2.Jätta rahuldamata Aktsiaselts xxx hagi xxx ja xxx vastu 34 093,19 krooni väljamõistmiseks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.24. mail 2006.a Harju Maakohtule saabunud hagiavalduses palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse kokku summas 34 093,19 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx, mille õigusjärglane on Aktsiaselts (AS) xxx ja kostja xxx 23. oktoobril 1996.a laenulepingu nr 422/V211 (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 30 000 krooni. Hageja väidete kohaselt kohustus kostja lepingu üldiste tingimuste punkti 1.1. järgi hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingule on intressimäär 12% aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu põhitingimuste punkti III kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 23. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtajaks märgiti lepingu punktis III 23. oktoober 1998.a. Hagiavaldusest nähtuvalt lõpetas hageja kostjaga lepingu 12. detsembril 1997.a ühepoolselt ennetähtaegselt. Hageja teavitas kostjat lepingu lõpetamisest 12. detsembril 1997.a saadetud kirjas, kus palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 22. detsembriks 1997.a. Hageja tugines lepingu lõpetamisel lepingu üldiste tingimuste punktidele 4.1. ja 4.2. Leping on tagatud kostja xxx (edaspidi ka käendaja) 23. oktoobril 1996.a hageja ja käendaja vahel sõlmitud käenduslepinguga (edaspidi käendus), millega käendaja kohustus tagama hageja nõudeid, mis on suunatud kostja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ning selle lisadest. Vastavalt käendusele vastutab käendaja käendusega võetud kohustuste eest kogu oma varaga. Hageja teavitas käendajat 12. detsembril 1997.a saadetud kirjas kostja lepingust tulenevast võlgnevusest hageja ees. Hageja palus käendajal tasuda käendatav kohustus hiljemalt 29. detsembriks 1997.a, mida käendaja ei teinud. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 34 093,19 krooni, millest põhiosa on 22 493,58 krooni, intress 2657,27 krooni, viivised 7773,48 krooni ja viivised intressilt 1168,86 krooni.
3.Nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud tsiviilkoodeksi (TsK) §-le 162, §-le 163, § 165 lg-le 1, § 173 lg-le 1, §-le 174, §-le 187, §-le 188, §-le 206, § 207 lg-tele 1 ja 2, § 231 lg-le 1; võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 ja § 12 lg-le 2; võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 4, § 113 lg-le 1.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja xxx oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
19.juunil 2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja xxx, et lähtudes VÕSRS § 9 lgtest 1 ja 2, on hagi esitatud pärast nõude aegumist. Lisaks on kostja xxx kirjalikus vastuses esitatud hagile ka sisulised vastuväited. Kostja xxx väidab, et tema ei ole AS-ga xxx 23. oktoobril 1996.a laenulepingut nr 422/V211 sõlminud. Veel väidab xxx, et tema ei ole nimetatud laenulepingut allkirjastanud. Samuti ei ole kostja AS-ga xxx sõlminud laenu tagasimaksmise graafikut. Kostja xxx leiab, et hagile lisatud dokumentidest ei selgu, kas ja kellele laen väljastati ja kes tegi laenu tagasimakseid.
5.Kostja xxx kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. 25. veebruaril 2008.a toimunud kohtuistungil vaidles xxx hagile vastu. xxx väitis, et ei ole hagis nimetatud käenduslepingut sõlminud. xxx kinnitas, et toetab sisuliselt kostja xxx vastuväiteid.
MENETLUSE KÄIK
6.22. detsembril 2006.a esitas hageja kohtule vastuse kostja xxx vastuväidetele, milles leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna kostja on kohustuse täitmisest kõrvale hoidnud tahtlikult. Hageja on seisukohal, et kostja lootis kohustuse täitmisest kõrvale hoida lootuses, et ta seda tegema ei pea, kuna ka vaidlusalune leping oli mingil ajahetkel kriminaaluurimise all, mis pärssis ka laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist hageja poolt. Seda, et politsei kostja puhul laenu saamist tuvastas, on hageja eelnevalt juba mitu korda kinnitanud. VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.a. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et juhul kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Vastavalt laenulepingu erakorralise ülesütlemise hetkel 12. detsembril 1997.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni § 113 lg-le 1 oli aegumistähtaeg 10 aastat kohustuse sissenõutavaks muutmisest alates. Ülalviidatud sätete rakendamisel juhindutakse eelkõige hetkel kehtiva TsÜS § 146 lg-st 1, millest nähtuvalt vaidlusalune nõue oleks aegunud 1. juulil 2002.a. Käesoleval juhul tuleb rakendada aga TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatut, millest nähtuvalt aegub vaidlusalune nõue alles 12. detsembril 2007.a. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on võlgniku (käesoleval juhul kostja) tahtluse olemasolu tuvastamine kohustuse täitmisest kõrvale hoidmisel. Hageja on seisukohal, et kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata jätnud tahtlikult, kuna hageja on kohustuse täitmist eelnevalt nõudnud. Juhul, kui hageja seda teinud ei oleks, võiks kostja tugineda 3 aastase aegumistähtaja kohaldamisele. Samuti on hageja seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväiteid hagile põhjendanud.
