Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 1(4)

2-17-109772 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 13.06.2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS Koduliising nõude J B vastu 696,64 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses seoses võlgniku poolt esitatud vastuväitega. Hageja esitas 27.06.2017 hagiavalduse kostja vastu. Viru Maakohus 17.07.2017 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja kirjalikus vastuses esitas vastuväite hageja nõudele. Kostjal ei ole sõlminud lepingut hagejaga. Tundmatud isikud on kasutanud korduvalt kostja isiklikke andmeid kauba tellimiseks, mille kohta on kostja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus. Hageja esitas kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni kriminaalasja lõppemiseni. Kohus jättis taotluse rahuldamata 14.08.2017 määrusega ja nõudis hagejalt kostja vastuse kohta seisukoha esitamist. Hageja esitas 30.08.2017 hagist loobumise avalduse. Hageja avaldab, et loobub hagist kostja vastu. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on hageja teadlik. Hageja taotleb tema poolt tasutud pole riigilõivu s.o 62,50 euro tagastamist, mille palub kanda hageja arveldusarvele nr XXX SEB Pangas, viitenumber XXX. Kostja 22.09.2017 esitatud seisukohas avaldab, et on nõus menetluse lõpetamisega ning sellega, et hageja loobub hagist. Kuna kohtumenetlus tõi kostja jaoks menetluskulud palub kostja need välja mõista hagejalt. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, et tema menetluskulud on summas 120 eurot ning koosnevad õigusalasest nõustamise, vastuväide koostamise ja hagile vastuse koostamise kuludest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

2(4)

2-17-109772 Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Toimiku materjalidest ja hageja esitatud hagist loobumise avaldusest ei nähtu, et hagist loobumise põhjuseks oleks kostja poolt hagi nõude rahuldamine pärast hagi esitamist. Seega kõik menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluses menetluskulusid summas 120 eurot. Menetluskulud on kantud seoses kostjale õigusabi osutamisega. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §- s 218 sätestatu kohaselt.

3(4)

2-17-109772 Kohus tuvastas, et kostjal polnud menetluses lepingulist esindajat, tema osales menetluses ise. Toimikus ei ole ühtegi lepingulise esindaja poolt allkirjastatud dokumenti ega volikirja kostja esindamiseks. Muid kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid toimiku materjalides ei ole. Seega tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus tema menetluskulude summas 120 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Määrata tuleb, et menetluses puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu osaliselt tagastamine Hageja taotleb menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist tema pangakontole. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 125 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool s.o 62,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.