Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja ja kostja sõlmisid 21.12.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501021/45tt, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 30 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 27.14% krediidisummalt ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi summas 41344.72 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr. S 1.1. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale 02.03.2006.a, 22.03.2006.a. ja 29.03.2006.a, meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu 25.04.2006.a üles ütlema. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestas Üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja hoiatas 29.03.2006.a. kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 25.04.2006 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 39 891.40 krooni tasumist, millest 29959.73 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3030.41 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5991.95 krooni leppetrahv, 9.31 krooni viivis ning 900 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist on võlgnik 01.09.2006.a. tasunud 2000 krooni, millest arvestati tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 900 krooni ning 1100 krooni arvestati krediidisumma katteks. Ülejäänud võlgnevus on endiselt tasumata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Arvestades kostja poolt lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks tasutud summat 40.27 krooni ja pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasutud summat 1100 krooni, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 28859.73 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27.14% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 3030.41 krooni intressist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5991.95 krooni (29959.73 * 20%). VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27.14% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 25.04.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 9.31 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 36851.68 krooni (krediidisumma koos sissenõude kulude ja leppetrahviga). Arvestades, et kostja tasus 01.09.2006 sissenõudmise kulud summas 900 krooni ning krediidisumma katteks 1100 krooni, tuleb 01.02.2008 seisuga lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16941.83 krooni. Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja mõista kostjalt alates 02.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni välja mõista viivis 27.14% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega palub hageja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ja TsMS § 367 alusel välja mõistetavale viivisele kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 27,14% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 54823.92 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 28859.73 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3030.41 krooni, viivis 16941.83 krooni, leppetrahv 5991.95 krooni. Samuti mõista kostjalt alates 02.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,14%

tagastamata krediidisummalt aastas. Mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,14% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus, laenuteenuste hinnakiri, viiviste arvestus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (1767 krooni).

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 07.02.2008.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud esimesele aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule märkusega „Ei ela antud aadressil“. 12.02.2008.a. saadeti kostjale allkirja vastu hagimaterjalid teistkordselt hageja poolt esitatud teisele aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule märkusega „Ära kolinud“ Kohtumenetluse käigus tuvastati, et kostja on deklareerinud oma elukoha aadressiks xxxx. Nimetatud aadressil on hagimaterjalid kostja poolt isiklikult vastu võetud 18.02.2008.a., mille kohta on ta andnud allkirjad. Seega vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 03.03.2008.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt kuulub välja mõistmisele 54823.92 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 28859.73 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3030.41 krooni, viivis 16941.83 krooni, leppetrahv 5991.95 krooni. Samuti mõista kostjalt alates 02.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,14% tagastamata krediidisummalt aastas. Mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,14% viivist tagastamata intressi summalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. mail 2008.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.