (nelikümmend üks tuhat viissada seitsekümmend viis krooni ja 20 senti) krooni J.S. kasuks.
3.Välja mõista I.K.lt alates 25.03.2008. a. viivis 35 600 krooni suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030% päevas) kuni põhinõude täitmiseni J.S. kasuks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta I.K. kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2008. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.25.06.2007. a esitas J.S Harju Maakohtule hagiavalduse I.K. vastu põhinõude 35 600 krooni ja viivise 24 920 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2006. a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 150 000 krooni, tagastamise
1 (2)
2-07-23810 tähtajaga 26.04.2006. a, mille kohta andis kostja 13.04.2006. a välja võlakirja. Kostja tagastas 26.04.2006. a saadud laenust 80 000 krooni ning 16.08.2006. a 50 000 krooni, millest 34 400 krooni arvati laenu põhisumma tagastamise kohustuse katteks ning 15 600 krooni määrati poolte kokkuleppel viivitusintressi kohuse täitmiseks ajavahemikus 27.04.2006. a -15.08.2006. a. Rahaliste kohustuste täitmist kinnitasid pooled allkirjadega 13.04.2006. a võlakirjal. 16.08.2006. a leppisid pooled kokku, et maksmata jäetud summalt maksab kostja viivitusintressi 5% kuus. Peale 13.04.2006. a kostja võlga rohkem ei tagastanud, mistõttu palus hageja kohtul kostjalt välja mõista kostja poolt täitmata jäetud kohustused laenulepingu põhivõlgnevuse osas 35 600 krooni ning viivised ajavahemiku 27.04.2006. a – 18.06.2007. a eest summas 24 920 krooni. Kokku palus hageja seega kostjalt välja mõista 60 520 krooni.
2.09.01.2008. a, peale kostja vastuväidete esitamist, täpsustas hageja hagiavaldust. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hagi põhisumma 35 600 (avalduses ekslikult 24 600) krooni osas õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisel, kuivõrd kostja ei ole tõendanud võlakirjast tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Intressi osas leppisid pooled 16.08.2006. a suuliselt kokku, et tähtaegselt tagastamata laenu summalt maksab kostja viivitusintressi 5% kuus. Poolte vahel kokkuleppe saavutamist viivitusintressi osas tõendab kostja poolt selles osas lepingu täitmine. 16.08.2006. a allkirjaga 13.04.2006. a võlakirjal kinnitas kostja, et on ära tasunud viivitusintressi ajavahemikul alates 14.04.2006. a - 25.04.2006. a summas 1 400 krooni summalt 70 000 krooni ning ajavahemikul alates 26.04.2006. a - 15.08.2006. a 12 600 krooni. kokku on kostja tasunud summalt 70 000 krooni viivitusintressi ajavahemikul 14.04.2006. a 15.08.2006. a ehk nelja kuu eest 14 000 krooni ehk 5% kuus. Asudes viivitusintressi osas suulist kokkulepet täitma, kinnitas kostja poolte vahel selles osas kokkuleppe olemasolu. Juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga viivitusintressi osas, palub hageja kostjalt välja mõista viivitusintressi vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ning esitab selles osas alternatiivse nõude. Nimetatud seaduse sätte järgi nõuab hageja alternatiivse kõrvalnõudena viivitusintressi 9,75% aastas hagisummalt ajavahemiku 27.04.2006. a – 30.06.2006. a eest 578.50 krooni; 10,5% aastas hagisummalt ajavahemiku 01.07.2006. a – 31.12.2006. a eest summas 1 824.50 krooni; 11% aastas hagisummalt ajavahemiku 01.01.2007. a – 31.12.2007. a eest 3 916 krooni. Seega on viivitusintressi summa ajavahemiku 27.04.2006. a – 31.12.2007. a eest kokku 6 319 krooni. Alates 01.01.2008. a nõuab hageja kostjalt viivitusintressi laenu tagasimaksmiseni VÕS § 94 sätestatud suuruses. Täpsustatud hagiavalduses palub hageja seega nõuda kostjalt välja rahalise kohustuse täitmiseks 35 600 krooni ning viivitusintress hagisummalt 5% kuus, kokku 16 kuu eest summas 28 480 krooni ning edasi 5% kuus kuni põhinõude rahuldamiseni. TsMS § 370 lg 2 järgi palub hageja välja mõista alternatiivselt esitatud viivise nõudele (5% hagisummalt) viivitusintress seaduses sätestatud suuruses ajavahemiku 27.04.2006. a – 31.12.2007. a eest kokku summas 6 319 krooni ning alates 01.01.2008. a VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja oma 23.10.2007. a vastuses kohtule hagi ei tunnistanud (tl 31). Vastuse kohaselt tagastas kostja põhivõlgnevuse summa hagejale 2006. a novembris. Kostja ei ole nõus arvestatud viivistega, sest võlakirjast ei nähtu, et 16.08.2006. a kostja kinnitas, et maksmata jäetud summalt peab kostja maksma intressi 5% kuus. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
Menetluse käik
4.06.02.2008. a toimunud kohtu eelistungil avaldas kostja, et tasus hagejale 26.04.2005. a 80 000 krooni ning 16.08.2006. a 50 000 krooni. Põhivõla tagastas lõplikult hagejale 2006. a novembris, tasudes hagejale 20 000 krooni. Hageja allkirja 20 000 krooni saamise kohta ei
2 (2)
2-07-23810 andnud, raha üleandmist keegi ei näinud. Kostja leiab, et võlakiri ei kehti, sellel pole tingimusi kirjas, pole kirjas seda, et kostja peab 5% intressi maksma. Hageja avaldas eelistungil, et ei ole kostja käest novembris 2006. a ega ka hiljem 20 000 krooni saanud. Mõlemad pooled avaldasid eelistungil, et on nõus asja edasise kirjaliku menetlusega.
5.06.02.2008. a toimunud eelistungil määras kohus menetleda J.S. hagi I.K. vastu edasi kirjalikus menetluses. Kohus kohustas kostjat kuni 20.02.2008. a täpsustama kirjalikult oma seisukohti ja vastuväiteid võlakirja osas, intressi liigi ja määra osas, samuti andma arvamuse hageja 09.01.2008. a esitatud seisukohtade kohta ning esitama kirjalikud hagivastuse täiendused, kus sisalduksid kõik tema poolsed vastuväited hagile. Lisaks kohustas kohus hagejat esitama omapoolsed seisukohad kostja vastusele 03.03.2008. a. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jäetud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet menetleb kohus üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
6.Kostja esitas vastuse hagile alles 26.02.2008. a. Kuivõrd kostja vastuväidete esitamisega hilinemist ei põhjendanud ning vastuväidete menetlusse võtmine põhjustanuks kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist, jättis kohus28.02.2008. a kohtumäärusega I.K. 26.02.2008. a esitatud vastuse J.S. hagile läbi vaatamata. Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 35 600 krooni ja alternatiivsena esitatud viivitusintress alates 27.04.2006. a kuni 31.12.2007. a summas 6319 krooni ja alates 01.01.2008. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
8.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 13. aprillil 2006. a sõlmisid pooled laenulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 150 000 krooni, kusjuures sõlmitud lepingu järgi pidi kostja laenu tagastama 26. aprilliks 2006. a. Asjaolu üle vaidlust ei ole (tl 4) • kostja on hagejale tasunud 26. aprillil 2006. a. 80 000 krooni ja 16.08.2006. a 50 000 krooni, kokku 130 000 krooni. Asjaolu on tuvastatud poolte poolt allkirjastatud võlakirjaga (tl 4). Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused:
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhinõude ja osaliselt alternatiivselt esitatud viivisenõude osas, kokku summas 41 575 krooni ja 20 senti vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ning § 396 lg-le 1, sest hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kohustus kostja hagejale tagastama laenu summas 150 000 krooni ja tasuma intressi laenu kasutamise ja viivituse eest 15 600 krooni ning laenu tagastamise tähtaeg saabus 26. aprillil 2006. a. Vastavalt VÕS § 3 p-ile 1 tekivad võlasuhted lepingutest. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenusaaja laenuks antud sama rahasumma tagastama. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel andis kostja hagejale laenu summas 150 000 krooni (kohtuotsuse p 8). Seega tekkis kostjal laenulepingu ja VÕS § 396 lg 1 alusel kohustus tagastada hagejale laenuks saadud raha 150 000 krooni. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus leiab, et 13. aprilli 2006. a Lepingus, oli kostjale
3 (2)
2-07-23810 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 26. aprill 2006.a. Kokkuleppes nõustus 16. augustil 2006. a kostja lisaks laenu tagastamise kohustusele tasuma hagejale ajavahemiku 27. aprillist 2006. a. kuni 15. augustini 2006. a intresse kokku summas 15 600 krooni.
10.Vastavalt TsÜS § 67 lg-le 1 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ja kostja väljendasid oma tahet 13. aprillil 2006. a Lepingus selle kohta, et kostja peab hagejale laenulepingu alusel saadu tagastama 26. aprilliks 2006. a. 16. augustil 2006. a. väljendas kostja oma tahet selle kohta, et ta kohustub tasuma intresse ajavahemiku 27. aprill 2006. a. kuni 15. august 2006. a kokku summas 15 600 krooni, millise summa arvelt on pooled raha tagastamisel lugenud täidetuks intressi maksmise kohustuse. Kohus leiab, et antud asjaolu ei anna alust järeldada, et poolte tahe 15. augusti 2006 .a kokkuleppe allkirjastamisel oli suunatud millelegi muule. Isegi kui kostja tahtis Lepingule allkirja andes väljendada midagi muud, siis ei saa seda väljendamata tahet arvestada, sest vastavalt TsÜS § 71 lg-le 1 loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult 13. aprilli 2004.a ja 16. augusti 2006. a. kokkuleppeid saab tõlgendada üksnes nii, et kostja kohustus hagejale tasuma saadud laenu 150 000 krooni ja intresse ajavahemiku 27. aprillist 2006. a. kuni 15. augustini 2006. a eest kokku summas 15 600 krooni. Kohus leiab aga, et antud asjaolu ei anna alust järeldada, et pooltel oli kokkulepe viivitusintressi maksmiseks või viivitusintressi määra suhtes edasiseks. Seega oli kostja 16. augustiks 2006. a maksnud hagejale tagasi põhivõla summas 114 400 krooni (80 000+34 400) ning tasumata oli 35 600 krooni, mis tuleb VÕS § 396 lg 1 ja Lepingu järgi kostjalt välja mõista. Kostja on 06. veebruari 2008. a kohtu eelistungil väitnud, et andis hagejale veel 20 000 krooni, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud (tl 49 ja tl 49 pöördel).
11.Kohus leiab, et osaliselt rahuldamisele kuulub ka hageja alternatiivne nõue viivise saamiseks. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole sätestatud kostja kohustust tasuda hagejale viivist peale 16. augustit 2006. a. Selline kohustust tuleneb aga seadusest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on tuvastanud, et kostja pidi hagejale tasuma 150 000 krooni hiljemalt 26. aprilliks 2006. a. Kostja on hagejale põhivõlast tagastanud 26. aprilliks 2006. a. 80 000 krooni. 16. augustiks 2006. a tagastas kostja 50 000 krooni, millest põhivõla katteks 34 400 krooni. Kuivõrd kohus on tuvastanud ka poolte kokkuleppe intresside, sh viivitusintressi tasumiseks summas 15 600 krooni kuni 16. augustini 2008. a, millises ulatuses on need ka hagejale tasutud, siis on hageja õigustatud saama viivitusintressi tasumata põhivõlalt summas 35 600 krooni alates nimetatud kuupäevale järgnevast päevast mitte aga alates 27. aprillist 2006. a, nagu leiab hageja. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 4 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku 17. augustist 2006. a kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani kokku
4 (2)
2-07-23810 summas 5975.20 krooni ja sealt edasi 35 600 krooni suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030% päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on arvestanud viivist põhinõudelt summas 35 600 alljärgnevalt:
17.augustist 2006. a. – 31. detsembrini 2006. a intressimäär 9.75% (3293:365x137═1236 krooni);
01.jaanuarist 2007. a. kuni 30. juunini 2007. a. intressimäär 10.5% (3738:365x182═1863.9 krooni);
01.juulist 2007. a kuni 24. märtsini 2008. a. intressimäär 11% (3916:365x268═2875.30 krooni).
12.Kostja vastuväide Lepingu tühisuse osas on põhjendamatu (tl 50). Tehingu tühisuse alused on reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-ides 86-88. Väide, et võlakirjana pealkirjastatud Leping ei kehti, sest sellel pole tingimusi kirjas, ei saa olla nimetatud sätete kohaldamise aluseks.
13.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud 99% ulatuses ning kohus on jätnud 28. veebruari 2008. a määrusega arvestamata kostja hilinemisega esitatud vastuväite, tuleb kooskõlas TsMS § 169 lgga 3 jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
5 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.