Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ene Randmäe ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS DBT ja Vladimir Volohhonski hagid Transiidikeskuse AS vastu andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete avaldamisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Transiidikeskuse AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04. märts 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad AS DBT (reg kood 10237594, asukoht Koorma 13, Haabneeme alevik, Harjumaa), Vladimir Volohhonski hagejate esindajad adv Toomas Vaher ja adv Anton Filjajev Kostja Transiidikeskuse AS (reg kood 10189553, asukoht Pärnu mnt 22 Tallinn 10141), esindajad adv Paul Varul ja adv Aldo Kaljurand
Resolutsioon 1 Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagid andmete ümberlükkamiseks ja andmete edaspidi avaldamisest hoidumiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Transiidikeskuse AS menetluskulud kannavad solidaarselt AS DBT ja Vladimir Volohhonski. AS DBT ja Vladimir Volohhonski menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja süüdistab kostjat selles, et viimase juhatuse liige Erik Laidvee esitas ebaõigeid andmeid kõigepealt advokaadibüroole Paul Varul ning seejärel nende andmete alusel koostatud õigusliku hinnangu hageja nõukogu koosolekul nõukogu liikmetele Ivan Antonovile ja Alexander Popovile ja koosolekul viibinud Capco Holdings Limited esindajale Dimitri Golubkolvile ning kostja nõukogu liikmele Anatoli Kanajevile.
2.Ebaõiged faktiväited olid järgmised: V. Volohhonski tegutses väetise käitlemisega tegeleva Vene äriühingu Akron esindajana nii Sillamäe sadamasse ammoniaagi terminali rajamisel kui ka Tallinna sadamaga uue väetiseterminali rajamist puudutavate läbirääkimiste pidamisel; on tellinud keskkonnamõjude hindamise raporti väetiseterminali kohta AS DBT nimel ja arvel, kuid on kasutanud selle tulemusi Akroni huvides; AS DBT nõukogu ei ole heaks kiitnud 2006 eelarvet ega investeeringute kava, mille alusel võinuks AS DBT omandada kinnisvara või võtta krediiti; AS DBT nõukogu ei ole andnud juhatusele nõusolekut krediidi võtmiseks ega Narva mnt 7D korteriomandi ostmiseks; V. Volohhonski ei ole vastanud E. Laidvee 03.07.2006 arupärimisele, mis puudutas AS DBT poolt krediidi võtmist.
3.Hagejad taotlesid kohustada kostjat esitama AB-le Paul Varul, I. Antonovile, A. Popovile, D. Golubkovile ja A. Kanajevile avalduse, milles kinnitatakse ebaõigete andmete esitamist ning hoiduma edaspidi ebaõigete andmete esitamisest.
4.Kostja hagisid ei tunnistanud. Ei ole toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses, st andmed ei ole teatavaks tehtud kolmandale isikule. Kostja poolt kostja enda nõukogu liikmele teabe andmine ei saa olla vaadeldav andmete avaldamisena VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Veel vähem saab rääkida VÕS § 1047 korras kaitstavast andmete avaldamisest olukorras, kus isik pöördub õigusteenuse saamiseks advokaadibüroo poole, paludes esitatud asjaolude pinnalt anda õiguslikku hinnangut. Hageja lähenemine, mille kohaselt saab vaidluse üks osapooltest hakata kujundama kliendi ja advokaadi vahelist suhet, rikub intensiivselt isiku õigust pöörduda ja saada advokaadilt õigusabi. Tegemist ei ole hageja kaitseks esitatud hagiga, vaid juhatuse liikmete, kes oluliselt eirasid hageja huve, enda huvides hageja nimelt ja arvelt esitatud hagiga kostja määratud nõukogu liikmete vastu. Andmed ei ole ebaõiged. AS DBT ei ole kannatanuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 tähenduses. Isegi kui eeldada, et andmed olid valed, saaks kannatanuks saaks olla V. Volohhonski ja teised juhatuse liikmed. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagid ja kohustas Transiidikeskus AS ebaõiged andmed ümber lükkama ning hoiduma Vladimir Volohhonski ja AS DBT osas edasisest ebaõigete andmete avaldamisest.
6.Tegemist on andmete avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Seadus ei piira isikute ringi, kellele ebaõiged andmed avaldatakse. Puuduvad õigustused, miks jätta ebaõigete 2(6)
andmete ümberlükkamise õigusest kui õiguskaitsevahendist ilma äriühing või juhatuse liige, kui andmed on esitatud äriühingu organite üksikutele liikmetele või seotud äriühingu üksikutele liikmetele. Kostja ega tema seaduslik esindaja ei moodusta äriühingu organit, kostja on aktsionär ja kostja seaduslik esindaja nõukogu üks liikmetest.
