OÜ Rossmanni Autokool hagi ERGO Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise 192 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rossmanni Autokool apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28.02.2008, avalik kohtuistung Hageja OÜ Rossmanni Autokool, esindaja Kaspar Lind Kostja ERGO Kindlustuse AS, esindaja Diana Sotnikova Kolmandad isikud Madis Rossmann, Tatjana Gorodivskaja, AS SEB Ühisliising, esindaja Marko Siil
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.10.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.17.06.2001 toimus Lääne-Virumaal Vinni vallas Rasivere teel liiklusõnnetus, kus kindlustusobjektiks olnud sõiduk Toyota Corolla sõitis teelt välja vastu telefoniliini posti ning hävis selle tagajärjel. Hageja OÜ Rossmanni Autokool teavitas kostjat koheselt kindlustusjuhtumi saabumisest ja esitas taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks.
2.06.08.2001 keeldus kostja kindlustushüvitise maksmisest, viidates sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 p-le 19.1.4, mille kohaselt võib kindlustusandja hüvitise maksmisest keelduda, kui sõiduki juht oli kindlustusjuhtumi ajal alkoholijoobes. Kostjale teadaolevalt koostas politseiinspektor 28.06.2001 Madis Rossmannille haldusõigusrikkumise protokolli 17.06.2001 ebakainena sõiduauto Toyota Corolla juhtimise eest ja 10.07.2001 määrati Madis Rossmannile halduskaristus.
3.Lääne-Viru Maakohtu 03.05.2002 otsusega tühistati 10.07.2001 otsus Madis Rossmannile halduskaristuse määramise kohta ja lõpetati asja menetlus haldusõigusrikkumise koosseisu puudumise tõttu. Hageja leiab, et otsusega on tõendatud, et Madis Rossmann ei pannud toime haldusõigusrikkumist ning kindlustusandjal tekkis kohustus hüvitis välja maksta.
4.03.09.2002 keeldus kostja teistkordselt kindlustushüvitise väljamaksmisest, viidates sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 p-le 19.1.7, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest juhul, kui kindlustusvõtja eksitas või püüdis
eksitada kindlustusandjat sõidukile kahju tekkimise põhjuste või suuruse osas või püüdis kindlustusandjat muul viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes. Kindlustusvõtja oli lisanud hüvitise saamise taotlusele Tatjana Gorodivskaja seletuse, mille kohaselt juhtis tema 17.06.2001 toimunud liiklusõnnetuse ajal avariis osalenud sõidukit.
5.Hageja leidis, et OÜ Rossmanni Autokool ei ole kindlustusandjale valeandmeid esitanud ning 03.09.2002 kirjas märgitud keeldumine on ebaõige.
6.01.08.2003 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 192 000 krooni soodustatud isiku AS-i SEB Ühisliising kasuks. Kolmandate isikute seisukohad
7.AS SEB Ühisliising toetas hagi ning leidis, et Madis Rossmanni joove ei ole tõendatud seaduses ettenähtud korras. Madis Rossmann toetas hagi ning väitis, et sõiduki roolis oli õnnetuse ajal Tatjana Gorodivskaja. Tatjana Gorodivskaja oma seisukohta ei avaldanud. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest kindlustustingimuste p-des 19.1.4 ja 19.1.7 toodud alustel – sõidukit juhtinud isik oli alkoholijoobes ja nimetatud asjaolu varjamiseks esitati kindlustusandjale teavet, mis ei vasta tegelikkusele. Lääne-Viru Maakohtu kohtutoimikute materjalidega on tõendatud, et liiklusõnnetuse ajal juhtis sõidukit alkoholijoobes Madis Rossmann, mitte Tatjana Gorodivskaja. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Poolte vahel oli kindlustusjuhtumi ajal kehtiv sõidukikindlustuse leping, mille lahutamatuks osaks oli sõidukikindlustuse tingimused. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tekkis kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtjale välja maksta kindlustushüvitis. Kindlustusandja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest, tuginedes tingimuste p-dele 19.1.4 ja 19.1.7.
