AS SEB Eesti Ühispank hagi J. L.`i, J. E. ja E.-A. P. vastu solidaarselt 92 099,03 krooni nõudes ja J. L.`i vastu 54 180,56 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
04. märts 2008.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja K. M.; Kostja J. L..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt J. L.`ilt (dokumentides ka L., isikukood xxx, elukoht xxx), J. E.`lt (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx või xxx) ja E.-A. P.`lt (endine Z., isikukood xxx, elukoht xxx) SEB Eesti Ühispank AS-i (registrikood xxx, juriidiline aadress xxx) kasuks võlgnevus 92 099 (üheksakümmend kaks tuhat üheksakümmend üheksa) krooni ja 03 senti ning alates 18.04.2007.a kuni põhinõude tasumiseni viivis 14% aastas laenujäägilt (83 649,31 krooni).
3.Välja mõista J. L.`lt SEB Eesti Ühispank AS-i kasuks võlgnevus 54 180 (viiskümmend neli tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni ja 56 senti ning v alates 18.04.2007.a kuni põhinõude tasumiseni viivis 16% aastas laenujäägilt (48 661,65 krooni).
4.Jätta 63% hageja menetluskuludest solidaarselt J. L.`i, J. E., E.-A. P. kanda. Ülejäänud 37% ulatuses jätta hageja menetluskulud J. L.`i kanda.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 kuulub viivitamatu täitmisele.
1 (6)
2-07-14695 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.19. aprillil 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 15.07.2005.a sõlmisid hageja ja kostja J. L. laenulepingu nr. L050017081, mille alusel sai kostja pangalt laenu 100 000 krooni, intressimääraga 14% laenujäägilt aastas, tagastamistähtajaga 10.07.2010.a. Kostja ei tasunud laenumakseid ega intressi alates septembrist 2006.a, mistõttu 24.03.2007.a ütles hageja lepingu erakorraliselt üles.
2.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 15.07.2005.a sõlmiti hageja ja kostja J. E. vahel käendusleping nr. 2005012343 ning kostja E.-A. P. vahel käendusleping nr. 2005012344.
3.Kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning seisuga 17.04.2007.a neil on tekkinud võlgnevus 92 099,03 krooni, millest 83 649,31 krooni on laenujääk, 7 352,46 krooni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressid ja 1 097,26 krooni viivised. 16.02.2007.a teatas kostja J. L., et taotleb laenu teisest pangast ja tasub võlgnevuse 2007.a veebruari lõpuuks. Kostja E.-A. P. taotles käenduslepingu lõpetamist seoses majandusliku olukorraga.
4.07.10.2005.a sõlmisid hageja ja kostja J. L. Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A050011363, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediidikaardi nr 5570145014088530 limiidiga 50 000 krooni. Tagasimakse limiidi 25 000 krooni ületamisel kohustus kostja iga kuu
10.kuupäeval maksma pangale tagasi 2 100 krooni.
5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, tal tekkisid maksehäired, mistõttu 01.08.2006.a blokeeris hageja kostja kaardi. Hageja ütles kaardilepingu erakorraliselt üles 25.09.2006.a. Seisuga 17.04.2007.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 54 180.56 krooni, millest 48 661.65 krooni on laenujääk, 2 219.22 krooni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressid ja 3 299.69 krooni viivised.
6.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 415 lg 1, 2 välja mõista solidaarselt kostjatelt J. L.`ilt, J. E.`lt ja E.-A. P.`lt hageja kasuks võlgnevus 92 099,03 krooni ja viivis laenujäägilt 14% aastas kuni põhinõude (83 649,31 krooni) täitmiseni; kostjalt J. L.`ilt 54 180,56 krooni ning viivised laenujäägilt 16% aastas kuni põhinõude (48 661,65 krooni) täitmiseni; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUSED HAGIAVALDUSELE
7.16. mail 2007.a esitatud vastuses kostja J. L. nõustus hagiga ainult põhivõlgnevuste ja intresside osas. Viiviste ja menetluskulude osas kostja hagiga ei nõustunud, leides, viivised on tekkinud hageja töötajate süü läbi, kes ei lahendatud kostja taotlust maksepuhkuse saamiseks. Kostja soovis tsiviilasja arutamist istungimenetluses.
2 (6)
2-07-14695
8.08. mail 2007.a esitatud vastuses kostja J. E. teatas, et on teadlik J. L.`l makseraskuste tekkimisega. Kostja teatel, seoses tema majandusliku olukorraga, ei ole tal võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega, kuna tal puudub võimalus kohtuistungile ilmumiseks. Kostja teatel puudub tal võimalus menetluskulude kandmiseks.
9.09. mail 2007.a esitatud vastuses kostja E-A. Purgina hagi ei tunnistanud. Kostja viidates käenduslepingu p. 8.1 alapunktile b ja c teatas, et 22.08.2006.a sündis kostjal laps A. M. P.. Kostja on lapsehoolduspuhkusel ning saab vanemahüvitist. Lisaks sellele on hageja ja kostja vahel sõlmitud eluaseme laenuleping nr. 2005024356 summale 88 893 EUR, soovilaenuleping nr. 2006003265 summale 100 000 krooni. Samuti AS-i Hansapank ja kostja vahel on sõlmitud õppelaenuleping nr. S000012175. Kostja igakuised lepingutejärgsed maksed moodustavad ligikaudu 7 720 krooni. Kostja pöördus J. L.i ja hageja poole palvega vabastada teda käendaja kohustustest. Kostja palvet ei rahuldanud. Kostja palus hagejal loobuda nõuetest tema vastu ning jätta kohtukulud kaaskostjate J. L. ja J. E. kanda. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega.
MENETLUSE KÄIK
10.11.12.2007.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks.
11.21. detsembril 2007.a palus kostja J. L. arutada tsiviilasja kohtuistungil. Kostja teatas, et pidas kirjavahetus hageja töötajatega ja tegi hagejale ettepaneku Magnet kaardi lepingust tuleneva võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, millega hageja ei nõustunud. Kostjal on kohustused ka teiste pankade ees, seepärast ei ole tal võimalik hagejale kogu võlgnevust korraga tasuda.
12.11. jaanuaril 2008.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja E-A. P. taotlusega käenduslepingu lõpetamiseks. Käenduslepingu punktis 13 kinnitas kostja, et käendusleping vastab tema tegelikule tahtele ning ta nõustus, et käendusleping toob talle kaasa siduva ja tingimusteta kohustuse. Kostja J. L. väide, et viivised on tekkinud pangatöötaja süül, ei ole põhjendatud. Kostja avalduse kohaselt tekkisid makseraskused seoses stabiilse töökoha ja palga kaotamisega. Samuti on ekslik kostja väide, et talle ei võimaldatud maksepuhkust. Kostja taotles maksepuhkust, kuid vastavasisulist lepingut ei sõlmitud, sest lepingu tingimusi muudetakse ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. 04.08.2008.a teatas kostja, et tema majanduslik olukord on paranenud ning ta ei vaja maksepuhkust. Vastavalt lepinguile tuleb kõik lepinguga seotud maksed teostada lepingus näidatud kontole. Kostja ei ole aga ühtegi sissemakset nimetatud kontole teinud, seetõttu lõpetati Magnet krediitkaardi kasutamise leping panga poolt 25.09.2006.a.
KOHTUISTUNG
13.04. märtsil 2008.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Hageja esindaja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega, kuna kostja ei tööta, kostja ei ole eelnevalt tasunud neid summasid, mida on lubanud tasuda (25 000 krooni). Samuti ei nõustunud hageja esindaja loobuma nõuetest kostja J. E. vastu.
3 (6)
2-07-14695
14.Kostja J. L. algul soovis kompromissi sõlmimist, tingimusel, et hageja loobub nõuetest J. E. vastu ning nõustub kostja poolt võlgnevuse maksegraafiku alusel 2 000 krooni kuus tasumisega. Pärast aga kostja võttis hagi täielikult õigeks. Kostja teatas, et alates 2006.a augustist ei ole ta hagejale midagi tasunud, kuna lootis hagejaga kompromissi saavutada. Samuti ootas kostja, millal kaaskostja E-A. P. tagastab talle ebaseaduslikult omandatud raha.
15.Kostja E-A. P. kohtuistungile ei ilmunud. 15.02.2008.a esitas kostja kohtule taotluse asja ilma tema osavõtuta arutamiseks, kuna kostja elab T. ning seoses 1,5 aastase lapse kasvatamisega ei ole tal võimalik kohtuistungile ilmuda.
16.Kostja J. E. kohtuistungile ei ilmunud. Tema elukoha aadressile Xxxx, saadetud kohtukutse on tagastatud märkega „ei ela antud aadressil“.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega, kuulanud ära hageja esindaja ja istungile ilmunud kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Laenulepingust tulenev nõue
18.Kaaskostja J. E. elukoha aadressile Xxx, postasutuse kaudu saadetud kohtukutse on tagastatud märkega „ei ela antud aadressil“. Varem samale aadressile saadetud hagi koos lisadega on talle kätte toimetatud. Kuna kaaskostja ei täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §200 lg 4 sätestatud kohustust viivitamatult teatada kohtule oma aadressi ja sidevahendi muutumisest, siis loeb kohus kohtule teadaolevale aadressile saadetud kohtukutse talle kättetoimetatuks.
19.Kaaskostja E-A. P. ei ole istungile ilmunud. TsMS §422 järgi mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine, või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kaaskostja on taotlenud tsiviilasja ilma tema osavõtuta siuliselt lahendamist, mõjuvat põhjust kohtuistungile mitte ilmumiseks tal ei onud.
