lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-8306/4

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-8306/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 11Püsiv andmekandjaVÕS § 33 lg 1, 2EellepingAÕS § 119 lg 1Kinnisasja omandamise tehingAÕS § 68Omandi mõisteTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsÜS § 83 lg 1Tehingu vormi järgimata jätmineTsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-8306/34

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-8306/34

Tsiviilasi

NM hagi KK vastu 82 920 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja NM(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva (postiaadress XXX) Kostja KK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Martin Kirsipuu (Advokaadibüroo XXX)

Kohtustungi toimumise aeg

05.02.2008.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja NM Hageja esindaja Valentina Timofejeva Kostja KK Kostja esindaja Martin Kirsipuu

RESOLUTSIOON

1.Jätta NM hagi KK vastu 82 920 krooni saamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja NMlt KK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste

2-06-8306/34

1.Hageja palub kostjalt välja mõista 82 920 krooni, millest leppetrahv 80 000 krooni ja kulud 2 920 krooni, ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 68, VÕS § 2 lg 1, § 3 p 1, § 100, § 101 lg 1 p 1.
2.Pooled on 05.11.2005 allkirjastanud lepingu kostjale kuuluva kinnisvara, asukohaga XXX, ostmiseks hageja poolt. Ostu-müügi notariaallepingu sõlmimise tähtajaks lepiti kokku hiljemalt 15.02.2006.a. Vastavalt lepingu p-le 5 tasus hageja perioodil 05-07.11.2005.a kostjale 40 000 krooni.
3.Kostja teatas hagejale, et ei ole kinnisvara omanik, kuna maa kuulub riigile. Kostja kinnitas, et 15. veebruariks erastab maa, et müüa see hagejale. Kuni 15.02.2006.a kostja maad ei erastanud. 15.02.2006.a hakkas hageja nõudma kostjalt hageja poolt tasutud 40 000 krooni tagastamist, mida kostja ei teinud.
4.Vastavalt lepingu p-le 8.2, kui kostja keeldub kinnisvara müümisest ja lepingus nimetatud tingimustel tähtajaks notariaallepingu sõlmimisest või kui tehingut on võimatu teostada seoses kinnisvara müügikeeluga, nagu pantimine, arest või kolmandate isikute õigus sellele, mis muudavad võimatuks notariaallepingu sõlmimise või vähendavad sellemaksumust kohustub kostja maksma hagejale kompensatsiooni 80 000 krooni. Kostjaga lepingu sõlmimise päeval puudus ostu-müügi objekt. 05.11.2005.a lepingu sõlmimise päeva seisuga kuulus maatükk kolmandale isikule – riigile. 15.02.2006.a seisuga ei olnud kostja maatüki omanik, mis ei võimaldanud kostjal sõlmida notariaalset ostu-müügilepingut hagejaga.
5.Hageja on kandnud kuludena hindamisakti koostamise eest 2500 krooni ning venekeelse lepingu tõlkimise eest eesti keelde 420 krooni.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et nõustub kostjaga selles, et vastavalt VÕS § 33 lg 2 peab eelleping olema sõlmitud samas põhilepinguga ettenähtud vormis. Hageja leiab, et 05.11.2005 sõlmitud leping oma sisult ei saanud olla ostu-müügi eellepinguks, kuna selles puudusid müügi objekt e. kinnistu ja objekti müügiõigust omav müüja e. AÕS § 68 määratletud tunnustega omanik. Hageja leiab, et lepingut tuleb lugeda ettemaksu andmise lepinguks, kuna vaidlus puudub, et hageja poolt on kostjale antud 40 000 krooni. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta kohtukulud hageja kanda.
8.Hagejat on teavitatud, et maatükk oli kostja poolt erastamisel ning, et kinnistamise toimingut peaksid jõudma lõpule hiljemalt jaanuari lõpp 2006.a. Sellest tulenevalt otsustati sõlmida ostu-müügi eelleping ja määrata notariaallepingu sõlmimise tinglikuks kuupäevaks 15.02.2006.a. Kuna kinnistusamet ei jõudnud kostjale lubatud kuupäevaks kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kanda, jäi notariaalne leping sõlmimata. Kostja ei keeldunud kinnisvara müümisest. Kostja soovis ka pärast 15.02.2006 müüa hagejale kinnistut, kuid hageja keeldus ostmisest. Kuna hagejale oli enne lepingu sõlmimist teada, et hoonealune maa oli kinnistamata, siis ei saa ta tugineda lepingu p-le 8.2.
9.Kostja ei saanud ette näha, et kinnistusamet ei jõua õigeks ajaks kinnistamisprotseduuriga valmis, samuti puudusid kostjal mõjutusvahendid kinnistusameti mõjutamiseks ja nende tegevuse suunamiseks. Seega on üheselt tegemist vääramatu jõuga.
10.Pooled on sõlminud lepingu lihtkirjalikus vormis. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et leping oleks pidanud olema notariaalses vormis. Seega on antud lepingu puhul tegemist tühise tehinguga, mille puhul ei ole tehingu algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtuotsuse põhjendus