10.Kindlustushüvitise saamise avaldusele lisatud Tatjana Gorodivskaja seletuse kohaselt oli liiklusõnnetuse toimumise ajal roolis tema. Asja arutamisel on leidnud tunnistajate P.M, M.T ja J.K ütlustega tõendamist, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 17.06.2001 juhtis sõidukit Madis Rossmann. Seda tõendab ka kriminaalasja nr 04231606803 toimikus asuv Lääne-Viru Maakohtu väärteoasjas nr 4-191/01 tehtud kohtuotsus, millega tunnistati Tatjana Gorodivskaja süüdi riiklikku liiklusjärelvalvet teostavale politseiametnikule teadvalt valeandmete esitamises. Lähtuvalt eeltoodust oli kindlustusvõtjal õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest sõidukindlustuse tingimuste p 19.1.7 alusel, kuna kindlustusvõtja püüdis kindlustusandjat eksitada sõidukile kahju tekkimise asjaolude suhtes.
11.Selleks, et sõidukindlustuse tingimuste p 19.1.4 kohaselt oleks kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise maksmisest, tuleb kindlaks teha, kas liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtiv isik oli alkoholijoobes nagu väidab kostja. Maakohus leidis, et tunnistajate P.M ja J.K ütlustega on tõendatud, et Madis Rossmann juhtis liiklusõnnetuse ajal 17.06.2001 sõidukit, olles alkoholijoobes. Hageja arvamus, et kuna Lääne-Viru Maakohtu otsusega haldusõigusrikkumise asjas ei ole Madis Rossmanni joobeseisundit tuvastatud, siis ei ole seda võimalik teha tunnistajate ütlusega, on ekslik. Haldusmenetluses leiti, et materjalide juures olev joobeseisundi tuvastamise protokoll ei vastanud Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korras“ toodud nõuetele. Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud kord on kehtestatud vastavalt liiklusseaduse § 20 lg-s 6 antud delegatsiooninormile. Liiklusseaduse § 20 eesmärgiks on tagada, et joobes isikud ei juhiks mootorsõidukeid, mitte kindlaks määrata, millises vormis või millist liiki tõenditega tuleb
tsiviilvaidluses isikute joovet tõendada. Kuna seadusest ei tulene, millist liiki või millises vormis tõendiga tuleks tsiviilvaidluses tõendada isiku joovet, on TsMS §-s 229 tulenevalt lubatud kõik tõendid, sh ka tunnistajate ütlused. Eelnevast lähtudes asus kohus seisukohale, et kindlustusandja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest oli põhjendatud ning sellest lähtuvalt ei kuulu hagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1, kuna jättis tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata. Kohtu poolt tõenditena aluseks võetud tunnistajate P.M ja J.K ütlusi ei saa antud olukorras pidada tõenditeks, millega tuvastada isiku joove. Hageja leiab, et alkoholijoobe tuvastamine tunnistaja ütlustega saab olla erandlik ning toimuda juhtudel, kui tunnistajad on vastava isikuga koos vahetult enne mõnda sündmust tarbinud alkoholi. Muudel juhtudel peab silmas pidama seda, et alkoholijoobe kindlakstegemine kujutab endast individuaalset meditsiinilise seisundi tuvastamist, mis vajab eksperdi poolt antud arvamust selle kohta, kas isik oli õnnetuse toimumise hetkel joobes või mitte.
13.Kohtu poolt arvesse võetud ütlusi andnud tunnistajate puhul oli tegemist isikutega, kes ka ise olid avarii toimumise õhtul alkoholijoobes, J.K on menetluse käigus isegi väitnud, et oli väga purjus ning samuti, et ta ei mäleta toimunud sündmusi piisavalt hästi. Seejuures ei näinud kumbki tunnistaja ise oma silmaga, et Madis Rossmann oleks tarbinud alkoholi. Tunnistajad ei tarbinud koos Madis Rossmanniga alkoholi (mida nad on selgesõnaliselt kinnitanud kohtuistungil antud ütlustega), vaid üksnes tegid järeldusi tema alkoholijoobe kohta. Tõendiks saavad olla aga tunnistajate ütlused faktiliste asjaolude kohta, mitte nende arvamus või järeldus kellegi seisundi kohta. Seega on Harju Maakohus tuginenud ütlustele, mis ei ole käsitletavad tõendina.
