(õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse avalikult teatavaks
17. märts 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-51162
Tsiviilasi
Vasalemma valla (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi NKi vastu 644,85 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kai Klesmann Kostja NK (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
26. veebruar 2008. a
Asjaolud 06.12.2007. a esitas Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi NKi vastu 644,85 krooni saamiseks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning kostja võttis hagi õigeks ning nõustus hagejale tasuma 644,85 krooni ja menetluskulu summas 250 krooni. Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Vasalemma Vallavalitsuse ja NK vahel 11.04.2001 sõlmitud korteri ostu-müügilepingust ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et NK oli perioodil 11.04.2001 -27.10.2005 korteriomandi asukohaga XXX omanik. 04.04.2007 Vasalemma Vallavalitsuse kirjast nähtub, et vastavalt Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002 otsusele nr 96 haldab eluruume kuni korteriühistutele üleandmiseni Vasalemma Vallavalitsus. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg-le 1 erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. EES § 152 lg 1 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna- või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a. määruse nr 198 p 11 kohaselt kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub elamu haldamiskulude eest kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenustasutariifidele ning pärast korteriühistu moodustamist vastavalt korteriühistu poolt kehtestatud haldamiskuludele. Tarbitud kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt kehtestatud tariifidele. Elamutes, kus korteriühistut ei asutata (4 või vähem omanikku), sõlmivad korteriomanikud elamu haldamiseks ühise tegutsemise lepingu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 ja § 82 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 644,85 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.