Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Materiaalne põhivara – kaubamärki „Lacto“, mis oli bilansis kajastatud summas 5 084 746 krooni ei õnnestunud müüa, sest Lacto`ga seotud kriminaal- ja pankrotimenetlused on kaubamärgi mainet lootusetult kahjustanud. Bilansis kajastatud ostjatelt laekumata summad ja mitmesugused nõuded, mida likvideerija ei suutnud kahe aasta jooksul sisse nõuda, osutusid lootusetuteks ja aegunud nõueteks. Ka ei olnud kassas ega pangaarvel pankrotimenetluse alguseks ühtegi senti. II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks on Tallinna Linnakohtu 10.10.2005. a kohtumäärusega määratud ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (tsiviilasi nr 2/22-6753/05) – 15 500 krooni. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Maksu- ja Tolliamet 95 krooni Rapla Dairy AS (pankrotis) 9385 krooni AS Grand Marketing 22 120 krooni IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on esitanud Eesti Töötukassale taotluse LAS (pankrotis) töötajatele OK ja KK saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, mis töötukassa poolt ka rahuldati. K määrati hüvitiseks 23 358 krooni ja K 22 500 krooni. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Maksu-ja Tolliamet 1 666 097 krooni Rapla Dairy AS (pankrotis) 15 138 653.88 krooni AS Grand Marketing 35 679 222.42 krooni VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotimenetluses on esitatud hagi kahju hüvitamise nõudes juhatuse liikme AK suhtes. Nõude summa 15 000 EUR`i tulenes asjaolust, et Kannike oli pangakontolt välja võtnud sularaha, mis aga kassasse üle antud ei olnud või mis kassadokumentides ei olnud kajastatud. Arnold Kannike kinnitas, et nimetatud summa oli üle antud raamatupidaja T P juuresolekul Y.H reisikulude katteks. Telefonivestluses ei eitanud seda ka P kuid ta ei osanud seletada, kuidas see oli vormistamata jäänud. Kuna Arnold Kannike ei olnud seda summat omastanud, kuid juhatuse liikmena pidi ta muuhulgas korraldama ka raamatupidamist, siis nõustus ta tasuma 50% nõude summast. Harju Maakohtu 01.06.2007. a määrusega kinnitati kompromissileping 117 000 krooni tasumiseks maksegraafiku alusel. Raha on laekunud AS L(pankrotis) pangaarvele.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulud 15 500 krooni Halduri tasu 43 060 krooni (sh isikutulumaks 9043 krooni) Sots.maks ja töötuskindlustus 14 340 krooni Halduri bürookulud 6000 krooni Raamatupidamisteenus (sh dokumentide erikontroll ja süstematiseerimine) 6500 krooni KOKKU kulud – 85 400 krooni X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks oli 2,6 kordne käibe vähenemine 2002. aastal võrreldes eelmise aastaga. Piimasaaduste kohalikul turul konkurents suurenes, piimatoodete tarbimine vähenes, või jaõssipulbri turuhinnad maailmaturul langesid ja kõik need tegurid koosmõjus tõid kaasa lootusetu maksejõuetuse. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lg 5 järgi halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Samuti on põhjendatud kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 §-ga 4 lg 2 maksta pankrotihaldur Tiina Mittile halduritasu summas 43 060 krooni. Nimetatud summa vastab pankrotihalduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele ja kutseoskustele. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et LAS (pankrotis) dokumendid tuleb anda AK vastutavale hoiule.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.