14.Teise alusena kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel on kostja tuginenud sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 p-le 19.1.7. Maakohus on selle punkti sisustanud asjaoluga, mille kohaselt oli kostjal õigus keelduda hagejale kindlustushüvitise maksmisest, kuna Tatjana Gorodivskaja tunnistati süüdi riikliku liiklusjärelvalvet teostavale politseiametnikule teadvalt valeandmete esitamises. Tatjana Gorodivskaja poolt esitatud andmete kohaselt oli 17.06.2001 toimunud liiklusõnnetuse toimumise ajal roolis tema, mitte Madis Rossmann. Hageja on arvamusel, et kuna maakohtu poolt tunnistajate ütlustega Madis Rossmanni joobe tuvastamist ei saa pidada tõendatuks, langeb ära kostja poolt toodud sõidukindlustuse tingimuste S100 1999 p-s 19.1.7 sätestatud keeldumise alus. Kuna Madis Rossmanni joovet ei saa lugeda tõendatuks, ei saa ka väita, et kostjat on millegi suhtes eksitatud, mis peaks välistama kindlustushüvitise väljamaksmise. Vaidlust ei ole selles, et nii Madis Rossmannil kui ka Tatjana Gorodivskajal oli mõlemal juhtimisõigus ning volitused konkreetse autoga sõitmiseks. Seetõttu leiab hageja, et asjaolu, kes oli õnnetuse hetkel roolis, ei oma sellist tähendust, mis peaks 100% välistama kindlustushüvitise väljamaksmise. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Kolmandad isikud oma seisukohti apellatsioonkaebuse suhtes ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab
ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
17.Apellant on vaidlustanud maakohtu poolt tõendite hindamise ja kohtu poolt tunnistajate ütlustest tehtud järeldused.
18.TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Üheks tõendi liigiks on tunnistaja ütlus. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja on oma vastuväiteid tõendanud mh tunnistajate P.M, J.K ja M.T ütlustega, kes kõik kinnitasid, et viibisid avarii toimumise ajal sõidukis Toyota Corolla ja sõidukit juhtis Madis Rossmann. Autos oldi peale autojuhi Madis Rossmanni neljakesi ning Tatjana Gorodivskajat autos ei olnud. Tunnistajad kinnitasid, et olid enne koos olnud Roelas Särtsu baaris ja kõik neljakesi olid tarvitanud baaris alkoholi, k.a autot juhtinud Madis Rossmann. Seda on tunnistajad järeldanud Madis Rossmanni kõnest ja käitumisest. Apellant on kaebuses märkinud, et tunnistajate ütlustega ei saa tuvastada isiku joovet, sest keegi tunnistajatest ei tarvitanud nimetatud isikuga koos alkoholi. Apellandi seisukoht on ekslik. Samuti ei eita alkoholi tarbimist baaris kolmas isik Madis Rossmann ise kohtuistungil antud seletuses (t.lk.65). Tunnistaja ütlustena saab kohus arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi, kuid dokumentaalse tõendina on hinnatavad nimetatud isikute poolt kriminaalasjas ja haldusasjas antud ütlused. Seda seisukohta kinnitavad Riigikohtu lahendid 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-105-06. Tõendeid hinnates tuvastas maakohus õigesti, et avarii ajal autot juhtinud Madis Rossmann oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ja ringkonnakohtul puudub alus teha esitatud tõenditest vastupidist järeldust.
19.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolmas isik Madis Rossmann väitis ka 27.09.2007 istungil, et avarii ajal oli autoroolis Tatjana Gorodivskaja, oli kohtul kohustus see vastuolu kõrvaldada ja hinnata ka kostja poolt kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 p 19.1.17 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, mida kohus hindas dokumentaalse tõendina, on tõendatud, et eeluurimisel on tuvastatud pettus (sõidukijuht Madis Rossmann lõi koos Tatjana Gorodivskajaga kindlustusandjale ERGO Kindlustuse AS-le teadvalt ebaõige kujutluse sellest nagu oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtinud sõidukit Tatjana Gorodivskaja (kriminaaltoimik nr 04231606803 lk 116-117). Kuna tõendamist leidis, et autot juhtis avarii toimumise ajal Madis Rossmann, kes oli alkoholijoobes, ei ole asja lahendamise seisukohalt enam määrava tähtsusega kindlustusandja poolt hüvitise maksmisest keeldumine tingimuste p 19.1.117 alusel.
20.Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt apellandi menetluskulud tema enda kanda. U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.