Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-03-225 OÜR esitas 02.05.2003 kohtule hagi ASS vastu lepingu rahatuse tuvastamise ja 26 340.67 krooni nõudes. Kohtu 04.09.2003 määrusega peatati antud tsiviilasja menetlus kuni hageja nõudes kostja EAS vastu (tsiviilasi nr 2-03-410) tehtava lahendi jõustumiseni. 14.11.2008 kohtumäärusega uuendati tsiviilasjas menetlus. 03.03.2009 esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja esindaja kinnitab, et hageja on teadlik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Lähtudes TsMS § 150 lg 2 p-st 2 palub hageja esindaja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 1 150 krooni, hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Kostja esindaja teatas 09.03.2009 kohtule, et kostja ei vaidle hageja esindaja avaldusele vastu ning nõustub menetluse lõpetamisega TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotle, kuna pole selliseid kulusid kandnud. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. JA tasus hageja eest 29.04.2003 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas Maksuameti arvelduskontole nr 10052032262003 (maksekorraldus nr 160, viitenumber 1201167, selgitus: „riigilõiv OÜ R hagiavalduse esitamise eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 2 300 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 150 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Kooskõlas 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-ga 1 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 62 lg 1 sätestas, et juhul, kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale

2-03-225 kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kostja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule hagejalt menetluskulude väljamõistmise nõuet, vaid on teatanud, et kostjal ei ole kohtukulu nõudeid hageja vastu. Eeltoodust lähtuvalt jäävad menetluskulud hageja enda kanda.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.