7.Kannatanule peab olema tagatud võimalus taotleda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas erikontrolli läbiviimist taotletakse või seda kohtu poolt määratakse.
8.Kui äriühingud on oma organitesse kuuluvate isikute kaudu omavahel seotud, saab organite liikmetele avaldatav info paratamatult teatavaks ka erinevatele äriühingutele kui äripartneritele. Ei ole õigustust piirata andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi taotlemist asjaoluga, et andmed tehti teatavaks sisesuhtes ja mitte suhetes teiste isikutega.
9.Kui juhatuse liige on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi äriühingu suhtes, muuhulgas tegutsenud sisuliselt teise äriühingu huvides või eiranud nõukogu korraldusi äriühingu sisesuhtes, ei ole see äriühing usaldusväärne äripartner. Nimetatud andmete avaldamisega kahjustab hageja nii DBT kui V. Volohhonski head nime. Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, mille kohaselt advokaadi ja kliendi suhte konfidentsiaalsus ei saa õigustada ebaõigete andmete avaldamist advokaadile, kui klient avaldab advokaadi ebaõigetel andmetel põhineva arvamuse kolmandatele isikutele.
10.Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete (tulenevalt § 1047 lg 1 ka faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine) ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Antud juhul ei ole oluline andmete avaldamise õiguspärasus, kuna ümberlükkamise kohustus on seadusest tulenev objektiivne kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (kohaldamisele ei kuulu seega VÕS § 1043).
11.Antud vaidluses, kus aktsionär on esitanud andmeid ehk faktiväiteid, ei ole tähendust, kas tegemist on äriühingu sise- või välissuhtega. Üksikut aktsionäri ei saa käsitada äriühingu organina, kes esitab andmeid sisesuhtes isegi siis, kui ta tegutseb samaaegselt äriühingu nõukogu liikmena. Samal ajal on AS DBT juhatuse tegevusele aktsionäri suhtes kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5, mille kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Kuivõrd kostja on avaldanud andmeid läbisegi nii AS DBT kui V. Volohhonski kohta, on hageja seadnud kahtluse alla V. Volohhonski tegevuse seaduslikkuse läbi ka äriühingu tegevuse seaduslikkuse.
12.Kostja seisukoht andmete õigsuse ja täielikkuse osas on mõneti vastuoluline. Kostja leidis, et kostja poolt määratud nõukogu liikmetel puudus piisav informatsioon ja reaalsed võimalused teabe saamiseks ning juhatuse tagasikutsumiseks. Antud olukorras pöördus kostja advokaadibüroo poole, esitades teavet olukorras, kus tal puudus enda väidete kohaselt piisav informatsioon. Iseenesest ei ole kostjale etteheidetav tegu advokaadibüroo poole pöördumine. Hagejad heidavad õigustatult kostjale ette, et kostja esitas advokaadibüroole andmeid osaliselt mittetäielikult ja osaliselt valena ning tugines nendele andmete alusel koostatud arvamusele.
3(6)
13.Kohus analüüsis iga artiklis esitatud väidet selle tõele vastavuse seisukohalt hageja ja kostja poolt esitatud tõendite pinnalt ning leidis, et kostja ei ole tõendanud esitatud väidete tõele vastavust.
14.Kuna kostja jätkab tuginemist andmetele, on hagejal õigus taotleda, et kostja hoiduks edaspidi ebaõigete andmete avaldamisest AS DBT juhatuse, selle liikme V. Volohhonski ja AS DBT kohta (§ 1055 lg 1 esimene lause). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagid rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud poolte poolt esitatud asjaolusid ning langetanud seetõttu vale otsuse. Maakohus ei selgitanud välja, millised on täpselt need väited, mida kostja edastas AB-le Paul Varul õigusarvamuse koostamiseks. Kohus on võtnud analüüsi aluseks hoopiski hageja poolt konstrueeritud formuleeringud, mis kajastavad kostja väiteid.
16.Kohus ei hinnanud, kas mõni väidetest võib kujutada hoopiski väärtushinnangut. Kaks esimest väidet (V. Volohhonski tegutsemine Akroni esindajana ning keskkonnauuringute kasutamine Akroni huvides) on tegelikkuses esitatud väärtushinnangutena, mis kajastavad kostja subjektiivset nägemust V. Volohhonski käitumisest.
