Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 28. mail 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 01.06.2002 sõlmitud hankeleping, mille kohaselt hageja kohustus hankima ning kostja vastu võtma kaupu kostja poolt esitatud kirjalikule või suulisele tellimusele. Kauba eest kohustus kostja tasuma 14 kalendripäeva jooksul. Mittetähtaegselt tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tasumata summast iga viivitatud tööpäeva eest. Kostja on saanud kaupa summas 26 941,60 krooni 1(3)

eest. Kauba eest on kostja vastavalt esitatud arvetele osaliselt tasunud ,kuid võlgneb hagejale veel 23 246,80 krooni. Hageja on arvestanud viivist kostjale 22 781,85 krooni ulatuses. Hageja palub välja nõuda kostjalt põhivõlg ja viivised ning kohtukulud. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses 19.06.2007 kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab põhivõlga, kuid viiviseid ei tunnista. Viivise võlgnevust kostja ei tunnista, kuna hankeleping kehtis kuni 31.12.2003, ning lepingut võib pikendada lepingu p 6.2 alusel. Kostja leiab, et põhivõla tasumiseks võib sõlmida kompromisslepingu. Hageja seisukoht Hageja esitas kohtule omapoolse arvamuse, mille kohaselt on hageja nõus sõlmima kompromisslepingu põhivõla tasumise osas, kuid ei ole nõus tühistama viiviseid. Kostjal on võimalus võlgnevust tasuda ka ilma kompromisslepingut sõlmimata. Kostja oli teadlik lepingu tingimustest ning viivistest. Lepingu pikendamise seisukohta on kostja vääralt tõlgendanud. Lepingu p. 6.2 kohaselt leping pikeneb automaatselt järgmiseks perioodiks, kui kumbki pool ei ole vähemalt ühekuise etteteatamisega avaldanud soovi lepingut lõpetada. Kui pool ei avaldanud, et leping on lõpetatud, siis leping kehtib. Kostja ei ole täitnud lepingut, seega ei saa viidata, et leping ei kehti. Hageja on nõus sõlmima kompromissi põhisumma võlgnevuse osas ning sisse nõuda kostjalt viivised ning menetluskulud. Kohtuistung Hageja esindaja jääb haginõude juurde ning palub kostjalt välja nõuda põhivõlg summas 23 246,80 krooni , viivised summas 22 781,85 krooni ning kohtukulud. Kostja tunnistab põhivõlga ning teatab, et viivised on liiga suured ning palub kohtul viiviseid vähendada, kuna need on peaaegu võrdsed põhivõla suurusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada nii põhivõla kui viiviste nõude summas.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kooskõlas VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kohustuse täitmist.

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2(3)

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelised lepingulised suhted olid reguleeritud hankelepinguga 01.06.2002.a.(tl.7 ja tl.7 pöördel).Kostja pidi hagejale kauba eest 14 kalendripäeva jooksul tasuma peale kauba kohale toimetamist. Ta ei teinud seda ning vastavalt OÜ Adelan subkonto Kaverigrupp OÜ analüüsile, OÜ Adelan käibe-saldo andmikule konto 62.1 `Ostjatelt laekumata arved`(tl 8 ) ning arvesaatelehtedele (tl 9-13) on leidnud kinnitamist , et kostja põhivõlg hagejale on summas 23 246,80. Kostja tunnistab põhivõlga ka ise, kuid soovib seda maksta hagejale osade kaupa. Hageja soovib kogu võla korraga väljamõistmist, kuna osade kaupa maksmiseks on olnud kostjal piisavalt aega . Kohus leiab samuti , et hageja taotlus on põhjendatud, kuna kostjal on olnud piisavalt aega võla tasumise alustamiseks osade kaupa. Kostja ei ole seda vaatamata võlanõude tunnistamisele teinud. Viiviste arvestus (tl14) on arvestuslikult õige ning hageja ja kostja vahelises hankelepingus p.4.4. (tl 7)poolte vahel kokku lepitud. Kohus leiab , et ei esine ühtegi seaduslikku alust lepingust kõrvale kaldumiseks. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 162 menetluskulud asjas jäävad kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Marge Tamme Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.