2-06-8306/34

11.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning nende esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 33 lg 1 sätestab eraldi tehinguna eellepingu, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt VÕS §-le 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 5 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki, lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi aga samuti lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Sama paragrahvi 8. lõike kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Tulenevalt lepingu sõlmimisele eelnenud ja järgnevatest asjaoludest asub kohus seisukohale, et poolte vahel 05.11.2005.a sõlmitud leping (tl 9-11) oli eelleping. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu osas, et neil oli ühine tahe 05.11.2005 sõlmitud lepinguga tagada tulevikus kostjale kuuluva kinnistu müük hagejale. Poolte nimetatud tahtele viitab lisaks nende endi seletustele ka 05.11.2005.a lepingus märgitu, mille kohaselt pooled leppisid kokku nii ostumüügilepingu sõlmimise tähtaja (p. 1), müügihinna (p. 3), kui ka kummagi poole muud konkreetsed kohustused, mis pidid tagama tulevikus müügilepingu sõlmimise. Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest ja asjaoludest, et poolt ühine tahe ja eesmärk oli reguleerida 05.11.2005.a lepingus kõik tulevikus nende vahel sõlmitava ostu-müügilepingu olulised küsimused. Selline tehing on vaadeldav VÕS §-s 33 lg 1 tähendatud eellepinguna, kuivõrd sisaldab poolte kohustust tulevikus sõlmida kinnistu müügileping eellepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja väide, et pooltevahelist tehingut tuleks vaadelda nn ettemaksu andmise lepinguna, ei ole põhjendatud, kuivõrd poolte tahe ei olnud suunatud üksnes sellele, et hageja saaks ostjana otsustada selle ostmist, vaid ikkagi juba kinnisasja omandamisele.
15.Kuivõrd poolte vahel 05.11.2005.a lihtkirjalikult sõlmitud leping kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimise tagamiseks on sisult kinnistu võõrandamiseks sõlmitud eelleping, mis vastavalt VÕS §-le 33 ja AÕS §-le 119 lg 1 peab olema notariaalselt tõestatud, siis on see tehing TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine vorminõude rikkumise tõttu.
16.Seega ei toonud 05.11.2005.a poolte vahel sõlmitud eelleping kaasa kohustust sõlmida notariaalset ostu-müügi lepingut, samuti ei saa selle alusel nõuda nimetatud eellepingus sätestatud sanktsioonide kohaldamist.
17.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
18.Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kostjal ei ole alust omandada hagejalt ettemaksuna saadud 40 000 krooni. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine ja kehtetu algusest peale, siis kooskõlas TsÜS § 84 lg 1, mille kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, tuleb VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kostjal 40 000 krooni hagejale tagastada. Kuna hageja ei ole kostja vastu sellekohast nõuet esitanud, puudub kohtul võimalus kostjalt nimetatud summa välja mõistmiseks. Menetluskulud

2-06-8306/34

19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.11.20262-26-11224/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas