Kohtuasja number
2-03-410
Otsuse kuupäev
19.oktoober 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OÜ RA(reg.kood XXX XXX) hagi EKAS-i (reg.kood XXX, XXX) vastu kindlustushüvitise 192 000 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
19.september 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. Kaspar Lind, kolmanda isiku SEB Eesti Ühispank esindaja Marko Siil, kostja esindaja Diana Sotnikova ja kolmas isik MR
Resolutsioon Jätta OÜ RAhagi EKAS-i vastu 192 000 krooni nõudes rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt RAEKAS-i kasuks menetluskulu 496 EEK (nelisada üheksakümmend kuus krooni).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Käesoleval juhul saabus kindlustusjuhtum 17.06.2001 Lääne-Virumaal Vinni vallas Rasivere teel, kus kindlustusobjektiks olnud sõiduk XXX sõitis teelt välja vastu telefoniliini posti ning hävis selle tagajärjel. Hageja teavitas kostjat koheselt kindlustusjuhtumi saabumisest ja esitas taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks 18.06.2001.
06.08.2001 kostja keeldus kindlustushüvitise maksmisest viidates Sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 punkti 19.1.4, mille kohaselt kindlustusandja võib hüvitise maksmisest keelduda kui sõiduki juht oli kindlustusjuhtumi ajal alkoholijoobes. Lääne-Viru Maakohtu 03.05.2002 otsus, millega tühistati Lääne Viru Politseiprefektuuri 10.07.2001 otsus MRhalduskaristuse 5 300 krooni määramise kohta ja lõpetati asja menetlus haldusõigusrikkumise koosseisu puudumise tõttu, jõustus 25.06.2002. Jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et MRei pannud toime haldusõigusrikkumist ning kindlustusandjal tekkis kohustus hüvitis välja maksta. 03.09.2002 keeldus kostja teistkordselt kindlustushüvitise väljamaksmisest, viidates Sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 punktile 19.1.7, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest juhul, kui kindlustusvõtja eksitas või püüdis eksitada kindlustusandjat sõidukile kahju tekkimise põhjuste või suuruse osas või püüdis kindlustusandjat muul viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes. Hageja leiab, et OÜ RA ei ole kindlustusandjale valeandmeid esitanud ning 03.09.2002 keeldumiskirjas märgitud keeldumine on ebaõige Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitis summas 192 000 krooni soodustatud isiku Ühisliisingu AS-i kasuks. Kolmas isik SEB Eesti Ühispank toetab hagi, leiab, et MRjoove ei ole tõendatud seaduses ettenähtud korras. Kolmas isik MRtoetab hagi, väidab, et sõiduki roolis oli õnnetuse ajal TG. Kolmas isik TG teatas kohtule, et tal ei ole võimalik kohtusse ilmuda kolmekuuse lapse juurest. Kostja vastuväited Kostja leiab, et kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise välja maksmisest kindlustustingimuste punktides 19.1.4 ja 19.1.7 toodud alustel – sõidukit juhtinud isik oli alkoholijoobes ja nimetatud asjaolu varjamiseks esitati kindlustusandjale teavet, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja on seisukohal, et Lääne-Viru Maakohtu kohtutoimikute materjalidega on tõendatud, et liiklusõnnetuse ajal juhtis sõidukit alkoholijoobes MR, mitte TG. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära tunnistajad PM, MT ja JK ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel oli kindlustusjuhtumi ajal kehtiv sõidukikindlustuse leping (poliis nr 251742), mille lahutamatuks osaks oli Sõidukikindlustuse tingimused S100*1999 (t.lk 22-30). Poolte õigused ja kohustused on reguleeritud kindlustuslepinguga ning selle lahutamatuks osaks oleva Sõidukikindlustuse tingimustega (edaspidi Tingimused). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tekkis kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtjale välja maksta kindlustushüvitis. Kindlustusandja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest tuginedes Tingimuste p-dele 19.1.4 ja
