Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse G K vastu 5 200.97 krooni soojavõla, 420.- krooni riigilõivu, 40.-krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et G K, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xxx ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx omanik on jätnud tasumata G K poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud G K igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub G K võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 5 200.97 krooni, mis on G K poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandiseaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. G K seda teinud ei ole ning G K on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 5 200.97 krooni. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.19) kostja, G K, hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli G K oma korteris alates 1996.a. novembrist kuni 1997.a. novembrini radiaatorid välja lõiganud ja keskküttetorud isoleerinud, millise asjaolu tõttu ei pidanud G K ennast enam Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kliendiks. G K asus kirjalikus vastuses seisukohale, et alates 1997.a. novembrist lõppesid G K ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vahel lepingulised suhted.

01.oktoobril 2007.a. esitas G K lepinguline esindaja J N kohtule täiendava kirjaliku vastuse (tl.84-85), mille kohaselt kostja hagi ei tunnistanud ning palus hagi jätta rahuldamata. Täiendava kirjaliku vastuse kohaselt eemaldas G K keskütteradiaatorid ja isoleeris tema eluruumi läbivad soojustkandvad torud kokkuhoidlikult elamise eesmärgil, kuna G K sissetulekud ei võimaldanud temal tasuda kaugkütte soojusenergia eest. G K on kütnud oma korteris eluruume, vastavalt tekkinud vajadusele, elektrilise soojapuhuriga. 14.aprillil 1999.a. koostas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus soojusseadmete ülevaatuse akti, milles on märge, et „torud on isoleeritud ja plombeeritud“. Seda akti käsitleb G K lepinguline esindaja J N kirjalikus vastuses kui mitteõiguslikku dokumenti ning selgitab, et sellest aktist ei tulene G K kohustust tasuda Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus soojusenergia eest. Pealegi puudub sellel aktil G K allkiri. Samuti peab kostja lepinguline esindaja, J N, alusetuks Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus väidet hagiavalduses nagu oleks G K, AÕS §26 sätetest tulevalt, õigustatud isikuna saanud asjast (korteriomandist, asukohaga: xxx) kasu ning on selle tõttu kohustatud kandma asjaga kaasnevaid kohustusi ja kulutusi. Kostja lepinguline esindaja, J N, asus kirjalikus vastuses seisukohale, et G K ei ole korteriomandi, asukohaga: xxx, omanikuna saanud asjast mingit aluseta kasu, millise asjaolu tõttu on kogu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud haginõue põhjendamatu. G K lepingulise esindaja J N poolt 11.veebruaril 2008.a. koostatud ja kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt (tl.156-157) selgitab lepinguline esindaja J N, et G K ei nõustu jätkuvalt Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud nõudega G K poolt Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt aluseta säästetud 5 200.97 krooni osas. Samades vastuväidetes asus lepinguline esindaja, J N seisukohale, et G K ei ole Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus vaidlust selle üle, et G K tuleb tasuda soojakadude eest. Vaidlus G K ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vahel on tasumisele kuuluva soojushulga suuruse üle. G K ei nõustu tasuma 15% ulatuses jääksoojusenergia eest. J N asus kirjalikus vastuses seisukohale, et tuleks üle mõõta ja kindlaks teha, kui palju tarbib tegelikult G K kuuluv korteriomand, asukohaga: xxx, kaudselt kaugkütte soojusenergiat. Taotles G K kuuluvas korteromandis tarbitud kaudse soojusenergia tegeliku tarbimise ülemõõtmist sõltumatu eksperdi osavõtul. Ettepanekut eksperdi isiku kohta J N kohtule ei esitanud, samuti ei esitanud J N kohtule eksperdile esitatavaid kirjalikke küsimusi ning ette oli tasumata jäetud ka ekspertiisitasud, mille tõttu jättis kohus J N taotluse ekspertiisi määramiseks ning kaudselt kaugküttesüsteemist tarbitud soojushulga faktiliseks ja praktiliseks kindlakstegemiseks (G K kuuluva korteriomandi poolt) rahuldamata.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P palus kohtuistungil hagi rahuldada ning G K välja mõista 5 200.97 krooni kaudselt tarbitud soojusenergia võlga, 420.- krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu, 40.-

krooni omandiõigsuse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabi kulusid. Hageja lepinguline esindaja, P P asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi G K on oma korterist keskkütteradiaatorid välja lõiganud, maja ühtse keskküttesüsteemi torud isoleerinud ja läinud üle alternatiivküttele on G K siiski kohustatud tasuma elumaja üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldriruumid, soojussõlme ruum ning muud tehnilised ruumid elumajas) kütmise eest, samuti on G K kohustatud tasuma tema poolt tarbitud jääksoojuse eest, mis tuleneb sellest, et ülejäänud maja köetakse keskküttesüsteemist, mille tõttu kandub G K korterisse soojusenergia ehituskonstruktsioonide kaudu. Jääksoojuse tarbimise tõttu on G K võimalik kokku hoida alternatiivkütte pealt, kuna ehituskonstruktsioonid on juba eelsoojendatud kogu maja küttesüsteemi poolt. Vastavalt kohtule esitatud arvestusele kuulub G K poolt tasumisele ainult 15% kogu korteri soojaarve summalt (jääksoojuse ja üldruumide kütmise eest), mille tõttu moodustub G K võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ainult 5 200.97 krooni ajavahemiku alates „30“oktoobrist 2002.a. kuni „06“septembrini 2004.a. eest. Kostja, G K ja tema lepinguline esindaja J N vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. Asusid kohtuistungil seisukohale, et G K ei ole Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt aluseta rikastunud, kuna ei ole keskkütet oma korteris kasutanud. Selgitasid, et Kohtla – Järve Linnavolikogu määrus nr.44 11.novembrist 1998.a. „Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine“ on soovitusliku iseloomuga, mille tõttu ei saa neilt 15% soojusenergia kogumaksumusest sisse nõuda, kuna tegelikult tarbib G K kuuluv korteriomand, asukohaga: xxx, kaudset soojusenergiat vähem. Kui palju vähem, seda ei osanud kostja ja tema lepinguline esindaja kohtule kohtuistungil öelda ning omapoolseid tõendeid tegelikult tarbitava soojushulga kohta ei olnud G K ja tema lepingulisel esindajal, J N kohtule esitada. Samuti asusid G K ja tema lepinguline esindaja J N kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõue langeb üldse ära, kuna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja G K vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut kaudse soojusenergia tarbimiseks. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus peaks oma nõude G K asemel esitama hoopis paljukorterilise elumaja, asukohaga: xxx, majavalitseja vastu. Kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud kohtukulud palusid G K ja tema lepinguline esindaja, J N panna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda. Samuti palusid G K ja tema lepinguline esindaja J N Aktsiaseltsilt Kohtla – Järve Soojus 4 000.- krooni õigusabikulude väljamõistmist G K kasuks.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Maksekorraldusega nr.14 riigilõivu tasumise kohta (tl.4). Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xxx ärakirjaga (tl.7). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud G K

võlaarvestusega (tl.8). Väljavõttega G K isikukontost nr. xxx (viitenumber xxx ) (tl.9-12), mille kohaselt võlgneb G K Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kaudselt tarbitud soojusenergia eest seisuga 30.oktoober 2002.a. 2 963.57 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.6). G K kirjaliku vastusega kohtule (tl.17). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud G K täiendava võlaarvestusega (tl.24-27). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt G K esitatud järgmiste arvetega (tl.28-50): arvega nr.31799; arvega nr.55922; arvega nr.79051; arvega nr.105109; arvega nr.131325; arvega nr.156002; arvega nr.182452; arvega nr.207426; arvega nr.224042; arvega nr.238961; arvega nr.252725; arvega nr.265956; arvega nr.286095; arvega nr.309326; arvega nr.333366; arvega nr.356720; arvega nr.379872; arvega nr.402445; arvega nr.425665; arvega nr.438720; arvega nr.457087; arvega nr.466932 ning arvega nr.476662. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus täiendava kirjaliku seisukohaga tsiviilasjas (tl.58). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt G K esitatud arvetega (tl.59-81). G K lepingulise esindaja J N poolt kohtule esitatud kirjaliku vastusega hagile (tl.84-85). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt 14.septembril 1999.a. koostatud G K korteris asunud soojusseadmete ülevaatuse aktiga (tl.86). Akti kohaselt olid ülevaatuse hetkel torud G K korteris isoleeritud ja plombeeritud. Aktis tegi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindaja otsuse, mille kohaselt arvestati G K üleminekut alternatiivküttele ja vähendati sellest tulenevalt G K poolt tasumisele kuuluvat soojaarvet. Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a., millega kinnitati „Kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla – Järve linnas“. Eeskirja p.8, p.9 ja p.10 kohaselt tehakse kõik elektriküttele ja – soojaveevarustusele üleminekuks vajalikud tööd litsentseeritud ehitusfirmade poolt taotleja kulul. Tööd võtab vastu komisjon, kuhu kuuluvad elektrivõrkude ettevõtte, projekteerimisfirma, hoone omanik ja kohalike soojusvõrkude valdaja vastutavad esindajad. Tööde vastuvõtmise kohta vormistatakse kirjalik akt, millest igale komisjoni liikmele jääb üks eksemplar. Kõikide komisjoni liikmete poolt allakirjutatud akt on aluseks halduslepingu muutmisele hoone omaniku ja elektriküttele üle läinud üürnike vahel ning on aluseks senise soojusenergia ostu – müügilepingu lõpetamisele. Kohus luges tõendatuks, et G K ja tema lepinguline esindaja J N ei ole kohtule esitanud Kohtla – Järve Linnavolikogu 11.novembri 1998.a. määruse nr.44 nõuetele vastavat akti elektriküttele ülemineku kohta, mille tõttu jätab kohus arvestamata G K kõik vastuväited hagile. Kohus luges tõendatuks, et G K poolt elektriküttele üleminek temale kuuluvas korteriomandis, asukohaga: xxx, ei ole nõuetekohaselt projekteeritud, ei ole nõuetekohaselt ehitatud, mille tõttu ei saanud G K olla tekkinud õigustatud ootust, et soojusenergia ostu – müügileping on lõpetatud ning et G K enam soojusenergia eest maksma ei pea. Sama Kohtla – Järve Linnavolikogu määruse p.11 sätestab, et enne määruse vastuvõtmist elektriküttele üle läinud isikud peavad edaspidi maksma soojusettevõttele soojusenergia kulude katteks 15% varem makstud soojaarvest. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud säte

kuulub rakendamisele ka G K suhtes. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi 2004.a. koostatud „Eksperthinnanguga korterelamutes üksikute korterite küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel“ (tl.90-96), milles jõuti järgmisele järeldusele. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20%......70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. 01.oktoobril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.97-98). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud soojaarvesti näitude fikseerimise õiendiga elumajas, asukohaga: xxx, (tl.105). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja Osaühingu Tammiku Maja vahel sõlmitud soojusenergia ostu – müügilepinguga nr. xxx 28.detsembrist 2001.a. (tl.106). Lepingu nr. xxx 28.detsembrist 2001.a. lisaga nr.1 „Koostöölepingu üldtingimused“(tl.107-112), mille p.7 ja p.8 kohaselt oli Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohustatud Osaühingu Tammiku Maja poolt hallatavates hoonetes (sh ka paljukorterilises elumajas, korteriomandi, asukohaga: xxx) jaotama nendes hoonetes tarbitud soojusenergia kogused nimetatud hoonete korteriomanike vahel ning teostama korteriomanikega arveldusi müüdud soojusenergia eest. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt G K esitatud arvetega kasutatud soojusenergia eest (tl.113-150). Arvetel on märgitud, et G K on kohustatud tasuma ainult 7,26 m2 kütmise eest, mis moodustub 15% G K kuuluva korteriomandi, asukohaga: xxx, üldpinnast. Arvetega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on ka reaalselt ja praktiliselt arvestanud asjaoluga, et G K on oma korteris üle läinud alternatiivküttele. Fotoärakirjaga Vabariigi Valitsuse määrusega nr.38 26.jaanuarist 1999.a. kinnitatud „Eluruumidele esitatavate nõuetega“, mille §7 kohaselt ei või kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis olla siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel alla 18 kraadi C. Eeltoodud sättega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus lasus avalik – õiguslik kohustus kütta paljukorterilist elumaja, asukohaga: xxx, tagamaks eluruumides minimaalse temperatuurina vähemalt 18 kraadi C. Koos teiste hoone eluruumide ja abiruumide kütmisega tsentraalse küttesüsteemi kaudu pidi Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kütma ka G K korterit, mille eest nõuab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tasu ainult 15% ulatuses, kuna G K oli üle läinud alternatiivküttele ja ei tarbinud selle asjaolu tõttu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt müüdud soojusenergiat täies mahus. 75% ulatuses küttis G K oma korterit alternatiivküttega saavutamaks siseruumides temperatuuriks vähemalt 18 kraadi C. G K lepinguline esindaja J N kirjalike vastuväidetega (tl.156-157). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjalike seisukohtadega tsiviilasjas (tl.161-162). Kohtuistungi protokolliga (tl.166-167).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi G K vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja, G K, kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et G K, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik, oli kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) kogu elumaja, milles asub korter, kütmise kulu. Kohus luges tõendatuks, et G K ja tema lepinguline esindaja J N ei ole kohtule esitanud Kohtla – Järve Linnavolikogu 11.novembri 1998.a. määruse nr.44 nõuetele vastavat akti elektriküttele ülemineku kohta, mille tõttu jätab kohus arvestamata G K kõik vastuväited hagile. Kohus luges tõendatuks, et G K poolt elektriküttele üleminek temale kuuluvas korteriomandis, asukohaga: xxx ei ole nõuetekohaselt projekteeritud, ei ole nõuetekohaselt ehitatud, mille tõttu ei

saanud G K olla tekkinud õigustatud ootust, et soojusenergia ostu – müügileping on lõpetatud ning et G K enam soojusenergia eest maksma ei pea. Sama Kohtla – Järve Linnavolikogu määruse p.11 sätestab, et enne määruse vastuvõtmist elektriküttele üle läinud isikud peavad edaspidi maksma soojusettevõttele soojusenergia kulude katteks 15% varem makstud soojaarvest. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud säte kuulub rakendamisele ka G K suhtes. Kohus luges tõendatuks, et Ga K kuuluva korteriomandi, asukohaga: xxx, haldajaks oli Osaühing Tammiku Maja. Osaühinguga Tammiku Maja sõlmitud lepinguga tekkis Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus kohustus Osaühingu Tammiku Maja poolt hallatavates hoonetes (sh ka paljukorterilises elumajas, asukohaga: Puru tee 35, Ahtme linnaosa, Kohtla – Järve linn) jaotada nendes hoonetes tarbitud soojusenergia kogused nimetatud hoonete korteriomanike vahel ning teostada korteriomanikega arveldusi müüdud soojusenergia eest.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.