Kohtuasja number
2-07-51281
Määruse kuupäev
14. märts 2008.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
A P ja MT R hagi M M, A M, T M, L N, K B ja D B vastu üüritud eluruumi tagastamiseks kohustamiseks üüritud asja tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamine
Resolutsioon
Jätta rahuldamata kostjate M M, A M , T M , L N, K B ja D B taotlus Tallinna linna iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 (kümme) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on A P ja MT R hagi M M, A M, T M, L N, K B ja D B vastu üüritud eluruumi tagastamiseks kohustamiseks üüritud asja tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kostjad esitasid 10.12.2007.a. kohtule taotluse kaasata protsessi kolmanda isikuna Tallinna linn. Taotluse kohaselt väljatõstmise korral lasub kohalikul omavalitsusel kohustus tagada kostjatele samaväärne eluruum. Kostjad leiavad, et tagastatud elamus elav sundüürnik on õigustatud saama eluruumi kohalikult omavalitsuselt juhul, kui kohus hagi rahuldab ja otsus peaks jõustuma. Kostjad leiavad, et korteriküsimuse peab lahendama Tallinna linn, kuna kostjad ei ole suutelised omandama eluaset turuhindadega. Eeltoodust tulenevalt võivad käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud mõjuda Tallinna linna õigustele ja kohustustele kostjate suhtes. A P ja MT R ei nõustunud Tallinna Linna kaasamisega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Hagejad leiavad, et antud juhul puuduvad kostjate ja Tallinna linna vahel sellised õigussuhted, mis oleks aluseks Tallinna linna kaasamiseks kolmanda isikuna. Ka ei või antud asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ja õigussuhted mõjuda Tallinna linna õigustele või kohustustele kostjate suhtes. Tallinna linn on seisukohal, et puudub alus Tallinna linna menetlusse kaasamiseks nii kolmanda isikuna kui ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isikuna. Kostjatel puudub Tallinna linnaga lepingul põhinev suhe. Kahju hüvitamiseks õigussuhte tekkimise eelduseks on kahju olemasolu ja kahju põhjustaja õigusvastane käitumine. Kolmas isik kaasatakse menetlusse
juhul, kui tal on õiguslik huvi asja lahendamise suhtes ühe poole kasuks ning see õiguslik huvi peab tulenema eraõiguslikust suhtest ühe menetluspoolega, kuivõrd tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kolmanda isiku tsiviilkohtumenetlusse kaasamise eesmärk seisneb eelkõige menetluse ökonoomsuse printsiibi rakendamises ehk selles, et lahendada tsiviilasja poolte vahelisest õigusvaidlusest tulenevad nõuded võimalikult ühes menetluses või vähemalt välistada pooltevahelise õigussuhtega seotud tsiviilõigussuhte osalistel (kolmandatel isikutel) tsiviilasjas tuvastatud asjaolude teistsugune tõlgendamine (TsMS § 214 lg 3). Iseseisva nõudeta kolmas isik on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi sedavõrd tugevalt seotud selle menetluspoole õigusliku positsiooniga, kelle poolel ta menetluses esineb, et ta ei saa esitada menetluskaaslase esitatuga vastuolus olevaid tõendeid ega avaldusi; ei saa esitada iseseisvat apellatsioonkaebust ning tema menetluskulud peab hüvitama tema menetluspoole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele endale. Kostjad ei ole käesolevas asjas tuginenud väitele, et nad võiks kohtuvaidluse nende kahjuks lahendamise korral esitada hagi Tallinna linna vastu või vastupidi. Munitsipaaleluruumi üürimise taotluse lahendamisel viiakse vastava taotleja suhtes igakordselt läbi haldusmenetlus ning sellest tulenevaid avalik-õiguslikke vaidlusi lahendatakse halduskohtumenetluse korras. Tallinna linnal ei ole ega saa olla õiguslikku huvi sekkuda üürilepingu poolte vahelisse eraõiguslikku suhtesse, kuivõrd see on vastuolus lepinguõiguse põhimõttega, mille kohaselt lepinguga ei saa panna kohustusi kolmandatele isikutele, kes ei ole antud lepingu osalised. Hageja ja kostja vahelisest üürilepingust ning lepingu lõppemise tagajärjel ei saa tekkida kohustusi Tallinna linnale, mille täitmata jätmisest võiks tuleneda ühel lepingupoolel kahju hüvitamise nõue Tallinna linna vastu. Asjaolu, et hageja ja tema pereliikmed on võetud Tallinna linna poolt arvele munitsipaaleluruumi taotlejatena kui tagastatud eluruumide üürnikud seisuga 9. oktoober 2002, ei tähenda automaatselt seda, et kohtuvaidluse lõppedes tekib neil nõudeõigus Tallinna linna vastu. Tallinna linna arvates ei ole kostjate näol tegemist perekonnaga, kes ei ole suutelised ega võimelised oma eluasemeprobleemi lahendama, kuivõrd perekonna varasem käitamine näitab vastupidist. Kinnistusraamatu andmetel on M M omandanud 2004. aastal mõttelise osa Pirital asuvast hoonestatud kinnistust Xxx ning Nordea Pank on lugenud perekonna finantsseisundi piisavaks, et väljastada laenu. 2006. aastal on kinnistu mõtteline osa võõrandatud ning Tallinna linn on arvamusel, et 2006. aasta rekordiliste kinnisvarahindade tingimustes võis olla tegemist soodsa tehinguga. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmed ei näita muid sissetulekuid peale peretoetuse ja vanaduspensioni, on AS Hansa Liising 2007. aastal pidanud võimalikuks liisida M M sõiduauto ning ka K B'u sissetulekud on võimaldanud 2007. aastal omandada 2003. aasta ehitusaastaga sõiduauto ilma igasuguse järelmaksu või liisinguta. Keegi perekonnaliikmetest ei ole arvel Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas ning nad ei ole taotlenud Tallinna linnalt sotsiaaltoetusi ega Eesti Vabariigilt toimetulekutoetust, mistõttu ei esine antud kohtuvaidluses avalikku huvi, mille puhul saaks kõne alla tulla Tallinna linna kaasamine avalikku huvi kaitsma õigustatud isikuna. Perekonna varasem käitumine ja sellekohased tõendid võimaldavad järeldada, et vajadus sotsiaalhoolekandealaste teenuste ja toetuste järele puudub, ka vastava taotluse esitamisel ei kvalifitseeruks perekond SHS § 14 sätestatu alla ning seetõttu ei ole asjakohane ka Tallinna
linna kaasamine protsessi SHS alusel avalikku huvi kaitsma õigustatud isikuna. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Kesklinna Valitsuse) puutumus saab seisneda vaid M M poolt tulevikus esitatavate munitsipaaleluruumi üürimise taotluste lahendamises haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust leiab Tallinna linn, et kostjate taotlus Tallinna linna protsessi kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus leiab, et kostjate taotlus kolmanda isiku kaasamiseks ei ole põhjendanud. TsMS § 216 lg 1 sätestab alused, millal poole taotlusel on võimalik kolmanda isiku kaasamine. Käesoleval juhul kolmanda isiku kaasamise alused puuduvad. Tegemist on vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagiga, millest ei nähtu, et hagi rahuldamise korral saaks kostja Tallinna Linna vastu esitada lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või et kostjal oleks alust eeldada Tallinna Linna poolt sellise nõude esitamist tema vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjate taotlus Tallinna Linna kaasamiseks käesolevasse protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel, tuleb jätta rahuldamata.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.