17.Käesoleval juhul ei ole andmeid avaldatud. Ümber lükata saab vaid andmeid, mida on avaldatud, st kolmandatele isikutele või üldsusele teateavaks tehtud. Sisesuhtes ehk nn “erasfääris” teabe edastamine ei kvalifitseeru andmete edastamisena VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Juriidilise isiku “erasfäär” hõlmab juriidilise isiku nõukogu liikmete vahelist teabe vahetust ning teabe edastamist aktsionäride esindajatele (tegemist on isikutega, kellel on eriline huvi nimetatud teavet vallata, mis on kaalukam juhatuse liikme õigusest hea nime ja au kaitsele). Lisaks sellele, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja luges käesoleval juhul AS DBT nõukogu liikme E. Laidvee poolt teabe edastamise AS DBT teistele nõukogu liikmetele, õigusarvamuse koostanud ABle Paul Varul ja AS DBT aktsionäri esindajale A. Kanajevile, ei põhistanud maakohus ka piisavalt, miks ta leiab, et sisesuhtes teabe edastamine kujutab endast avaldamist.
18.VÕS § 1047 lg 4 alusel saab esitada andmete ümberlükkamise nõude vaid isik, kelle isiklikke õigusi on rikutud – on tekitatud kahju. Ekslik on maakohtu seisukoht, et selliseks isikuks saab käesoleval juhul (kus informatsiooni levitamine on toimunud sisuliselt ühe juriidilise isiku “erasfääris”) olla see sama juriidiline isik ise. Lisaks sellele, et käesoleval juhul ei ole V. Volohhonski tegevus TsÜS alusel AS-le DBT omistatav, loob selline järeldus skisofreenilise olukorra, kus isiku siseselt toimunud teabevahetuse tulemusena saab see sama isik kannatada. Kohus asus seisukohale, mis võimaldab isikul nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel iseenda (oma organites või nende vahel toimunud) mõttevahetuse ümberlükkamist. Seadusandja mõtteks ei olnud VÕS § 1047 lg 4 kehtestamisel enesekahjustuslike nõuete esitamine, vaid isiklike õiguste kaitsmine olukorras, kus neid on avalikult riivatud.
19.E. Laidvee pool edastatud andmed ei ole ebaõiged. Ka kohus ise möönis otsuses, et esitatud tõendite alusel ei saa E. Laidvee väiteid pidada põhjendamatuteks, kuid samas ei saa ka „tõsikindlalt“ öelda, et tegemist on tõeste väidetega. Siinkohal on oluline silmas pidada, et tõenduskoorem ei lasunud käesoleval juhul mitte kostjal, vaid hagejal (tulenevalt sellest, et tegemist oli muu õiguse kui hea nime rikkumisega). Samas ka 4(6)
juhul, kui tõendamiskoormis lasuks kostjal, ei saa pidada mõistlikuks kohtu poolt seatud absoluutset tõe kriteeriumi. Kohus peab lähtuvalt oma sisetundest otsustama, kas esitatud faktide pinnalt võib lugeda väite tõeseks või mitte. Paraku jagas kohus poolte vahel tõendamiskoormat valesti, samuti seadis ebamõistliku kriteeriumi väite “õigsuse” tõendamisele. Lähtuvalt eespool toodust andis kohus väära hinnangu ka kostja esitatud tõenditele.
20.Hagejad käitusid hagiavalduse esitamisel pahauskselt. Tegemist ei ole isiklike õiguste kaitsele suunatud nõudega, vaid VÕS § 1047 lg 4 kuritarvitamisega, kogumaks argumente AS-s DBT erikontrolli läbiviimise takistamiseks. Vastustajate seisukoht
21.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega hagid tuleb jätta rahuldamata.
23.Käesolevas asjas tuginevad hagejad üksnes asjaoludele, et andmed avaldati ja need olid ebaõiged. Vaidluse all ei ole küsimust avaldamise õigusvastasusest.
24.Maakohus leidis, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
25.VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vajalik kahe asjaolu tuvastamine: 1) toimus andmete avaldamine ja 2) avaldatud andmed on ebaõiged. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 lg 4 tähenduses, s.t kolmandatele isikutele või üldsusele suunatud teabe esitamist ja seetõttu ei ole vaidlusaluste andmete õigsuse või ebaõigsuse tuvastamine enam oluline.
26.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pole õigustust piirata andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi taotlemist asjaoluga, et andmed tehti teatavaks sisesuhtes ja mitte suhetes teiste isikutega.