Tingimuste p 19.1.7 kohaselt võib kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada kui kindlustusvõtja eksitas või püüdis eksitada kindlustusandjat sõidukile kahju tekkimise põhjuste või suuruse osas või püüdis kindlustusandjat muul viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes. Kindlustushüvitise saamise avaldusele lisatud TG seletusele oli liiklusõnnetuse toimumise ajal roolis tema. Asja arutamisel on leidnud tunnistajate PM, MT ja JK ütlustega tõendamist, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 17.06.2001 oli sõiduki roolis MR. Seda tõendab ka kriminaalasja nr 04231606803 toimikus asuv Lääne-Viru Maakohtu väärteoasjas nr 4-191/01 tehtud kohtuotsus (t.lk 54-55), millega tunnistati TG süüdi riiklikku liiklusjärelvalvet teostavale politseiametnikule teadvalt valeandmete esitamises. TG poolt esitatud andmete kohaselt oli 17.06.2001 toimunud liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki roolis tema mitte MR. Lähtuvalt eeltoodust oli kindlustusvõtjal õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest kuna kindlustusvõtja püüdis kindlustusandjat eksitada sõidukile kahju tekkimise asjaolude suhtes. Tingimuste p 19.1.4 kohaselt võib kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada kui kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli sõidukit juhtinud isik alkoholijoobes, narkootikumide või psühhotoksiliste ainete mõju all. Selleks, et nimetatud tingimuste sätte kohaselt oleks kindlustusandjal õigus keelduda, tuleb kindlaks teha, kas liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtiv isik oli alkoholijoobes nagu väidab kostja. Kohus leiab, et tunnistajate PM ja JK ütlustega on tõendatud asjaolu, et MR, kes oli liiklusõnnetuse ajal 17.6.2001 sõiduki roolis, oli alkoholijoobes. Tunnistaja PM ja JK väitsid, et MR oli joobes, seda sai järeldada tema kõnest ja käitumisest. MT, kes enda arvates oli raskes joobes, ei oska öelda kas MR oli kaine või mitte. Hageja arvamus, et kuna Lääne-Viru Maakohtu otsusega haldusõigusrikkumise asjas ei ole MR joobeseisundit tuvastatud, siis ei ole seda võimalik teha tunnistajate ütlusega, on ekslik. Lääne-Viru Maakohtu otsusega haldusõigusrikkumise asjas 03.05.2002 tühistati Lääne-Viru Politseiprefektuuri Patrulli- ja järelevalve talituse komissari Lembit Kalda 10.07.2001 otsus MR halduskaristuse määramise kohta ja lõpetati menetlus haldusõigusrikkumise koosseisu puudumise tõttu. Haldusmenetluses leiti, et materjalide juures olev joobeseisundi tuvastamise protokoll ei vastanud Vabariigi valitsuse 02.04.2001 määruse nr 120 kinnitatud “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korras“ toodud nõuetele. Vabariigi Valitsuse 2.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud kord on kehtestatud vastavalt liiklusseaduse § 20 lõikes 6 antud delegatsiooninormile. Liiklusseaduse § 20 eesmärgiks on tagada, et joobes isikud ei juhiks mootorsõidukeid, mitte kindlaks määrata, millises vormis või millist liiki tõenditega tuleb tsiviilvaidluses isikute joovet tõendada. Kuna seadusest ei tulene, millist liiki või millises vormis tõendiga tuleks tsiviilvaidluses tõendada isiku joovet, on TsMS § 229 tulenevalt lubatud kõik tõendid, sh ka tunnistajate ütlused. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kindlustusandja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest oli põhjendatud ning sellest lähtuvalt ei kuulu hagi rahuldamisele. Kostja on kohtukõnedes viidanud asjaolule, et liiklusõnnetust ei vormistatud nõuetekohaselt, mis võib olla samuti kindlustushüvitise väljamaksmise keeldumise aluseks. Kuna asja menetluse käigus ei ole kostja varem nimetatud vastuväidet esitanud, jätab kohus selle tähelepanuta
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja on 21.04.2004 tasunud tunnistajakuluna kohtu tagatiskontole 900 krooni. Põhjendatud kuluks loeb kohus tunnistaja PM sõidukulud 496 krooni, milline summa hüvitatakse tunnistajale kohtu tagatiskontolt. Sama summa kuulub hagejalt välja mõistmisele kostja kasuks.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.