20.Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükkis. TsMS §414 lg1 alusel kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindaja ega ka istungile ilmunud kostja ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Olukorras, kus kostjatel ei ole põhimõttelisi vastuväiteid laenuja käenduslepingute sõlmimise, nende alusel laenu saamise ning lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise üle, ei pea kohus vajalikuks kohtuistungi edasi lükata. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja ilma kaaskostjate J. E. ja E-A. P. osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
21.Vastavalt hageja ja põhikostja J. L.’i vahel 15.07.2005.a sõlmitud laenulepingule nr. L050017081 sai kostja pangalt laenu 100 000 krooni, intressiga 14% laenujäägilt aastas. Kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 10.07.2010.a (t.lk.9-14). Maksekorralduse kohaselt 18.07.2005.a kandis hageja laenusaaja arveldusarvele nr 10010465142017 laenu 100 000 krooni
4 (6)
2-07-14695 (t.lk. 15). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks samal päeval sõlmis hageja kaaskostjate J. E. E.-A. P. (lepingu sõlmimise ajal Z.) käenduslepingud nr. 2005012343 ja nr. 2005012344, millede punktide 4.4. alusel kohustusid käendajad vastutama hageja ees solidaarselt põhivõlgniku J. L.’iga ja tagama kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu (t.lk. 19-24).
22.Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §396, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §142 lg1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS 145 lg1 sätestab käendaja vastutuse, mille alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
23.Hagiavalduse kohaselt kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning seisuga 17.04.2007.a neil on tekkinud võlgnevus hageja ees 92 099,03 krooni, millest 83 649,31 krooni on laenujääk, 7 352,46 krooni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressid ja 1 097,26 krooni viivised. Kostjatel ei ole vaidlust nende ja panga vahel lepingute sõlmimise ja lepinguliste kohustuste täitmise vajaduse üle. Ei ole neil ka vaidlust tagastamata põhinõude ning hageja poolt arvestatud viiviste ja intresside suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud põhivõlgnik on võtnud hagi täielikult õigeks. Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas VÕS §76 lg1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §186 p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega.
24.Kuna põhikostja ja käendajad ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt VÕS §396 lg1 ja §145 lg1, lg2 tuleb hagi rahuldada solidaarselt kostjate arvelt seisuga 17.04.2007.a tekkinud koguvõlgnevuse 92 099.03 krooni ulatuses. TsMS §367 alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis määraga 14% aastas põhinõudelt 83 649,31 krooni alates 18.04.2007.a kuni põhinõude tasumiseni.
25.Kaskostjate vastuväiteid, et neil ei ole sissetulekuid ja nende majanduslik olukord võrreldes laenulepingu sõlmise ajaga on oluliselt halvenenud, ei võtta hagejalt nõudeõigust käendajate vastu ega vabasta neid lepingujärgsete kohustuste täitmisest, sest tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §157 lg1 jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat.
Magnet krediidikardi lepingust tulenev nõue
26.07.10.2005.a sõlmisid hageja ja kostja J. L. Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A050011363 krediidilimiidi 50 000 krooni, kohustusliku tagasimakse limiidi 25 000 krooni ja intressiga 16% aastas. Limiidi ületamisel kohustus kostja iga kuu 10. kuupäeval maksma pangale tagasi 2 100 krooni (t.lk. 25-27). Hagiavalduse kohaselt kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu 01.08.2006.a hageja blokeeris kaardi ja 25.09.2006.a ütles kaardilepingu üles. Seisuga 17.04.2007.a kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees 54 180.56
5 (6)
2-07-14695 krooni, s.h 48 661.65 krooni laenujääk, 2 219.22 krooni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intress ja 3 299.69 krooni viivis.
27.Kostja J. L.’il ei ole vaidlust hagi üle, ta on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või et see on rajanenud eksimusel, ei ole tuvastatud. Kuna krediidikardi lepingust tulenev nõue osas kohtuotsus põhineb laenusaaja õigeksvõtul, TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi hagiavalduses toodud õiguslikel alustel kogu haginõude 54 180.56 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes põhinõude suurusest 132 310.96 krooni hageja on tasunud riigilõivu 7 250 krooni (t.lk. 5). Hageja nõudest 63% on esitatud kaaskostjate vastu ja 37% kostja J. L.’i vastu. Kaskostjad ei pea kandma menetluskulusid, millised on tekkinud Magnet krediidikardi lepingust tuleneva nõudega seoses. Seega tuleb menetluskuludest 63% jätta solidaarselt kaaskostjate kanda ja 34% kostja J. L.’i kanda
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §440 lg1, lg2, §442, §444 lg1, §453, §632, §468 lg1, p1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.