27.Käesoleval juhul esitati hageja aktsionäri esindaja ja ühtlasi hageja nõukogu liikme Erik Laidvee poolt Advokaadibüroolt Paul Varul tellitud õiguslik arvamus hageja nõukogu koosolekul tutvumiseks teistele nõukogu liikmetele. Andmete kolmandatele isikutele avaldamiseks ei saa pidada ka asjaolu, et nõukogu koosolekul viibisid ka hageja ühe suuraktsionäri esindaja D. Golubkov ja teise suuraktsionäri, so kostja nõukogu liige Anatoli Kanajev. Äriühingu aktsionärid ja nõukogu liikmed ei ole kolmandad isikud äriühingu juhatuse tegevust puudutava teabe suhtes. Aktsiaselts ja selle organid (juhatus, nõukogu, üldkoosolek) moodustavad ühtse terviku, kus teabe organi-siseselt või vahel jagamine ei ole käsitletav teabe avaldamisena. Teabe avaldamine on äriühinguga mitteseotud isikutele – kolmandatele isikutele – teabe edastamine. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole.
5(6)
28.Kolmandaks isikuks andmete avaldamise mõttes ei saa pidada advokaadibürood, kelle poole klient pöördub õigusabi saamiseks, kuna õigusteenust osutanud advokaadibüroo ei ole antud suhetes kõrvaliseks isikuks. Kliendi ja advokaadi vahel on eriline usaldussuhe, mis on garanteeritud advokaadi lojaalsusning konfidentsiaalsuskohustusega. Advokaat ei esine suhetes kolmandate isikutega iseseisvalt, vaid üksnes ja alati kliendi nimel, mistõttu ei saa advokaati kliendist eraldiseisvalt vaadata.
29.Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et tegemist oli sisesuhtes teabe edastamisega, mille osas ei saa taotleda kohtult andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna andmete avaldamist pole toimunud, pole alust rahuldada ka hageja teist nõuet kohustada kostjat hoiduma edaspidi ebaõigete andmete avaldamisest hagejate suhtes. Seega tuleb hagid täielikult jätta rahuldamata.
30.Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et esiletoodud asjaoludest ei nähtu AS DBT isiklike õiguste rikkumist. TsÜS § 31 lg-st 5, mille kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, ei saa teha järeldust, et juriidiline isik olukorras, kus tema juhatuse liikme kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, oleks automaatselt kannatanuks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. See, kas juriidiline isik on sellises olukorras kannatanuks, tuleb otsustada konkreetse kaasuse asjaolude pinnalt. Käesoleval juhul ei ole AS DBT tegevuse kohta faktiväiteid esitatud, vastupidi andmed esitati selleks, et kaitsta DBT huve juhatuse liikmete poolsete võimalike kuritarvituste eest. Ka sel põhjusel tuleb AS DBT hagi jätta rahuldamata.
31.Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et hagi rahuldamisel oli kohtul kohustus selgitada välja, kas hagiavalduses kostjale omistatavad väited on kõik faktiväited, mille ümberlükkamist saab nõuda, või on osade puhul tegu väärtushinnangutega. Kuid kuna esitatud on üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mis jääb ülaltoodud põhjustel rahuldamata, ei ole käesoleval juhul vajalik nende väidete analüüsimine ringkonnakohtu poolt.
32.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga väidete ebaõigsuse kohta ja tõendamiskoormise mitteseotusest erikontrolli määramise taotlusega. Kostja hageja aktsionärina tõstatas küsimuse hageja nõukogu ees juhatuse ebausaldusväärsest käitumisest. Kui esineb kahtlus, et juhatuse liige on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi äriühingu suhtes, sealhulgas tegutsenud sisuliselt teise äriühingu huvides või eiranud nõukogu korraldusi äriühingu sisesuhtes, saab neid asjaolusid kontrollida erikontrolli läbiviimisega. Äriseadustiku § 330 lg 2 kohaselt kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud 1⁄4 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kostja on vastava taotluse erikontrolli läbiviimiseks ka Harju Maakohtule esitanud. Just erikontroll on selleks vahendiks, mis selgitab välja, kas kostja esitatud süüdistused hageja juhatuse liikme aadressil on põhjendatud või mitte. Seega oli maakohtu järeldus andmete tõele mittevastavuse kohta ka ennatlik.
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega kannavad hagejad kõik menetluskulud.
Ene Randmäe
Tiit Kollom
Gaida Kivinurm 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.