7.Kuna kostjad ei ilmunud 15. veebruari 2007.a toimunud kohtuistungile, rahuldas kohus hageja taotlusel 21. veebruaril 2007.a hagi tagaseljaotsusega. 19. märtsi 2007.a määrusega rahuldas kohus xxx poolt esitatud kaja ja taastas menetluse.
8.25. veebruari 2008.a kohtuistungil esitas kostja xxx esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-le 3 tuginedes taotluse aegumise vastuväite osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja esindaja ei toetanud kostja xxx esindaja eelnimetatud taotlust. Kostja xx toetas aegumise lahendamist vaheotsuse tegemisega. Kohus rahuldas kostja xxx esindaja taotluse vaheotsuse tegemiseks protokollilise määrusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
10.1.juulil 2002.a jõustunud TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsÜS §-ga 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS 449 lg-st 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
11.Kohtu hinnangul on hagis kostjate vastu esitatud nõuded aegunud. Vastavalt VÕSRS § 9 lgle 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg-st 2 tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Käesoleval juhul on hageja väidetavad nõuded tekkinud enne 1. juulit 2002.a. Asja materjalidest nähtuvalt muutus hageja poolt esitatud põhinõue sissenõutavaks 22. detsembril 1997.a, mil oli kostjatele Jürgen Jakk (põhivõlgnikule) antud võlguoleva summa tasumise tähtaeg. Enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 1. juulil 2002.a. Hageja nõue summas 22 493,58 krooni kostjate vastu aegus järelikult 1. juulil 2005.a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi on kohtusse saabunud 24. mail 2006.a (postitatud 23. mail 2006.a). Seega olid lepingu alusel esitatud nõuded hagi esitamise hetkeks aegunud.
12.Hageja hinnangul on kostjad oma kohustuse täitmisest kõrvale hoidnud tahtlikult, mistõttu tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda kehtiva TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastasest aegumistähtajast. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vaidlusaluse võlasuhte tekkimise ajal (s.o laenulepingu sõlmimise ajal) kehtinud TsK § 227 nägi küll sisuliselt ette süü presumptsiooni – võlgnikul tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole rikkumises süüdi. Samas ei andnud nimetatud säte siiski alust eeldada võlgniku rasket hooletust (ettevaatamatust) või tahtlust, s.t neid pidi tõendama võlausaldaja (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-63-04, p 12, või 30. novembri 2006.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-125-06, p 14). Kostjate tahtlust kohustuse rikkumisel käesoleval juhul tõendatuks lugeda ei saa. Hagis välja toodud asjaolu, et hageja on nõudnud kostjatelt kirjalikus vormis laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist ning hageja vastuses kostja Jürgen Jakk vastuväidetele märgitud seisukoht, et laenuleping oli mingil ajahetkel kriminaaluurimise all, ei anna kohtu hinnangul veel õiguslikku alust TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas toimunud kriminaalmenetlus takistas võlaõiguslike nõuete esitamist kostjate vastu. 25. veebruaril 2008.a toimunud kohtuistungil on kohus seejuures andnud hagejale võimaluse nimetatud asjaolu selgitada. TsÜS § 146 lg 4 näol on tegemist erandiga TsMS § 146 lg-s 1 sätestatu suhtes. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud erinormi laiendav tõlgendamine. Vastasel juhul võib jääda realiseerimata aegumise õigusliku regulatsiooni eesmärk, milleks on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning sisuliselt ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses TsÜS 10. peatüki 5. jaos sätestatu kohaldamiseks (aegumise katkemine ja peatumine).
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võivad kostjad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
14.Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui kohus on tuvastanud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt nt: Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9202, p 19). Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus käesolevas otsuses poolte esitatud väiteid hagi esemeks olevate nõuete olemasolu ja suuruse kohta ning jätab hindamata sellega seonduvad tõendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.